1-25-13/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. aprill 2025

Kohtuasja number

1-25-13

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetluse liik

Rooland Arundi süüdistuses karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi,

üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsus

Apellandid

Süüdistatav Rooland Arund (isikukood 37402192755)

Rooland Arundi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Teine apellatsioonimenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ainar Koik

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonid Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsusele läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole In Jure käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 68 senti (sealhulgas käibemaks 31 eurot

68 senti). Jätta see menetluskulu Rooland Arundi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud, mistõttu tuleb need jätta

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Apellatsiooni saab

lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu otsuse ja

apellatsiooni põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust

maakohtu otsuse tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või

materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud

väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu otsuses ning c)

ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus nr 1-22-510/38, p-d 8–13).

Kolleegiumi hinnangul on need tingimused praegu täidetud.

2. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsusega tunnistati Rooland Arund süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus arvestas

sellest maha KarS § 68 lg-le 1 tuginedes eelvangistuses viibitud aja ja luges kandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti R.

Arundile 3 aasta 8 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus. Lisaks kohaldas kohus KarS § 50 lg 1 p 1

ja lg 3 järgi lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1 aastaks.

3. Maakohus lahendas R. Arundi süüküsimuse nõuetekohaselt. Vaidlustatud kohtuotsus sisaldab

üksikasjalikku tõendite analüüsi, mille põhjal jõudis kohus õigustatult järeldusele, et R. Arund

oli auto juhtimise ajal kriminaaljoobes. Kohus põhjendas veenvalt, miks ta peab R. Arundi ütlusi

alles peatatud autos alkoholi joomise kohta ebausaldusväärseks. Need muutusid kohtus oluliselt

näiteks alkoholi tarbimise aja ja koha osas ning olid osalt vastuolus ka kohtueelses menetluses

räägituga (vt maakohtu otsuse lk 6 jj, p 18 jj). Maakohtu otsuses on kummutatud väide, et

süüdistatav kulistas peatunud autos viina väidetava šokiseisundi tõttu. Kohus osutas sellele, et R.

Arundil on olnud palju kokkupuuteid politseiga ja viis, kuidas ta menetletaval juhtumil

politseiga suhtles, ei kõnele sellisest seisundist (maakohtu otsuse lk 6–7, p 20). Lisaks märkis

kohus, et süüdistatava versioon ei haaku teiste tõenditega, eeskätt politseiametniku E.P. i

ütlustega. Otsuses on tuvastatud, et süüdistatava juhitud auto vingerdas ja selleni jõudmiseks

kulus politseil väljakutsest alates lühike aeg ning kohale jõudes oli juhikohal istunud süüdistatav

silmnähtavalt suures joobes. Samas ei nähtunud kellegi käes ega leitud autost alkoholipudeleid,

kuigi politsei toimetas auto juures pikalt. Kohus järeldas nõustumisväärselt, et süüdistatav

poleks jõudnud peatatud autos juua sellises koguses viina, mis põhjustab nii suure joobe, ega

oodata, kuni alkohol mõjuma hakkab. (Vt maakohtu otsuse lk 7 jj, p 23 jj). Eelnevaga on ümber

lükatud kaitseväide, et R. Arund jõi alkoholi alles siis, kui ta oli auto peatanud. Kohtu tuvastatut

ei sea kahtluse alla ka süüdistatava apellatsioonis tehtud etteheide, et tal ei lastud E.P. ile

maakohtu istungil küsimusi esitada. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus ei lasknud seda

teha, sest küsimused olid kohtu arvates asjakohatud ja tunnistajal polnud võimalik teada

asjaolusid, mida nendele vastamine eeldanuks (vt 6. märtsi 2025. a kohtustungi protokolli lk 7–

8). Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et kohus on juba ammendavalt põhjendanud R.

Arundile, miks ta ei saanud soovitud küsimusi tunnistajale esitada.

4. Maakohus ei eksinud ka karistuse mõistmisel. Kohus luges R. Arundi süü keskmisest

suuremaks, võttis arvesse karistust kergendavat asjaolu ning eri- ja üldpreventiivset eesmärki,

muu hulgas tema korduvat karistatust sarnaste rikkumiste eest. Kohus tõdes, et R. Arund on küll

varem üritanud alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid edutult ja varasemad mitmed

kriminaalhooldused pole õnnestunud ning pooltel juhtudel on tema karistus pööratud täitmisele

(maakohtu otsuse lk 10, p 38). Sellega andis kohus sisuliselt vastuse kaitsja apellatsiooniväitele,

et R. Arund tunnistab väidetavalt alkoholiprobleemi ja on valmis end muutma. Maakohtu

veenvaid kaalutlusi karistuse mõistmisel ei kõiguta kaitsja märgitu, et R. Arundil on nüüd

väidetavalt toetav lähedane. Kohus ei irdunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustest ka

1-aastase lisakaristuse kohaldamisel, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja R. Arundit

iseloomustavaid andmeid.

5. Lisaks eelnevale ei näe kolleegium KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsioonide piiridest

väljumiseks. Seetõttu jäävad need KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 175,68 euro (sh

käibemaks 31,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks ja kliendiga vestlemiseks 60 minutit ning apellatsiooni koostamiseks samuti 60

minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt

peab selle menetluskulu kandma R. Arund. Kolleegium selgitab, et juhul kui R. Arund ei tasu

175,68 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud

arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva

jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)