2-24-840/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-840

Kohtuasi

Q.V ’i avaldus kohtu loa saamiseks abielu

sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2024. a määrus

(menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.V ’i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Q.V (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.02.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta Q.V ’i määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Q.V ’i kanda.

2-24-840

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.V (avaldaja, Läti kodanik) esitas 17.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

maakohtult luba ilma abieluvõimetõendita Eestis abiellumiseks.

2. Avalduse kohaselt soovib Q.V abielluda Eestis Läti kodanikuga, kes on temaga samast

soost. Mõlema isiku elukoht on Lätis. Avaldaja ja puudutatud isik on viibinud Eestis vähem

kui kuus kuud. Läti Vabariik ei väljasta abieluvõimetõendit ning Lätis ei ole samasoolistel

inimestel lubatud abielluda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 6. veebruari 2024. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest

ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus perekonnaseisutoimingute seaduse

(PKTS) § 39 lg 5 kohaselt anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita välisriigi

kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne

abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 5 järgi ei või perekonnaseisuametnik abielu sõlmimist kinnitada,

kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus.

3.2. Maakohus leidis, et kuna avaldaja on Läti Vabariigi kodanik (avaldusele lisatud

rahvastikuregistri väljavõte), tuleb praegusel juhul kohaldada Eesti Vabariigi, Leedu

Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingut (õigusabileping).

Õigusabilepingu artikli 25 lg 1 kohaselt määratakse abielu sõlmimise tingimused iga

abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Abielu sõlmimise

takistuste osas tuleb lähtuda selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil

abielu sõlmitakse. Artikli 25 lg 2 kohaselt määratakse abielu sõlmimise vorm kindlaks selle

lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Seega tuleb avaldajale

kehtivaid abielu sõlmimise tingimusi (eeldusi) kontrollida Läti seaduste alusel, takistusi aga

Eesti õiguse alusel (PKS § 5). Abielu sõlmimise eeldustega on piiritletud see, kes saavad

omavahel abielu sõlmida.

3.3. Läti tsiviilkoodeksi § 35 lg 2 kohaselt on abielu samast soost isikute vahel keelatud,

mida on kinnitanud ka avaldaja. Maakohtule teadaolevalt võttis Läti Seim vastu

samasooliste paaride kooselu registreerimist võimaldava õigusakti, mis peaks jõustuma 1.

juulil 2024. Seega tekib avaldajal Eestis abielu sõlmimise tagajärjel olukord, kus tema

kodakondsuse ja elukoha järgse riigi ehk Läti Vabariigi õiguse järgi on tema abielu tühine

või positiivse õigusliku tagajärjeta, sest Läti õigus ei tunnista samasooliste abielu. Seega ei

saa perekonnaseisuametnik kinnitada PKS § 5 alusel Läti kodanikest ja Läti Vabariigis

elavate samasooliste isikute vahelist abielu, sest selle sõlmimine oleks Lätis kehtetu või

tühine.

2-24-840

3.4. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 7 kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust,

kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste

põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Välisriigi õiguse

kohaldamisest keeldumiseks peaks välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga

välisriigi õigus ise, olema vastuolus Eesti avaliku korraga (vt Tallinna Ringkonnakohtu

24.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2355, p 10). Praegusel juhul ei ole Läti õiguse

kohaldamise tagajärg, s.o samasoolistel isikutel omavahel abiellumise mittevõimaldamine,

vastuolus Eesti avaliku korraga. Samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi

poliitiline valik. Kuni 2023. aasta lõpuni ei olnud samasoolistel isikutel ka Eestis õigust

omavahel abielluda. Seega ei ole praegusel juhul alust jätta Läti õigust REÕS § 7 alusel

kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust, mis võimaldab alates 01.01.2024 ka

samasoolistel paaridel abielu sõlmida (PKS § 1 lg 1).

3.5. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna perekonnaseisuametnik ei saa avaldaja ja

puudutatud isiku vahelist abielu registreerida, ei saa avaldaja taotleda kohtu luba abielu

sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seetõttu keeldus maakohus avalduse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS §

477 lg-ga 1.

3.6. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt avaldaja kanda.

Praeguses menetluses ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4.1. Avaldaja leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et välisriigi õiguse kohaldamine pole

vastuolus Eesti avaliku korraga. See võis nii olla varem, kuid alates 01.01.2024 on samast

soost isikute vahel abielu sõlmimine Eestis legaalne ja seega on samasooliste paaride õiguste

tunnustamine osa Eesti õiguskorrast. Eesti kohtud on keeldunud välisriigi õiguse

kohaldamisest perekonnaõiguse vallas, nt ka laste hooldusõiguse küsimustes.

4.2. Maakohus põhjendas Läti õiguse kohaldamata jätmisest keeldumist väitega, et

samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Avaldaja

hinnangul on kogu kehtiv õigus poliitiliste valikute tulem ning sellise põhjendusega on

võimalik välistada absoluutselt kõikide välisriikides kehtivate õigusnormide tagajärgede

võimalik vastuolu Eesti avaliku korraga. Selline tõlgendus oleks vastuolus normi mõtte ja

eesmärgiga.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga

659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda

7. Määruskaebuse esitaja arvates on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole

praegusel juhul alust loobuda Läti õiguse kohaldamisest, sest Läti õiguse kohaldamine ei vii

2-24-840

tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ehk avaliku

korraga (REÕS § 7).

8. Maakohus tuvastas, et Läti seaduse kohaselt on keelatud abielu samasooliste isikute vahel.

Seega viib Läti seaduse kohaldamine tulemuseni, et avaldaja ei saa oma partneriga abielu

sõlmida. Asjas on põhiküsimus, kas selline tulemus on ilmselgelt Eesti avaliku korraga

vastuolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellist vastuolu ei ole.

8.1. REÕS § 7 sätestatud avaliku korra mõiste on määratlemata õigusmõiste. Kohtul tuleb

avaliku korra mõistet sisustada konkreetset olukorda arvestades. Avaliku korra mõistet

kasutatakse peale REÕS ka muudes valdkondades, nt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi

kohtulahendi tunnustamise (TsMS § 620) või vahekohtuotsuse tühistamise (TsMS § 751 lg 2

p 2) üle otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab avaliku korra mõiste sisustamisele

läheneda sarnaselt kõigil nimetatud juhtudel.

8.2. Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku korra mõiste sisustamisel tuleks arvestada

konkreetse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust, riivatava õiguse olulisust ja riive

intensiivsust (TsMS III komm (2018), § 620, p 3.2.2; K.Jaadla, M. Torga. Välisriigis

sõlmitud samasooliste abielu ja kooselu tunnustamine Eestis - Juridica 2013/8, lk 600, 602;

R.Jankelevitš. Avalik kord ja imperatiivsed sätted rahvusvahelises eraõiguses: - Juridica

2002/7, lk 482).

8.3. Riigikohus on vahekohtu otsuse tunnustamisega seoses leidnud, et Eesti avaliku korraga

oleks vastuolus eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti

õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused,

moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd

ka TsMS § 620 lg 1 p 1) täiesti võõras õigusarusaam (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p

15.2). Kolleegium lisas, et avaliku korra alla ei kuulu vältimatult kõik vahekohtu lahendi

tunnustamist otsustava riigi õiguse imperatiivsed normid, vaid eelkõige need sätted, mis

kajastavad selle riigi õigussüsteemi põhiväärtusi (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 17).

8.4. Eelnevat arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et välisriigi õigus

(või selle rakendamise tulemus) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga mitte alati, kui

välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei lange kokku Eesti õigusega, vaid olema

peab vastuolu mõne üldisemalt tunnustatud põhimõtte, (põhi)väärtuse või normiga. Lisaks,

REÕS § 7 järgi peab see vastuolu olema ilmselge.

8.5. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 ega § 27 lg-st 1 ei tulene samasooliste isikute

õigust sõlmida abielu Eestis (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-19-17, p 16), ent PS § 26 esimese

lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust

elada perekonnaelu Eestis. See tähendab, et samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka

samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku

perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu

sekkumise eest (RKÜKo 21.06.2019, 5-18-5, p 52). Riigikohtu hinnangul tuleneb PS §-st 26

koostoimes PS §-s 14 tagatud üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele õigus sellele,

et riik kehtestaks piisava õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks tagada eraelu puutumatuse

ning PS § 27 lõige 1 tagab muu hulgas õiguse sellele, et seadusandja kehtestaks

perekonnaelu õiguse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ja kohased menetlused

(RKPJKm 10.04.2018, 5-17-42, p 36).

2-24-840

8.6. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et Euroopa Nõukogu inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 järgi tuleb riikidel luua samast soost

paaridele tingimused perekonnaelu elamiseks, sest need paarid on sarnases situatsioonis eri

soost paaridega seoses nende vajadusega suhte õigusliku tunnustamise järele (EIKo

21.07.2015, Oliari jt vs. Itaalia, p 165.). Samas ei pane konventsiooni artikkel 12 valitsusele

kohustust tagada samasoolistele paaridele õigust astuda abiellu (EIKo 24.06.2010, Schalk ja

Kopf vs. Austria, p 55). Tõsi, kohus jättis endale võimaluse muuta artikli tõlgendust, kui

Euroopa riikide hulgas peaks saavutatama samasooliste isikute abielu küsimuses konsensus

(EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 61).

8.7. Euroopa Kohtu praktika järgi on samuti liikmesriigid vabad valima, kas näha ette

samasooliste paaride abiellumise õigus või mitte (EKo 24.11.2016, C-443/15, Parris vs

Trinity College Dublin jt, p 59).

8.8. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kuigi nii samasoolistel kui erisoolistel paaridel peab

olema võimalik saada oma suhtele õiguslikku kaitset, ei nõua põhiseadus ega rahvusvaheline

õigus, et samasoolised isikud peavad saama abielluda.

9. Eestis on samasoolistel isikutel võimalus abielluda alates 01.01.2024, mil jõustus PKS § 1

lg 1 muudatus. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 207 SE seletuskirjas selgitatakse, et EIÕK artiklist 12 ei tulene liikmesriigile

kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda, kuid paljud liikmesriigid on sellise

võimaluse ette näinud: 2023. aasta jaanuari seisuga oli samast soost paaridel õigus enda

kooselu reguleerida 30 Euroopa Nõukogu liikmesriigis, sh 18 riigis oli neil õigus abielluda,

samas kui ülejäänud 16 riigis samast soost paaride õigusi seni tunnustatud ei ole (seletuskirja

lk 5).

Kokkuvõttes ei leia ringkonnakohus, et Eesti avaliku korraga oleks ilmselgelt vastuolus see,

kui Läti õiguse rakendamise tulemusena ei ole määruskaebuse esitajal võimalik sõlmida

Eestis abielu oma samasoolise partneriga. Seega on maakohus õigesti keeldunud avaldaja

avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

10. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt