2-24-3551/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3551

Tsiviilasi

A Ki hagi O Ki vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2562,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A K (isikukood xxx), seaduslik esindaja K K

(isikukood xxx)

Kostja: O K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt A Ki hagi O Ki vastu elatise nõudes.

2. Jätta rahuldamata A Ki nõue O Kilt elatise väljamõistmiseks hagiavalduse

esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Mõista O Kilt A Ki kasuks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni A Ki

täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) välja igakuine elatis summas 301,74 eurot

((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti riigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt PHS § 17 lg-le 3)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt baassumma

indekseerimisele ja brutokuupalga muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt

ning lapsetoetuse suuruse muutumisele.

4. Alates kohtuotsuse jõustumisest kohustada O Ki tasuma punktis 3 nimetatud

elatis jooksva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks A Ki

arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatisraha“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning kostja vastuväited

1. A K (hageja) esitas 04.03.2024 (täiendatud 18.07.2024) Harju Maakohtule hagi O Ki

(kostja) vastu seadusjärgses miinimummääras elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb elatise

väljamõistmist hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt pidas kostja hagejat ülal kuni

2019. aasta koroonapandeemiani, mil ta kaotas töö ja püsiva sissetuleku. Praegu on kostja

ülalpeetav xxx ega osale hageja elus.

2. Kohus kuulas pooled ära 31.03.2025 toimunud istungil, kus kostja märkis, et ei ole

suuteline enam hagejale elatist tasuma. Kostja töövõime on piiratud ning kogu tema pension

läheb hooldekodule. Kinnisvara kostjal ei ole. Kostjal ei ole lähedasi, kes suudaksid tema

asemel ülalpidamiskohustust täita. Hageja seaduslik esindaja K K tõi välja, et vahepeal

panustas kostja hageja ülalpidamisse 40 euroga kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus, et

kostja töövõimetus on ilmselt täielik, kuna lisaks xxx on kostja xxx.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning menetluses kogutud tõenditega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub otsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 436 lg-st 6, mille kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja

seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses

koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud

ülalpidamist saama oma vanematelt. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja

alaealine laps. Kostja hageja kasvatamises ega tema ülalpidamises ei osale.

5. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa.

5.1. PKS § 101 järgse elatise arvutamise aluseks võetakse baassumma (200 eurot), mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeks

muutusega (PKS § 101 lg 3). Indekseeritud baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis

arvutatakse iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Hagi esitamise ajal oli indekseeritud

baassumma 249,78 eurot ning kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot.

Perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning kolm

protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot. Alates 01.04.2025 on indekseeritud

baassumma 282,31 eurot ning kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot1.

5.2. PKS § 101 lg 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

1 https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1

kohaselt on igal lapsel kuni 19-aastaseks saamiseni õigus lapsetoetusele, mis vastavalt § 17

lg-le 3 on esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud,

et lapsetoetus laekub tema arvele (dtl 2). Seega tuleb PKS § 101 elatise summast arvata maha

ühe vanema osa ehk pool lapsetoetuse suurusest.

5.3. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hageja elus ei

osale. Samuti ei ole hageja ja kostja vahel kindlaks määratud suhtluskorda, mida elatise

suuruse vähendamisel arvesse tuleks võtta. Seega PKS § 101 lg 6 käesoleval juhul ei kohaldu.

5.4. Käesoleval juhul ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7, mille kohaselt tuleks elatise summat

vähendada 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, kui isik on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

5.5. Eelnevat arvesse võttes on hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2024 PKS § 101 alusel

arvutatud elatise suurus 260,33 eurot, perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 elatise suurus

287,72 eurot ning alates 01.04.2025 kuni järgmise indekseerimiseni elatise suurus 301,74

eurot.

6. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 näeb ette, et kui vanem

on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning üksnes mõjuval põhjusel võib kohus vähendada

elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks peetakse

muuhulgas vanema töövõimetust.

6.1. Kostja on menetluses toonud välja, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda.

Töötukassa on 05.11.2024 otsusega määranud kostjale puuduva töövõime (dtl 41). Esimest

korda määrati kostjale puuduv töövõime 20.09.2019 (dtl 45). Töötukassa 05.11.2024 otsusest

nähtuvalt on kostjal raske tegutsemispiirang liikumisel, mõõdukas tegutsemispiirang käelisel

tegevusel, teadvusel püsimises ja enesehoolduses ning kerge tegutsemispiirang õppimises ja

tegevuste sooritamisel. xxx tõttu on kostjal raskendatud lühikeste vahemaade läbimine,

treppidest liikumine, kehaasendi säilitamine ja muutmine ning käe nõrkuse ja liikuvuse

piiratuse tõttu raskendatud käte peenmotoorika, käte sirutamine ja asjade liigutamine. Samuti

on kostjal raskendatud enda pesemine ja riietamine. Piirangute ulatuse tõttu ei ole kostja

töövõime töötukassa hinnangul tõenäoliselt muutuv (dtl 41-42).

6.2. Töövõimetoetuse seaduse § 14 lg 3 kohaselt avaldab töötukassa töövõimetoetuse kehtiva

päevamäära suuruse oma kodulehel. Töötukassa kodulehel avaldatud andmetel on alates

01.04.2025 töövõimetoetuse suurus puuduva töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus2.

xxx kohatasu omaosalus on nende kodulehe andmetel 630 eurot kuus3, kuid xxx kuuluva xxx

hooldekodu juhatuse liikme xxx kinnitusel on omaosalustasu tõusnud praeguseks 800 euroni

kuus. Kinnistusraamatu andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. Äriregistri andmetel ei ole

kostja nimele registreeritud äriühinguid. Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale sõiduauto

xxx, millele on seatud viis keelumärget (dtl 46).

6.3. xxx sotsiaaltöö talituse juhataja xxx kinnitas 21.04.2025 telefoni teel, et ka xxx andmetel

ei ole kostjal muid vahendeid peale sotsiaaltoetuste, millest ülalpidamiskohustust täita. xxx

2 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus

3 https://www.aarand.ee/pruuna-mois

selgitas, et xxx linna praktika üldhooldekoduteenuse toetuse määramisel võtab arvesse

teenuse saaja ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. See tähendab, et hooldekoduteenuse

saaja toetust suurendatakse, kui kohus on alaealisele lapsele teenuse saajalt elatise välja

mõistnud ning teenuse saaja enda varalise seis ülalpidamist anda ei võimalda.

7. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuigi kostja ei ole võimeline andma hagejale

ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud ulatuses enda toimetulekut kahjustamata üksnes talle

makstavate sotsiaaltoetuste arvelt, arvestab kohus eelnevalt viidatud xxx linna praktikat

sotsiaaltoetuste maksmisel, mis võimaldab kostjal tasuda hagejale PKS § 101 arvutatud

ulatuses elatist. Kuna sotsiaaltoetusi ülalpidamiskulude kandmiseks ei maksa xxx linn

tagantjärele, mõistab kohus elatise välja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni

väljamõistetavat elatist kostja enda majandusliku seisundi tõttu tasuda ei suudaks, mistõttu

vähendab kohus selles osas elatise suuruse PKS § 102 lg 1 alusel nullini ehk jätab hageja

nõude elatise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni

rahuldamata. Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas

301,74 eurot, mis koosneb indekseeritud baassummast (282,31 eurot), millele on liidetud

kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ning millest on maha arvestatud

pool lapsetoetusest vastavalt PHS § 17 lg-le 3 (40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 01.04.2026), vastavalt baassumma indekseerimisele ja brutokuupalga

muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi.

8. Vastavalt hageja taotlusele kohustab kohus tasuma kostjal elatis hageja hagiavalduses

märgitud kontole. Kuna elatis tasutakse vastavalt PKS § 100 lg-le 4 iga kalendrikuu eest ette,

tuleb kostjal tasuda elatis alates otsuse jõustumisest iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu

viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval

juhul asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse

üldreeglist kõrvalekaldumist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik