3-25-781/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-25-781 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-781 Määruse kuupäev ja koht 22.4.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Tapa Vallavolikogu 27.02.2025 otsuse nr 180 tühistamiseks Resolutsioon Menetlusosalised 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 3. Tagastada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 40 eurot X 4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Kaebaja: X Vastustaja: XXX Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud 1.Tartu Halduskohtusse laekus 27.03.2025 X (kaebaja, vallavolikogu liige) poolt esitatud kaebus Tapa Vallavolikogu 27.02.2025 otsuse nr 180 „Volituse andmine kontsessioonilepingu sõlmimiseks“ tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt piiratakse vaidlusaluse otsusega kaebaja õigusi, kuna otsustamine toimus ilma analüüsita ja kahjustas otsustusprotsessi seaduslikkust ning volikogu liikme õigust esindada vallaelanike huve informeeritult ja vastutustundetult. Vaidlusaluse otsuse eelnõule ei olnud lisatud kohustuslikke lisasid ja rahalisi arvestusi. Samuti puudusid volikogule 21.02.2025 esitatud materjalides kõik aktuaalsed andmed uuendatud hinnapakkumise ja lepingutingimuste kohta. 1

3-25-781 Volikogu istungil ei ole esitanud uusi dokumente ega rahalisi aluseid, mistõttu ei saanud volikogu liikmed teha selgelt ja kaalutletud otsust. Küsimustele lepingutingimuste ja kohustuste kohta ei andnud volikogus sisulisi vastuseid. Selline olukord ei vasta hea halduse ja menetlusnõuete standardile, nagu on rõhutanud ka Riigikohus. Kaebaja õiguste rikkumine seisnes järgmistes konkreetsetes ja olulistes asjaoludes: 1) kontsessiooni lepingu puudumine eelnõu juures; 2) lepingu mustandi sisuline tühjus; 3) oluline rahaline kohustus lepingus; 4) puudusid muud rahalised selgitused ja hinnangud; 5) teenuse maksumus on ebaproportsionaalselt kõrge; 6) otsustamiseks antud aeg vähem kui 30 minutit; 7) informatsiooni vähesus; 8) eelnõu täiendamise ettepaneku tagasilükkamine. Kaebaja kinnitusel ei ole vaidluse keskmes mitte poliitiline otsus kui selline, vaid asjaolu, et ei ole tagatud vajalikku informatsiooni, mille põhjal oleks olnud võimalik langetada kaalutletud ja teadlik otsus. 2. Kohus kohustas 27.03.2025 Tapa valda esitama kohtule seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuses. 3.Tartu Halduskohtusse laekus 3.04.2025 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Tapa Vallavolikogu 27.02.2025 otsuse nr 180 täitmise peatamiseks, osas, mis puudutab volituste andmist kontsessioonilepingu sõlmimiseks ujula rajamiseks, kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4.Vastustaja vastas kohtunõudele 16.4.2025. 5. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.4.2025 ja 21.4.2025. Kohtu sisukoht 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 8 sätestab, et kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Haldusaja materjalide kohaselt on kaebaja Tapa Vallavolikogu liige. Tapa Vallavolikogu võttis 27.02.2025 toimunud vallavolikogu istungil vastu otsuse nr 180 „Volituse andmine kontsessioonilepingu sõlmimiseks“. Protokolli päevakorra arutelu punkti 1 kohaselt andis Tapa Vallavolikogu 13.06.2024 otsusega nr 13 Tapa Vallavalitsusele volitused viia läbi riigihange „Ujula spordija vabaajakeskuse ja ehitustööde kontsessioon“. Eelnõuga võttis volikogu vastu seisukoha, et Tapa valla osalus on 400 000 eurot aastas (lisandub käibemaks). 6. Kohus märgib esmalt, et kohtupraktikast tulenevalt võib volikogu liige volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi.1 Riigikohus on samuti rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus (KOKS) § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning vallavõi linnaelanike vajadustest ja huvidest. Nimetatud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus.2 Kollegiaalorgani ja selle liikme sisesuhtest võrsunud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb.3 1 RKHKm 3-3-1-74-08, p 12. 2 RKHKm 3-3-1-74-08, p 11. 3 RKHKm 3-17-2784/20, p 11. 2

3-25-781 Kirjeldatu alusel ja kehtiva õiguse kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogude sisesed õigusvaidlused halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks kohtulik kaebeõigus (02.04.2019, 3-17-2352, p 9; 3-17-2890, p 9; RKHKm-d 12.03.2019, 3-17-2784, p 7; RKHKo 04.11.2004, 3-3-1-55-04, p 14). Sama võib öelda ka volikogu liikme ja vallavõi linnavalitsuse vaheliste õigusvaidluste kohta. Seega volikogu liikme õigused ei ole subjektiivsed õigused, s.t õigused põhiseaduse § 15 lõike 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõike 1 tähenduses. Neis sätetes peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vahelistes suhetes. Kollegiaalorgani (volikogu) ja selle liikme (volikogu liikme) vahel sisesuhetes tekkinud õigusvaidluse saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Praegu seadus seda ei võimalda. Õigusriigis (PS § 10) kehtib põhimõte, mille järgi kõigile, kellel on õigused ja kohustused, tuleb tagada nende erapooletu rakendamine. Õigusriigi põhimõtte oluline osa on õiguskindlus, mis muudab õiguskorra usaldusväärseks (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66). See põhimõte kehtib ka avaliku võimu organisatsiooni sees. Õiguskord ei ole piisavalt usaldusväärne, kui põhiseadusliku institutsiooni - kohaliku omavalitsuse - esinduskogu liikmele seadusega ettenähtud õigust ei ole praktikas võimalik teostada, sest puudub erapooletu organ, mis volikogu liikme staatusest tulenevaid õigusi suudaks maksma panna. Halduskohus märgib, et volikogu töökorralduses kehtib ka demokraatia põhimõte (PS § 156) ja selle üks osa on volikogu liikmete mandaatide võrdsus. Kui aga vallavõi linnavolikogu või -valitsus kahjustab volikogu liikme õigusi teadlikult, ei taga haldusorganisisene kaebemenetlus volikogu liikme jaoks sageli piisavalt tõhusat kaitset, kuid käesoleval hetkel see nii ei ole, sest seadus seda ei võimalda. 7. Kohus on seisukohal, et vaidlusalane Tapa Vallavalitsuse otsus nr 180 ei riku kaebaja kui Tapa Vallavolikogu liikme subjektiivseid õigusi. Kohus selgitab, et volikogu liikme õigused ei ole subjektiivsed õigused, s.t õigused põhiseaduse § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Seega kaebaja poolt loetletud menetluslikud õigused nagu otsustamine volikogu istungil ilma analüüsita, otsustusprotsessi seaduslikkuse kahjustamine, aga samuti volikogu liikme õiguse piiramine esindada vallaelanike huve informeeritult ei ole kaebaja subjektiivsed õigused HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud tähenduses. Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks volikogu otsus rikkuda juhul, kui otsus on suunatud personaalselt tema isiklikku sfääri nt otsus volikogu liikmelisust puudutavas osas jne.4 Seda antud juhul ei olnud. Kaebaja ainsaks vahendiks oli vaidlusaluse otsuse poolt või vastu hääletamine volikogus. Seda õigust on kaebaja kasutanud. 8. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 9. Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras Tapa Vallavolikogu 27.02.2025 otsuse nr 180 täitmise peatamist halduskohtumenetluse läbiviimise ajaks. 10. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. HKMS § 249 lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse 4 RKHKm 3-22-2094, p 10. 3

3-25-781 läbi vaatamata. Kohtupraktikas on siiski mööndud võimalust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peale kaebuse tagastamist. 11. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei näe kohus kaalukat põhjust esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Samale seisukohale on asunud haldusasjas 3-19-1543 Tartu Ringkonnakohus. „Ringkonnakohus leiab, et kui kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus lahendada sisuliselt ka esialgse õiguskaitse taotlust. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul halduskohtu pädevusse. Efektiivse õiguskaitse põhimõte ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul selliste küsimuste lahendamist, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seetõttu muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi, mis seonduvad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata“. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 249 lg-st 3, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 12. Kuna kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis tagastab kohus tasutud riigilõivu 40 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule oma arveldusarve number, kuhu riigilõiv kanda. 13. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Jõustus osaliselt Tartu Ringkonna 11.07.2025 lahendiga. (1. Jätta X määruskaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.) 4