3-23-2226/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2226

Haldusasi

OÜ EESTIMAA FARMERID kaebus tühistada

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.08.2023

haldusakt, millega kiideti heaks ehitusteatis nr

11201/03540

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja OÜ EESTIMAA FARMERID, esindaja

Andres Kurg

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Timo Päit

Kolmandad isikud A.G ja F.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ EESTIMAA FARMERID määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta OÜ EESTIMAA FARMERID määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.04.2025 määrus ning saata asi samale kohtule

menetluse jätkamiseks.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ EESTIMAA FARMERID (1/2 kaasomandist) ning ühisomanike A.G ja F.B (1/2

kaasomandist) kaasomandis on Tallinnas XXX asuv kinnistu (registriosa nr 3201801;

katastritunnus 78402:202:2810; pindala 908 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Kinnistu ja

sellel asuva kahe korteriga elamu valdamise ja kasutamise kord on reguleeritud 14.02.2013

notariaalse kokkuleppega.

2. F.B esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 28.02.2023 ehitusteatise nr

2311201/03540 XXX ehitise laiendamiseks ja hoone fassaadi rekonstrueerimiseks koos

soojustamisega. Kaebaja esitas vastuväite, milles palus ehitusteatise menetlemine peatada või

3-23-2226

lõpetada, märkides mh, et kaasomanike vahel puudub kokkulepe ehitustööde tegemiseks.

TLPA luges 28.08.2023 otsusega nr 2312996/04479 (lubav haldusakt) ehitusteatise

teavitatuks ja esitas selles ehitamiseks lisatingimused. TLPA teavitas 05.09.2023 kirjaga

kaebajat, et on kaalunud kaebaja esitatud vastuväiteid ning teisi menetluse seisukohalt olulisi

asjaolusid, kuid ehitusseadustiku §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei

esine.

3. OÜ EESTIMAA FARMERID esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2023 kaebuse, milles

palus TLPA 28.08.2023 otsus nr 2312996/04479 tühistada.

Kaebuse kohaselt puudub ehitustööde tegemiseks kaasomanike vaheline kokkulepe. TLPA on

heaks kiitnud ehitusteatise, mille alusel tehtavad ehitustööd rikuvad kaebaja kui kaasomaniku

õigusi. Ehitusprojektiga ettenähtud parkimise ja sissesõidutee lahendus arvestab üksnes A.G

ja F.B õigusi ning selle realiseerimisel puudub kaebajal sõidukiga juurdepääs enda kasutuses

olevale kinnistu osale. Elamu juurdeehitustöödega plaanitakse võtta kaebaja nõusolekuta

kasutusele tema kaasomandi osa.

4. Kaebaja ja kolmandad isikud sõlmisid tsiviilasjas kompromissi ning OÜ EESTIMAA

FARMERID kanti 03.01.2025 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse XXX

ainuomanikuna.

5. Kaebaja jäi 31.01.2025 ja 18.03.2025 avaldustes kaebuse juurde ja palus TLPA

28.08.2023 otsus nr 2312996/04479 tühistada või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus.

Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et kohus saaks vastustajalt välja

mõista kaebaja haldusasjas kantud menetluskulud.

6. Tallinna Halduskohus

keeldus

02.04.2025 määrusega

kaebuse muutmise

vastuvõtmisest ning jättis kaebuse läbi vaatamata.

Kaebaja on 03.01.2025 omandanud kogu kinnisasja. Seega on menetluslik olukord muutunud.

Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus, kuna ta tugines omandiõiguse rikkumisele.

Juhul kui ehitis ei ole valminud, puudub kaebajal vajadus ja kohustus realiseerida ehitusteatise

aluseks olevat projekti. Kaebajal on endal võimalik ära hoida ehitamisega kaasneda võivaid

tagajärgi. Alates kinnistu omandamisest saab vaidlustatud ehitusteatist lugeda kaebaja jaoks

soodustavaks haldusaktiks. Olukorras, kus kaebaja hinnangul esinesid kolmandatele isikutele

kuulunud hooneosas olulised puudused, puudus kaebajal kohustus seda hooneosa omandada.

Kui kaebaja soovib teha projektimuudatusi, ei ole eelnevalt väljastatud haldusaktid takistuseks

ega saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

Tuvastamisnõudele üleminek on lubatud nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud

haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal

muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Muu hulgas on peetud õigusvastasuse tuvastamise

nõudele üleminekut lubatavaks, kui kaebaja soovib menetletavas asjas kantud menetluskulude

hüvitamist vastustajalt. Need kriteeriumid ei ole praegusel juhul täidetud, kuivõrd ei nähtu, et

kaebajale oleks tekkinud kahju või õigusvastasuse tuvastamise võiks muul moel aidata kaasa

kaebaja õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja soovib jätkata erineva projektlahendusega, ei

tingi vaidlustatud ehitusteatise õigusvastasuse tuvastamise vajadust.

Kaebuse jääb läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p-de 1 ja 1¹ alusel. Riive

on vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamise tõenäosus on vähene. Kaebuse täienduses

viidatud konstruktsioonilised puudused ehitisel ei ole seotud vaidlustatud ehitusteatisega ning

puuduste esinemisel on kaebajal endal kohustus need kõrvaldada. Linn on selgitanud, et

kaasas kaebaja vaidlusaluse ehitusteatise menetlusse. Ka ringkonnakohus leidis 05.07.2024

määruses, et vastustaja korraldas menetluse nõuetekohaselt.

2(4)

3-23-2226

7. OÜ EESTIMAA FARMERID palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

02.04.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

HKMS § 30 lg 1 sätestab, et vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse

üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine

pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Selgusetuks jääb,

mille alusel halduskohus järeldas, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks muutunud. Määruses

viidatud tõendid ei kinnita, et ehitusteatisega lubatud ehitustööd on nüüdseks tehtud.

Haldusakt ei ole muutunud kaebajat soodustavaks. Halduskohus on küll möönnud, et kaebajal

on huvi minna üle tuvastamiskaebusele menetluskulude hüvitamise eesmärgil, kuid on

arusaamatult leidnud, et siinsel juhul pole see tingimus täidetud. Kaebaja on pöördunud

halduskohtusse õigel ajal ja õige õiguskaitsevahendiga – kohus on võtnud kaebuse

menetlusse, kohaldanud esialgset õiguskaitset, ja menetlenud kaebust enam kui 1,5 aastat.

Kaebajal on õigustatud huvi saada menetluskulud hüvitatud. Nende kaebaja kanda jäämine

oleks väga ebaõiglane. Menetluskulu 4728 eurot ei ole tühine ja tegemist pole väheintensiivse

riivega. Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 02.04.2025 määrus tuleb menetlusnormi olulise

rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.

9. Kaebaja pöördus halduskohtusse, kuna vastustaja oli heaks kiitnud kolmandate isikute

soovitud ehitamise, mis kaebaja väitel rikkus tema kaasomandiosaga seotud omandiõigust.

Seega realiseeris kaebaja oma põhiseaduse §-st 15 tulenevat põhiõigust ning halduskohus

peab tagama kaebaja õiguste efektiivse kaitse. Menetluse ajal muutus menetluslik olukord,

kuna kaebaja omandas kolmandatelt isikutelt nendele kuulunud kaasomandiosa. Kuna

kaebeõigust hinnatakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga, siis ei mõjuta vaidlusega

seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist asja menetlust ega anna HKMS § 30 lg

1 järgi iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.03.2014 otsus haldusasjas nr

3-3-1-96-13, p 15). Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse

ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata

kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata,

kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS §

151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2) (Riigikohtu 13.02.2023 määrus asjas nr 3-21-1360, p 12.1).

Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul on tegemist erandliku olukorraga, mida pole HKMS §

30 lg-s 1 silmas peetud. Kuna kaasomandiosa omandamisega omandas kaebaja kõik

kolmandate isikute senised õiguspositsioonid, on ta nüüd vaba otsustama XXX kinnisasjal

ehitusteatise alusel ehitamise jätkamise üle. Tal ei ole kohustust jätkata või viia lõpuni

kolmandate isikute esitatud ehitusteatisega hõlmatud ehitustöid ning ehitusteatisega kaebajale

kaasnenud negatiivne mõju on ära langenud. Sisuliselt puudub kaebajal seega

õiguskaitsevajadus. Neil kaalutlustel tuleb nõustuda halduskohtuga, et haldusakti

tühistamiseks esitatud kaebuse osas esineb alus kohaldada HKMS § 152 lg 1 p-i 4 (alus, mida

tuleb tõlgendada pigem laialt, vt Riigikohtu 23.12.2024 määrus asjas nr 3-21-1862, p 9).

10. Menetlust siiski ei lõpetata, vaid seda jätkatakse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks,

kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

Kaebajal on õigus minna üle jätkutuvastuskaebusele, kuna ta on selleks esile toonud

põhjendatud huvi nõuda kaebuse esitamise ja senise menetlemisega seotud menetluskulude

hüvitamist linnalt. Kui kohus jätaks olukorras, kus nõude rahuldamine pole muutunud

faktiliste või õiguslike asjaolude tõttu enam võimalik, kaebuse rahuldamata, peaksid ka

kaebaja kantud menetluskulud jääma kaebaja enda kanda, kui just pole tegemist olukorraga,

3(4)

3-23-2226

kus vastustaja on haldusakti kehtetuks tunnistanud (HKMS § 108 lg 6). Kaebuse esitamise

hetkel võis olla tegemist isiku õiguste rikkumisega ning kaebus võis olla põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta sellises olukorras kaebaja menetluskulud

tema enda kanda (nt TrtRnKo 3-11-1990, p 12; TlnRnKm 3-18-1823, p 15; TlnRKm

22.06.2022 3-21-1639, p 15). Seega peab kaebajal olema võimalik vaielda selle üle, kas

esialgne kaebus oli sisuliselt põhjendatud, kui jah, siis rahuldatakse tuvastamiskaebus ja

vastustaja kannab HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja menetluskulud. Isiku õiguste kaitseks

vajalikud menetluskulud on käsitatavad kahjuna põhiseaduse § 25 mõttes (vt Riigikohtu

üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 41), s.o kaebajal peab olema tõhus võimalus saada

need hüvitatud. Ebaõiglane oleks jätta isiku enda kanda menetluskulud, mis olid vajalikud

halduskohtule nõude esitamiseks, mis selle esitamise ajal oli põhjendatud.

11. Siinne asi ei ole lahendatav lihtmenetluses, kuna kohus ei ole toonud esile asjaolusid, mis

veenaks, et esialgse kaebuse esitamise ajal olnud kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne.

Samuti pole kaebuse perspektiivitust võimalik põhistada ainuüksi esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel tehtud määruses toodud seisukohtadega. Esialgse õiguskaitse eelhinnangu

raames võetud õiguslikud seisukohad ei ole kohtule siduvad põhiasja lahendamisel

(Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 28). Halduskohtu määrus ei sisalda

taolisi tuvastatud asjaolusid, tõenditele antud hinnanguid ega õiguslikke järeldusi, mis annaks

alust arvata, et kaebuse väited on alusetud ja vastustaja tegevus ehitusteatise heakskiitmisel oli

õiguspärane.

12. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)