2-25-56/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-56

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-56

Tsiviilasi

U.D ja J.T hagi X.Y vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: U.D (isikukood XXX);

Hageja II: J.T (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: U.H (isikukood XXX);

Kostja: X.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

08.04.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista X.Y lt U.D kasuks välja elatis perioodi eest alates 25.11.2024. a kuni

01.01.2025. a kokku summas 354,54 eurot.

3. Mõista X.Y lt U.D kasuks välja elatis alates 02.01.2025. a kuni 31.03.2025. a 287,72

eurot kuus.

4. Mõista X.Y lt U.D kasuks välja alates 01.04.2025. a kuni U.D täisealiseks saamiseni

(14.07.2039. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Mõista X.Y lt J.T kasuks välja elatis perioodi eest alates 25.11.2024. a kuni 01.01.2025.

a kokku summas 301,35 eurot.

6. Mõista X.Y lt J.T kasuks välja elatis alates 02.01.2025. a kuni 31.03.2025. a 244,56

eurot kuus.

7. Mõista X.Y lt J.T kasuks välja alates 01.04.2025. a kuni J.T täisealiseks saamiseni

(10.08.2041. a) igakuine elatis 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

2-25-56

lapsetoetusest) - 45,26 eurot (elatise vähendamine 15% võrreldes U.D elatisega kuni

U.D täisealiseks saamiseni)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

8. X.Y l tuleb temalt U.D ja J.T kasuks välja mõistetud elatis maksta U.H

arvelduskontole nr EE352200221075264728 (Swedbank), märkides maksete

selgituseks „elatis U.D le ja J.T le“.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

11. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.H esitas 02.01.2025. a Tartu Maakohtule alaealiste laste U.D (hageja I) ja J.T

(hageja II) nimel hagiavalduse X.Y (kostja) vastu elatise nõudes. 06.01.2025. a esitas

hagejate esindaja kohtule hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt on hagejad U.H ja

kostja ühised alaealised lapsed, U.D sündinud 14.07.2021. a ja J.T sündinud 10.08.2023. a.

Hagejad elavad koos emaga. Kostja elab eraldi, hagejate ülalpidamises ega kasvatamises ei

osale ning hagejad kostja juures ei viibi. Hagejate ema on emapuhkusel ja tema sissetulekuks

on hetkel vaid vanemahüvitis ja lastetoetused. Hagejate igakuised kulud on kummalgi ca 600

eurot, sh eluasemekulud ca 150 eurot, kulutused toidule ca 150 eurot, kulutused transpordile

ca 50 eurot, kulutused tervishoiule ca 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele ca 40 eurot, muud

vältimatud püsikulud ca 65 eurot, lasteaia kulud 120 eurot. Hagiavalduses taotleti, et kohus

mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise, kummalegi 300 eurot kuus, tagasiulatuvalt

alates 25.11.2024. a.

2. Kohus võttis hagi 07.01.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kohus saatis hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale elektrooniliselt e-

posti aadressile XXX. Kättetoimetamisportaali (KÄPO) andmetel sai kostja dokumendid kätte

29.01.2025. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule hagile kirjalikku vastust ei

esitanud.

2-25-56

3. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 08.04.2025. a. Kostjale

toimetati kohtukutse kätte 18.03.2025. a.

4.

08.04.2025. a kohtuistungil osales hagejate seaduslik esindaja U.H. Kostja X.Y

istungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile

ilmumata jätmiseks.

Hagejate esindaja täiendas istungil hagiavalduses esitatud nõuet ja taotles, et kohus mõistaks

kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas. Hagejate

esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat

ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui

on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku

menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagejate taotlusel on võimalik

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on

tagaseljaotsuse tegemine välistatud.

6. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad on U.H ja kostja ühised

alaealised lapsed, hageja I - U.D on sündinud 14.07.2021. a (hetkel seega 3. aastane) ja hageja II

– J.T on sündinud 10.08.2023. a (hetkel seega 1. aastane). Hagejad elavad emaga. Kostja elab

lastest eraldi ja laste kasvatamises ei osale ning lapsed kostja juures ei viibi.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejatele ülalpidamist elatise

maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

2-25-56

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 järgi, kui isik on kohustatud elatist tasuma

sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste

puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hagejad taotlevad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena

tagasiulatuvalt alates 25.11.2024. a.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida

on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi

ning hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, on elatis kuni 31.03.2025. a –

hagejale I – 287,72 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)) ja

hagejale II – 244,56 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 43,16

(vähendamine 15% - 287,72 * 0,85))

ning alates 01.04.2025. a kuni 31.03.2026. a –

hagejale I – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)) ja

hagejale II – 256,48 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 45,26

eurot (vähendamine 15% - 301,74 * 0,85)).

Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava perioodi, s.o alates 25.11.2024. a kuni

01.01.2025. a, eest kujuneb elatis hagejale I kokku summas 354,54 eurot (57,54 + 287,72 +

9,28) ja hagejale II kokku summas 301,35 eurot (48,90 + 244,56 + 7,89).

Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis

saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 22.06.2022. a nr 2-19-19160), et

kohtuotsusega tuleb PKS § 108 mõttes tagasiulatuv elatis enne hagi esitamist välja mõista

ühekordse summana ja alates hagi esitamisest muutuva suurusena.

7. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt

hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 25.11.2024. a kuni 01.01.2025. a

summas 354,54 eurot, elatise alates 02.01.2025. a kuni 31.03.2025. a 287,72 eurot kuus ning

2-25-56

alates 01.04.2025. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 301,74

eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt välja elatise

tagasiulatuvalt perioodi eest 25.11.2024.a kuni 01.01.2025. a summas 301,35 eurot, elatise

alates 02.01.2025. a kuni 31.03.2025. a 244,56 eurot kuus ning alates 01.04.2025. a kuni

hageja II täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 256,48 eurot ((282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) - 45,26 eurot (vähendamine 15% võrreldes esimese lapse elatisega

kuni esimese lapse täisealiseks saamiseni)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema U.H arvelduskontole nr

EE352200221075264728 (Swedbank), märkides maksete selgituseks „elatis U.D le ja J.T le“.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik