2-21-13885/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13885

Kohtuasi

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu hagi C.D

vastu kahju hüvitamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu

(registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Kostja C.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.03.2025. a määrus muutmata.

2. Jätta C.D määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

2-21-13885

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (hageja) hagi C.D

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas 12.04.2024. a otsusega hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1750 eurot ning viivise 443,80 eurot tasumata põhivõlalt.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 31.05.2024. a määrusega apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ning jättis kaebuse esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus 04.11.2024.

a määrusega keeldus ning vastav lahend jõustus 04.11.2024.

3. Hageja maakohtu menetluses 13.10.2022 ja 28.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja,

kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 1623 eurot, millest õigusabikulud olid 1398 eurot

ning riigilõivud 225 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline

esindaja õigusabiteenuseid ajakuluga 11,65 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitas, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu (03.04.2024 menetlusdokument).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt 1583 euro

ulatuses ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja koos seadusjärgses määras

viivisega.

6.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta ta määruses eraldi seisukohta nende

menetluskulude kohta, mida kohus peab põhjendatuks, vaid üksnes juhul, kui kulud on

maakohtu hinnangul põhjendamatud või ülemäärased.

6.2.

Maakohus leidis, et hageja tasutud riigilõivud on põhjendatud.

6.3.

Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu järgmiselt:

1) 22.10.2021 maakohtu määrusega tutvumine ja analüüs (maakohus märkis, et hageja on

eksinud maakohtu määruse kuupäeva märkimisel ning tõenäoliselt tutvus hageja

22.09.2021. a määrusega, mitte 22.10.2021. a määrusega, kuna 22.10.2022 ei teinud

maakohus ühtegi määrust. Maakohus vähendas hageja esindaja 22.09.2021. a

2-21-13885

määrusega tutvumise ajakulu 30 minuti ulatuses, leides, et määruse pikkust (kaks

lehekülge) arvestades on sellega tutvumsie põhjendatud ajakulu 30 mintuti (1 tunni

asemel);

2) Maakohus jättis arvestamata 13.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu, kuna ka 28.03.2024 menetluskulude nimekirjas on vastav ajakulu eraldi

toiminguna esitatud ning 28.03.2024. a menetlusdokumendist nähtub, et selles on

13.10.2022 esitatud varasemat menetluskulude nimekirja täiendatud. Maakohus

vähendas 28.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minuti võrra

lugedes 30 minuti asemel põhjendatuks 15 minutit.

Ülejäänud toimingute ajakulu pidas maakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti

pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot.

6.4.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1583 euro

ulatuses ning ajakulu on põhjendatud 10,9 tunni ulatuses. Maakohus mõistis menetluskulud

kostjalt välja koos käibemaksu ning seadusjärgses määras viivisega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

6.1. Kostja puhul on tegemist pensionäriga, kes kasutas vaidluses korteriühistuga oma

seadusest tulenevaid õigusi. Maakohus ei küsinud kostja seisukohta hageja menetluskuludele.

Vähemalt ei nähtu seda vaidlustatud määrusest. Menetluskulude kostjalt väljamõistmine on

praegusel juhul põhjendamatu. Kohtupraktikas on leitud, et kui kohtumenetlusse kaasatud isik

ei olnud vaidluse põhjustaja, oleks ebaõiglane panna teise poole menetluskulud tema kanda.

Sellisel juhul võib kohus jätta kummagi poole menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 162 lg 4). Menetluskulud tuleb hüvitada mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.

Praeguses vaidluses mõisteti kostjalt juba kahjuna välja seoses teise asjaga tekkinud

kohtukulud. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kulude

hädavajalikkust ning suurust. Samuti tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et ühe

menetlusastme kulud ei kasvaks ebamõistlikult suureks võrreldes menetluse esemega. Kui

nõude maht on väike, kuid esindajakulud ebaproportsionaalselt suured, võib kohus vähendada

väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks menetluskulude

jaotus muutuda poolele karistuseks ning takistuseks juurdepääsul õigusemõistmisele.

Hüvitada tuleks ainult vajalikud menetluskulud.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele hageja seisukohta.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

2-21-13885

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm

03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2; RKTKm

12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude

kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on menetluskulude

vajalikkust hinnanud ning asja sisu ja mahtu arvestades menetluskulud põhjendatud määras

välja mõistnud.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab kolleegium järgmist.

13.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendamatu.

Kolleegium selgitab, et menetluskulude jaotust sai kostja vaidlustada maakohtu otsust edasi

kaevates, mitte praeguse määruse peale määruskaebust esitades (TsMS § 178 lg 1). Seda on

kostja ka teinud, esitades 13.05.2024 apellatsioonkaebuse maakohtu 12.04.2024. a otsuse

peale. Seetõttu jätab kolleegium kostja väited menetluskulude tema kanda jätmise ebaõigluse

kohta tähelepanuta.

13.2. Kolleegium ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus ei ole hageja menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Maakohus on määruses selgelt eristanud need kulud,

mida ta on lugenud põhjendatuks ning need kulud, mida maakohus pidas vajalikuks

vähendada. Maakohus on oma otsustusi vastavalt ka põhjendanud. Kolleegium ei nõustu

kostja seisukohaga, et asja mahtu arvestades on kindlaksmääratud menetluskulud

ülemäärased. Praeguse asja menetlusest nähtub, et kuna kostja vaidlustas nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu lahendi, siis toimus menetlus kolmes kohtuastmes. Seda asjaolu arvestades ei

ole praeguse asja menetluskulud ülemäärased.

13.3. Õige ei ole ka kostja väide, et maakohus ei küsinud tema seisukohta hageja

menetluskuludele. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus andis 01.03.2024. a määrusega

pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole menetluskuludele

seisukoha esitamiseks (dtl 192, maakohtu määruse p 5), määrates vastaspoole

menetluskuludele seisukoha esitamise tähtajaks 05.04.2024. Kostja on väljendanud oma

lõplikke seisukohti 03.04.2024 menetlusdokumendis, kus on märkinud, et menetluskulud

peaks kandma korteriühistu juhatuse esimees.

13.4. Kokkuvõttes ei anna kostja määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks

ning määruskaebuse rahuldamiseks.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-21-13885

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt