3-24-2874/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2874

Määruse kuupäev

21. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada

kaebajale iga päev kell 9.00-18.00 vastavalt vajadusele

tahvelarvuti või arvutiruumi kasutamist õigusaktide ja

kohtupraktikaga tutvumiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Kaebaja X.X. esitas 18.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on tühistada

Tartu Vangla otsus nr 6-24/24/3359-2 ja vaideotsus nr 1-11/24/222-1 ning kohustada

vastustajat tagama kaebajale tahvelarvuti vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18 või

arvutiruumi kasutamine vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18.

Kaebaja soovib tutvuda kohtulahendite ja kohtupraktikaga ning erinevate seaduse sätetega,

kuna kinnipeetavatele ei anta kunagi riigi õigusabi. Kaebaja peab ise ennast esindama ja

olema kursis seaduste ja kohtupraktikaga. Õiguskantsleri nõunik ütles, et vangla peab tagama

selleks võimaluse. 25 kinnipeetava kohta on üks tahvelarvuti, mida on väga vähe, et pidada

toiminguid ja olla kursis kohtudokumentide ja seaduse sätetega. On olukordi, kus mõni

kinnipeetav ootab tahvelarvutit kuu või kauemgi. Tahvelarvuti saamine sõltub sellest,

missugune valvur parasjagu tööl on. Vastustaja nõuab tahvelarvutis dokumentide

vastuvõtmist ning siis võtavad tahvelarvuti ära, nii et kaebaja ei saa dokumentidega tutvuda ja

kohtule vastata. Nii juhtus kaebajaga märtsikuus.

2. Tartu Vangla esitas kohtule kohtueelse menetluse dokumendid.

2.1. Kaebaja 31.07.2024.a taotluse (VaPo nr 2-24/2-2/8249), milles kaebaja palub

võimaldada tal lugeda arvutist kohtupraktikat ja seadusi (dtl 6).

2.2. Tartu Vangla 03.09.2024.a vastuse nr 6-24/24/3359-2, milles vastustaja selgitas, et

käesoleval ajal puudub vanglas arvutiruum, kus kinnipeetav saaks tutvuda

kohtudokumentidega või õigusaktidega. Kaebajal on võimalik tutvuda erinevate dokumentide

ja õigusaktidega tahvelarvuti vahendusel (dtl 11).

2.3. Kaebaja 05.09.2024.a vaide (nr 1-11/24/222-1, VaPo nr 2-24/2-2/9414), milles kaebaja

palus tagada talle lauaarvuti või tahvelarvuti, et tutvuda kohtulahendite ja õigusaktidega nii

palju, kui selleks vajadus on. Kui lauaarvuti vanglas puudub, siis palus kaebaja tagada talle

tahvelarvuti alati, kui tal on selleks vajadus kell 9-18 (dtl 10).

2.4. Tartu Vangla 11.10.2024.a vaideotsuse nr 1-11/24/222-2, millega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata (dtl 8-9). Vastustaja mõistis vaiet nii, et kaebaja soovis, et talle tagataks võimalus

tahvelarvuti kasutamiseks alati ajavahemikus 9-18. Vastustaja selgitas, et kehtiva

töökorralduse kohaselt väljastatakse kinnipeetavatele tahvelarvuteid kasutamiseks

ajavahemikus 9-20 ning enne õhtust loendust peavad kõik tahvelarvutid olema tagasi laadijas.

See on vajalik, et tagada tahvelarvutite töökindlus päevasel ajal. Ühte tahvelarvutit võivad

päeva jooksul kasutada erinevad kinnipeetavad ning hetkel on ca kümne kinnipeetava peale

kasutamiseks üks tahvelarvuti. Vangla soovib vältida olukorda, kus päevasel ajal ei ole

võimalik ühtegi tahvelarvutit kasutamiseks anda. Seeläbi välistab vangla näiteks olukorra, kus

kinnipeetavatel ei ole võimalik tutvuda neid puudutavate kohtudokumentidega vms.

Prioriteedis on isikud, kellel vangla teada on vaja tutvuda e-toimikus olevate dokumentidega,

seejärel saavad vabade tahvelarvutite olemasolul neid kasutada teised kinnipeetavad. Kaebaja

sai vaideotsuse kätte 14.10.2024.

3. Vastustaja selgitas kohtule (dtl 15, 20), et kinnipeetavatel on juurdepääs kehtiva õigusega

lubatud veebilehtedele tahvelarvuti vahendusel. Üldiselt on tahvelarvuti mõeldud

kasutamiseks ca paar tundi ühe inimese kohta päevas, kuid kui kohtudokumente ei ole vaja

tutvustada / tahvelarvutile ei ole soovijaid, võib kinnipeetav tahvelarvutit ka pikemalt

kasutada. Alates 2025. aastast on lisaks tahvelarvutitele võimalik graafiku alusel kasutada

eluosakonnas olevat lõhkumiskindlat arvutit. Vastustajal ei ole võimalik kindlaks teha, millal

kasutas kaebaja arvutit õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumiseks või vangla

sisekorraeeskirja § 522 lg 1 nimetatud teenuste kasutamiseks. Tahvelarvuti või lõhkumiskindla

arvuti kasutamiseks (s.h õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumiseks) peab kinnipeetav

vangiportaali sisse logima. Kaebaja sisselogimiste väljavõttest perioodil 01.08-17.10.2024

nähtub, et kaebaja on tahvelarvutit kasutanud sagedasti. Seda, kuidas kaebaja kasutab aega,

mil tahvelarvuti on tema käsutuses, saab reguleerida üksnes kaebaja ise.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja avaldused kohtule ja kohtueelses menetluses ei kattu täielikult:

- algselt taotles kaebaja võimalust lugeda arvutist kohtupraktikat ja seadusi, esitamata

mingeid nõudeid arvuti kasutamise ajale või kestusele;

- vaides taotles kaebaja, et tal oleks võimalik tutvuda kohtulahendite ja õigusaktidega nii

palju kui selleks vajadus on. Kui lauaarvutit ei ole, siis tuleb kaebajale tagada tahvelarvuti

alati kui selleks on vajadus kell 9-18;

- kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tagada talle arvutiruumi kasutamine või

tahvelarvuti vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18. Nõue ei ole seotud arvuti kasutamise

eesmärgiga. Kaebuse põhjenduste osas on kaebaja viidanud sellele, et tal peab olema

võimalus olla kursis õigusnormide ja kohtupraktikaga ning tahvelarvuteid on selle

tagamiseks liiga vähe.

Kohus tõlgendab kaebaja avaldusi koosmõjus nii, et lahendatavaks probleemiks on kaebaja

võimalus kasutada arvutit (internetti) tema soovitud ajal ja ulatuses. Kaebaja soovib saavutada

seda, et kui ta esitab taotluse arvuti kasutamiseks ajavahemikku kell 9-18 langeval

ajaperioodil, siis on arvuti kasutamise võimalus talle alati tagatud.

5. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja

soovib kohtus maksma panna.

Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada

internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all,

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning

kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu VangS eesmärkidega kooskõlas oleva

internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehed, millele kinnipeetaval on juurdepääs, on

sätestatud vangla sisekorraeeskirja § 521 lg 1, nende hulgas on veebilehed, mille kaudu

tehakse avalikkusele kättesaadavaks õigusaktid ja kohtulahendid.

Kaebajal on eeltoodud sätte alusel õigus nõuda, et talle luuakse võimalus kasutada arvutit talle

lubatud veebilehtede lugemiseks. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset

õigust nõuda, et arvuti (interneti) kasutamise võimalus peab olema tagatud talle meelepärasel

ajal, kindlas ajalises ulatuses, kaebaja nõudmisel viivitamata vms. Sealhulgas ei ole kaebajal

õigust nõuda, et kui ta esitab taotluse arvuti kasutamiseks ajavahemikku kell 9-18 langeval

ajaperioodil, siis on arvuti kasutamise võimalus talle alati tagatud. Sarnaselt paljude teiste

vangistusseaduses reguleeritud kinnipeetava õigustega (võimalus kasutada telefoni, vaadata

telerit, lugeda ajakirjandust, kasutada raamatukogu jne) on tegemist piiratud ressursi jagamise

küsimusega ning vangla peab vastavad võimalused looma mõistlikus ulatuses.

6. Kaebaja ei väida, et talle arvuti (interneti) kasutamist ei võimaldata. Vastustaja esitas

kohtule kaebaja vangiportaali logi ajavahemiku 01.08-17.10.2024 kohta, s.o alates määruse

punktis 2.1. nimetatud taotluse esitamisest kuni kaebuse esitamiseni (dtl 22-373). Kaebaja on

saanud arvutit (internetti) kasutada enamusel sellesse ajavahemikku langevatel päevadel ja

sageli mitmete tundide vältel. Vastustaja on seega loonud kaebajale võimaluse arvuti

(interneti) kasutamiseks ja kaebaja on saanud seda kasutada.

7. Kaebuse nõue tühistada Tartu Vangla otsus nr 6-24/24/3359-2 ei ole lubatav. Tegemist ei

ole otsusega (haldusaktiga). Tegemist on vastustaja selgitusega, et vastuse koostamise ehk

03.09.2024.a seisuga puudus vanglas arvutiruum, kus kinnipeetav saaks tutvuda

kohtudokumentidega või õigusaktidega, ning kaebajal on võimalik tutvuda erinevate

dokumentide ja õigusaktidega tahvelarvuti vahendusel. Vastustaja selgitus ei ole haldusakt ja

selle tühistamine ei ole võimalik.

Kaebuse nõue tühistada vaideotsus nr 1-11/24/222-1 ei ole lubatav olukorras, kus kohus

tagastab tühistamis- ja kohustamisnõude. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale

ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub

tema õigusi sõltumata vaidluse esemest. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse

seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk tema kohustamisvaide rahuldamata jätmisega.

See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja

kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel.

8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja

lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

9. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui kaebaja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses ulatuslik

kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja

esitas arusaadava kaebuse kohtule. Kaebaja on korduvalt iseseisvalt esitanud halduskohtule

kaebusi, mida kohus on saanud menetlusse võtta (näiteks kohtuasjad 3-24-2927, 3-24-2668,

3-24-1402).

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole

esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses

piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest.

Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid.

Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, s.h selgitab kohus

välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

10. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud

aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi

poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.

11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui

kaebaja soovib oma nime avaldamist, siis tuleb sellekohane taotlus esitada kohtule enne

määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks