2-25-1227/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025 kell 16.30, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-1227

Tsiviilasi

Võlgniku E. U. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik E. U. , isikukood XXX, elukoht Kiige

tn 7-25, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond

Usaldusisik Martin Krupp, Saneerimismenetluse OÜ,

asukoht XXX 1, XXX , e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. U. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E. U. (isikukood XXX) pankrot 21.04.2025 kell 16.30 ja algatada E.

U. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada E. U. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp

(isikukood XXX, Saneerimismenetluse OÜ, asuk. XXX 1, Tallinn, tel 684 44 00 ja 50 72

034, e-post: XXX).

4. Määrata E. U. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. mai 2025

kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, Pärnu linn, I korrus,

saal nr 1).

5. Kohustada võlgnik E. U.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 19. mail 2025 kell 15.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel

võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E. U. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21.04.2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

Tsiviilasi nr 2-25-1227

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. E. U. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku E. U. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 18.03.2025 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Martin Krupp tasu suuruseks

1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot, s.o kokku 1830 eurot, millest 675

eurot ja lisanduv käibemaks 148.50 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt ning 825 eurot ja lisanduv käibemaks 181.50 eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS).

16. Võlgnik E. U. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. E. U. (avaldaja, võlgnik) esitas 23.01.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud, tal on neli alaealist ülalpeetavat. Tal on

keskharidus, töötab kõnekeskuse müüjana 2018.aastast. Töölepinguline sissetulek on ca 700

eurot kuus, millele lisanduvad erinevad toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt üle 1100

euro kuus. Igakuiste kuludena märgib võlgnik 1600 eurot. Tal on kohustusi 12 erineva

võlausaldaja ees summas 20 682.66 eurot (erinevad (kiir)laenuandjad, inkassofirmad,

kohtutäiturid). Sisuliselt kõikide võlgnevuste osas on käimas täitemenetlused (või on võlad

täitekulud) kokku viie erineva kohtutäituri juures. Isegi kui võlgnik mõnevõrra oma

sissetulekuid suurendab, ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täita. Võlgnik on täielikult

maksejõuetu ja see ei ole enam ajutise iseloomuga. Võlgnik leiab seetõttu, et ainukene

lahendus käesolevas olukorras on pankrotiavalduse esitamine kohtusse, et läbi kohustustest

vabastamise menetluse saaks võlgnik oma võlgnevusi vähendada ja tagada selle menetluse

kaudu ka endale stabiilsem elukorraldus. Pankrotimenetluse algatamine on ka võlausaldajate

suhtes ausam käitumine, tagades kõigile võlausaldajatele võrdsema kohtlemise ja mitte andes

nendele asjatuid lubadusi, mida võlgnik hiljem nagunii täita ei suuda.

1.2. Võlgnik märgib maksejõuetuse peamise põhjusena erinevatel aegadel tehtud valed

otsused, eelkõige üle jõu käivate kohustuste võtmine oma surnud abikaasa võlgade

tasumiseks. Surnud abikaasa algne võlasumma oli kokku ca 41 000 eurot ja võlgnik müüs

võlgade katteks enda XXX maakonnas oleva kinnistu E. U., XXX XXX maakond, registriosa

number XXX (tehing toimus 12.05.2021 hinnaga 31 000 eurot). Kohtutäitur Oksana Kutšmei

pidi kinnistu müüma alghinnaga 15 000 eurot, aga võlgnik leidis ise ostja ja suutis kinnistu

müüa kohtutäituri kontrolli all hinnaga 31 000 eurot. Võlgnik leiab, et on täielikult

maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 18.03.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Martin Krupi.

3. Usaldusisik esitas 14.04.2025 ja 15.04.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning

hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

3.1. Võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku poolt edastatud info kohaselt on tema sissetulekuks

töötasu Kontaktikeskus OÜ-s summas 730 eurot (bruto),lisaks riiklik peretoetus summas 710

eurot ja toitjakaotuspension summas 426 eurot. Transpordiameti esitatud andmete kohaselt

on võlgniku nimele hetkel kaks sõidukit, kuid võlgniku sõnade kohaselt on need lammutatud.

Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule

kuulunud kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga E. U., XXX XXX maakond, 100%

elamumaa. Võlgnik võõrandas 12.05.2021.a kinnistamisavalduse alusel kinnistu A. P. ile ½

kaasomandisse ja R. R. ile ½ kaasomandisse hinnaga 31 000 eurot. Võlgniku selgituse

kohaselt müüs ta nimetatud kinnistu võlgade katteks. Kohtutäitur Oksana Kutšmei pidi

kinnistu müüma alghinnaga 15 000 eurot, aga võlgnik leidis ise ostja ja suutis kinnistu müüa

kohtutäituri kontrolli all hinnaga 31 000 euroga. Võlgnik ja Riigi Tugiteenuste Keskus on

sissenõudjaks täitemenetluses nr 120/2016/221. Võlgnikuks on R. V. ja nõude liik elatisabi,

nõude jääk seisuga 24.03.2025.a on 10 866.29 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku

varaks ainult tema töötasu ning toetused, mis igakuiselt laekuvad, muu vara puudub.

Kohustusi on võlgnikul kokku 19 745.14 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 2 täitemenetlust.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine.

Abikaasa surma järel muutus võlgniku majanduslik olukord ning võlgnik võttis mitmeid

laenukohustusi.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

E. U. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on M. Krupp selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule

teada ei ole.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku E. U. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku varaks ainult tema töötasu ning toetused, mis

igakuiselt laekuvad, muu vara puudub, kuid võlad ületavad 19 745 eurot. Arvestades

eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas

perspektiivis, sest selliste võlgade tasumiseks oleksid nt võlgade ümberkujundamise

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et

E. U. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust saab kinnipidamisi teha väga väheses ulatuses)

ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused,

miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus

nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes

PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need

pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E. U.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku E. U. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Martin Krupp ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. PankrS § 86 lg 1 ja

2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Martin Krupp andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Martin Krupp on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.04.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 12,5 tundi, mis tunnitasu 120 eurot juures

koos käibemaksuga on 1830 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 825 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 675 eurot + km välja mõista

võlgnikult pankrotivara arvelt.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik E. U. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete

täitmiseks kulunud aeg 12,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema

taotlust arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1500 eurot, koos käibemaksuga 330 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-1227

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt täies mahus võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule

tasu summas 825 eurot, millele lisandub käibemaks 281.50 eurot, kokku 1006.50 eurot

menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 375 eurot (lisandub

käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel

summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)