2-24-10694/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-10694

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.T vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

11 438,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, e- seaduslikud esindajad T.K, Y.I, B.L

(Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga

juhatuse liige)

Kostja: D.T (isikukood XXX, elukoht XXX , 87202, XXX,

e-post XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi D.T vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Mõista D.T-lt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks välja Inbank AS ja D.T vahel 09.04.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr. L89003525480 ja 22.12.2020 nõude loovutuse alusel

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4438,89 eurot.

3. Mõista D.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 4738,89

eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse summas 3209,93 euro, intressi 276,76 euro,

haldustasu 6,00 euro, sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivise 2699,97 euro osas.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud 39% ulatuses D.T ja 61% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud. Määrata Aktiva

Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1080 eurot

(s.o riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).

7. Mõista D.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas

421,20 eurot. D.T-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-10694

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (421,20 eurot) tuleb kostjal tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 713120390.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi D.T vastu võlgnevuse

nõudes. Kohus jättis hagi 30.09.2024 käiguta ning hageja esitas puuduste kõrvaldamise

15.10.2024. Kohus võttis hagi 25.10.2024 menetlusse.

Hageja nõue

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Inbank AS ja kostja vahel

09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. L89003525480, mille alusel sai kostja laenu.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

1.12.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 18.12.2020 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 22.12.2020 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-

le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa

katteks summas 3050,18 eurot ja hagejale summas 300,00 eurot (peale lepingu ülesütlemist),

seega on tasumata põhiosa summas 7648,82 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4.

osamaksest, s.o 10.09.2020 kuni ülesütlemiseni s.o 18.12.2020 summas 276,76 eurot

(67,76+64,55+65,62+62,46+16,37). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 9.04.2020 sõlmitud

laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4) on laenusaaja kohustatud tasuma

lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 18.12.2020.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.09.2020-10.12.2020 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses

korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja

võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal

on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja sissenõudekulude

summa 50,00 eurot kujunemine: 1.04.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot

11.11.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 18.02.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine

5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud

2-24-10694

muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; -

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt

7648,82 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 19.12.2020 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 9,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS §

113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 2699,97 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist kogu põhinõudelt s.o 7648,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 13.07.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,9% aastas.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitas hageja järgmiselt. Hageja on

omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on

krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema

maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on

hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on

seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi

artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt

omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti

toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja

hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib

teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus

on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine

kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest

tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt

mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu

sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb

teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid

seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda

kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale

ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud

hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole

suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes

hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste

sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu

sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija

krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete

esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 403⁴ lg-le 6 ja

krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi.

Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse

tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja - võtmisel on riskid

2-24-10694

olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua

kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru

vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja

maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist:

VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses:

Hageja on seisukohal, et on tõendanud, on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4. 15.10.2024 puuduste kõrvaldamises hageja esitas tõendina kinnitused lepingu ülesütlemise

hoiatuse ja teatise kättetoimetamise kohta. Hageja selgitas, et on esitanud hagiavaldusega kõik

olemasolevad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise osas. Samuti

esitas hageja VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku

summas 10779,02 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6040,13

(1443,36+4005,89+590,88) eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

summa 4738,89 eurot (10779,02- 6040,13). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 18.12.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 27.

osamaksest 10.08.2022. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat

võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest VÕS

§ 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel

lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt. Ka selgitas hageja sissenõudmiskulude

nõudega seotud asjaolusid.

Kostja seisukoht

5. Kostjale on hagimaterjalid, 15.10.2024 puuduste kõrvaldamine ja 25.10.2024 menetlusse

võtmise määrus kätte toimetatud e-postiga aadressil xxxx, mille kehtivust kinnitas kostja kohtule

02.12.2024 (02.12.2024 telefonogramm, dtl 95). Kostja kinnitas menetlusdokumentide

kättesaamist 02.12.2024, kohtu määratud tähtajaks (16.12.2024) hagivastust kostja kohtule ei

esitanud ega ole seda esitanud kuni käesolevani.

2-24-10694

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud

ning tuleb rahuldada osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

8. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1

sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

9. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus,

millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus

sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

10. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 09.04.2020 tarbijakrediidilepingu nr

L89003525480. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Hagiavalduse kohaselt 22.12.2020 loovutas Inbank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva

Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja

võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud

uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule (VÕS § 170). Esialgne võlausaldaja on uuele võlausaldajale väljastanud teatise nõude

loovutamise kohta. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et

loovutamine on kostja suhtes toimunud.

13. VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud lepingu krediidi kulukuse

määr aastas 10,88%. Arvestades lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

20,61%, jääb lepingu krediidi kulukuse määr lubatud piiridesse.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

2-24-10694

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

15. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete alusel, on kontrollinud maksehäireregistreid ja Pensioniregistri andmeid.

Pensioniregistrist andmete kontrollimist tõendab hageja hagiavalduses toodud tabeliga:

Kohus 30.09.2024 määruses selgitas hagejale, et Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise

kohta hagiavaldusse lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal ja

kelle poolt tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst osaliselt inglise keelne. Kohus selgitas, et

sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on

Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. Kohus märkis,

et hagejal tuleb täpsustada asjaolusid seoses esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisega. 15.10.2024 vastuses kohtunõudele märkis hageja, et on

esitanud hagiavaldusega kõik olemasolevad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise

põhimõte järgimise osas. Seega ei ole hageja esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mille pinnalt

oleks kohtul võimalik jõuda järeldusele, et hagiavalduses toodud (ja ülalpool kujutatud) tabel

kajastab esialgse võlausaldaja poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne krediidiotsuse tegemist

kogutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise

kohta hagiavaldusse lisatud tabeli tähelepanuta.

19. Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks küsinud kostjalt kontoväljavõtet.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kostja pool taotluses esitatud

andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus hagiavalduse kohaselt krediidiandja

poolt kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja

kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Seega pidanuks krediidiandja taotluses esitatud andmeid

2-24-10694

väljaminekute kohta täpsustama, s.o küsima andmeid näiteks igakuiste elamiskulude,

ülalpeetavate arvu, eluaseme tüübi kohta jmt. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kostjalt enne laenu väljastamist täpsemat informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid

maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei

ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike

kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et kogus piisavalt muud teavet, mille

alusel hinnata kostja krediidivõimelisust.

20. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034

lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

21. Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise

peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt

VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on

vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on leidnud, et laenutaotlejal on VÕS §

14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja

krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p

29.3).

22. VÕS § 1034 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

23. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja esitanud krediidiandjale temalt taotluses küsitud andmed,

krediidiandja on pidanud esitatud andmeid piisavaks, et mitte küsida kostjalt täiendavaid

andmeid ja olemasolevate andmete alusel otsustanud kostjale krediiti väljastada.

24. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks jätnud tahtlikult

krediidiandjale teabe esitamata. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks

kostjale ette heita krediidiandjale esitatud teabe võltsimist ja, et esitatud võltsitud andmed viisid

krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamiseni.

25. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas hagiavalduse kohaselt kostjale 01.12.2020 laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 18.12.2020 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul.

28. Hageja märgib 15.10.2024 seisukohas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 18.12.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et kostja ei olnud

01.12.2020 seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma

krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu

2-24-10694

erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 18.12.2020 üles

öelda.

29. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

L89003525480 alusel saadud laenu tagastama 54 osamaksega ning viimase osamakse tasumise

tähtpäev oli 10.11.2024. Seega on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

30. Hageja toob 15.10.2024 vastuses välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas

10779,02 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6040,13

(1443,36+4005,89+590,88) eurot. 12.07.2024 hagiavalduses (p 2.1) märgib hageja, et lisaks

krediidiandjale tehtud tagasimaksetele on kostja teinud makseid ka hagejale: 12.08.2021 summas

50,00 eurot, 15.07.2021 summas 50,00 eurot, 26.06.2021 summas 50,00 eurot, 15.04.2021

summas 50,00 eurot ja 17.01.2021 summas 100,00 eurot, ehk kokku 300,00 eurot. Kõik

krediidiandjale ja hagejale tasutud summad tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Seega on

kostja poolt tagastamata põhivõlgnevus 10779,02-(1443,36+4005,89+590,88+300,00)=4438,89

eurot.

31. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Seega

puudub hagejal alus nõude haldustasu summas 6,00 eurot.

32. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot tuleb jätta

rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse ajal kui

ka pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool leidnud, et esialgse krediidiandja poolt lepingu

ülesütlemine 18.12.2020 oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kostja poolt

tehtud maksete põhivõlgnevuse katteks ümber arvestamise tulemusena tühine, sest sellisel juhul

ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on hageja teatel tagasimaksetega viivituses alates

10.08.2022. Hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olevad 01.04.2021 ja 11.11.2021

saadetud kirjad on seega kostjale saadetud ajal, kui kostja ümberarvestuse tulemusena

osamaksetega viivituses ei olnud. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis oli laenu

tagastamise tähtajaks viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.11.2024. 18.02.2023 kiri on

saadetud seega lepingu kehtivuse ajal ja ajal, mil kostja oli osamaksete tasumisega viivituses.

VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul,

kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja poolt 2021 aastal

saadetud kirju ei saa lugeda tasulisele meeldetuletuskirjale eelnevateks tasuta

meeldetuletuskirjadeks. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne 18.02.2023 kirja

saadetud tasuta meeldetuletust, seega ei ole täidetud VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise

eeldused. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud makseviivitusega tekkinud

kulud summas 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad need nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega, võlanõuete

selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede ja

võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus 30.09.2024 määruses juhtis hageja tähelepanu, et

hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid eelpool loetletud

toimingute tegemise kohta. Samas määruses on kohus hagejale selgitanud hageja üldist kohustust

tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise sündmuse kohta, millega hageja seob oma

nõude. Hageja on 15.10.2024 vastuses esitanud tabeli kujul ülevaate toimingutest, millest nähtub

toimingu tegemise aeg ja toimingu nimetus, samas ei saa esitatud tabelis toodud toiminguid

siduda ühegi füüsilise isikuga – puuduvad viited nimele, isikukoodile või mõnele muule

tunnusele, mille alusel oleks võimalik esitatud toimingute väljavõtet kostjaga või hageja nõude

aluseks oleva lepinguga siduda. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema on Inbank AS ja kostja

vahel 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89003525480 tuleneva võlgnevuse

sissenõudmisega seoses teinud toiminguid ning millest tulenevalt on hagejal õigus nimetatud

toimingute tegemisega seoses õigus nõuda kostjalt tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 1132

2-24-10694

alusel. Kohus märgib, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole ka piisavad nõude

rahuldamiseks VÕS § 115 alusel.

33. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ei ole hageja esitanud.

34. Hageja 15.10.2024 vastuses märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tulemusena kostja maksete ümberarvestamisel põhivõlgnevuste katteks on kostja

tagasimaksetega viivituses alates 10.08.2022 osamaksest. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles

öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva

osamakse tasumise tähtaja möödumist. Hageja ei ole seos nõude ümberarvestusega esitanud

kohtule viivisearvestust alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni.

Seega ei ole hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue selge ja tuleb jätta

rahuldamata.

35. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 4438,89 euro väljamõistmiseks kostjalt ja jätab

rahuldamata põhivõlgnevuse summas 3209,93 euro, intressi 276,76 euro, haldustasu 6,00 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 2699,97

euro osas.

36. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt kohtuotsuse

jõustumisest alates VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavaldusest

nähtuvalt on pooled kokku leppinud viivise määras 9,90% aastas ja 0,03% päevas. VÕS § 4034

lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingus kokku

lepitud intressimäära kehtetus ning sissenõudja kaotab õiguse nõuda tarbijalt muid tasusid.

Kohustuse täitmisega viivitamise tulemusena viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest. Kuna

pooled on kohaldatavas viivisemääras eraldiseisvalt kokku leppinud ja nimetatud kokkulepe on

kehtiv, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude 4738,89 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 9,90%

aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

38. Hageja esitas kostja vastu nõude summas 11438,78 eurot, mille kohus rahuldas põhinõude

osas summas 4438,89 eurot ja edasiulatuva viivise nõude. Seega rahuldas kohus hagi u 39%

ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 39% ulatuses kostja ja 61% ulatuses hageja kanda.

39. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

40. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 840 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja

põhjendatud menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel.

41. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 2 tunni

ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

42. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Lisaks hagiavaldusele on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule

2-24-10694

puuduste kõrvaldamise 15.10.2024. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu

ja keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

43. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja

esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab

kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on

põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).

44. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1080 eurot (840 + 240). Hagi

osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

39% hageja menetluskuludest ehk 421,20 eurot.

45. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

46. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotleb, et kohus määraks

kindlaks millisele arvelduskontole ja millise selgitusega tuleb kostjal hageja kasuks välja

mõistetud menetluskulud tasuda. Kohus rahuldab esitatud taotluse.

47. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

48. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik