2-23-104088/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-104088

Kohtuasi

Eesti Õigusteenused OÜ hagi D.O ja G.X vastu 450

euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.O ja G.X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellandid (kostjad) D.O (isikukood XXX) ja G.X

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.O ja G.X 26.03.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.03.2023

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud D.O ja G.X kanda. Eesti Õigusteenused

OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Õigusteenused OÜ (hageja) esitas 06.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D.O-lt (kostja I) ja G.X-ilt (kostja II) 450 euro saamiseks. Pärnu

2-23-104088

Maakohtu maksekäsuosakond tegi 31.01.2023 kostjatele makseettepaneku, kostjad esitasid

13.02.2023 nõudele vastuväited ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 27.02.2023

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.03.2023 Harju Maakohtule kostjate vastu nõude hagiavalduse vormis,

milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 450 eurot ning alates hagi

esitamisest kuni võla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja II 22.12.2022 hageja poole sooviga saada õigusabi

seoses ostetud kinnisasjal avastatud varjatud puudustega ja sellest tulenevalt kohtusse kahju

hüvitamise nõude esitamisega. Kostja II saatis hagejale tutvumiseks asjaga seotud

dokumendid. Hageja tutvus dokumentidega ning saatis 30.12.2022 kostjale II pakkumise,

mille kohaselt pidi hagiavalduse koostamine maksma 600 eurot, lisandub riigilõiv ja

menetlusabi taotluse koostamise tasu 65 eurot. Hageja edastas kostjatele ka õigusabiteenuse

osutamise lepingu. Kostja II saatis 04.01.2023 hagejale allkirjastatud lepingu tagasi.

05.03.2023 teatas hageja kostjale II, et lepingult on puudu kostja I allkiri, ning andis teada, et

alustab hagiavalduse koostamist 06.01.2023. 05.01.2023 allkirjastas lepingu ka kostja I.

Hageja alustas lepingu alusel 06.01.2023 töö tegemist. 09.01.2023 andis kostja II hagejale

teada, et soovib ühepoolselt lepingu lõpetada, kuna asjaolud on muutunud. Selleks ajaks oli

hagejal osa tööst tehtud. Hageja teatas, et kostjatel tuleb tasuda juba tehtud töö eest 450 eurot

ning esitas arve tasumise tähtajaga 14.01.2023. Kostjad ei ole arvet tasunud.

Kuna pooled sõlmisid käsunduslepingu ja kostjad ütlesid selle üles, on hagejal õigus nõuda

kostjatelt VÕS § 629 lg 1 alusel mõistlikku tasu tehtud töö eest. Arvestades seda, et kostjad

kohustusid tasuma töö eest 100 eurot tunnis ning hageja tegi enne lepingu ülesütlemist tööd

4,5 tunni ulatuses, peavad kostjad tasuma hagejale lepingu alusel 450 eurot. Hagejal olid

05.01.2023 õhtuks süstematiseeritud kõik hagiavalduse lisad ning 06.01.2023 koostas hageja

suurema osa hagiavaldusest. Hageja alustas hagiavalduse koostamist hiljemalt 06.01.2023 kell

14.10 ja viimased kommentaarid olid lisatud 06.01.2023 kell 22.34.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostjate vastuväidete kohaselt ei olnud leping enne lepingu ülesütlemist sõlmitud.

Ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ei olnud hageja lepingut allkirjastanud ega saatnud

kostjatele allkirjastatud lepingut. Hageja allkirjastas lepingu 09.01.2023 kell 11.06 ja saatis

selle kostjatele 10.01.2023, s.o pärast seda, kui ta sai teada lepingu ülesütlemisest.

Hageja ei teavitanud kostjaid, et ta tegi tööd 06.01.2023 ning ei esitanud tehtud tööd

kooskõlastamiseks. Hageja ei määratlenud täpsemaid ajalisi piire, millal töö valmib, millest

kostjad järeldasid, et 09.01.2023 hommikuks polnud töid tehtud.

Hageja ei ole kostjatele teenust osutanud. Hageja ei koostanud 06.01.2023 seisuga

dokumente, mille eest ta tasu nõuab. Dokumendid võivad olla koostatud pärast lepingust

taganemist eesmärgiga nõuda kostjatelt tasu.

2-23-104088

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 19.03.2025 otsusega hagi, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja

põhivõla 450 eurot ja alates 07.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni sellelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda ja mõistis neilt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 967,50 eurot

koos kohustusega tasuda sellelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist. Maakohus ei andnud luba esitada otsuse peale

apellatsioonkaebust.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja II edastas hagejale 2022 detsembris kirja, milles selgitas, et kostjad soovivad

esitada 16 000 euro suuruse nõude ostetud majas esinevate puuduste tõttu, ning

edastas hagejale lepingu, kirjavahetuse müüjaga ning ekspertiisiakti;

-

hageja kinnitas 22.12.2022 kirjas edastatud dokumentide saamist ning märkis, et tema

töö maksumus on 600 eurot;

-

hageja edastas 30.12.2022 kostjatele kirja, milles selgitas, et hagiavalduse koostamine

läheb maksma 600 eurot, menetlusabi taotlus 65 eurot ning kõik järgnevad kulud

kooskõlastatakse lähtudes töö mahust. Samuti selgitas hageja, milliseid dokumente

tuleb kostjatel menetlusabi taotluse koostamiseks hagejale esitada. Hageja saatis

kostjatele sama kirjaga teenuse osutamise lepingu;

-

kostjad edastasid 05.01.2023 hagejale mõlema kostja poolt allkirjastatud lepingu ning

täpsustasid, et paluvad menetlusabi taotluses riigilõivu suurust vähendada ja nad ei

soovi järelmaksu. Kostjad märkisid, et nad ootavad kaua vaja ja loodavad hageja

peale;

-

lepingu p-s 2.1.1 leppisid pooled kokku, et hageja osutab õigusabiteenust selleks, et

koostada ja esitada kohtule kahju hüvitamise nõue seoses aadressil /aadress/ asuva

kinnisasja varjatud puuduste kõrvaldamisega; lepingu p 5.1 järgi pidid kostjad tasuma

teenuse eest hagejale tunnitasu 120 eurot; lepingu p 5.2 kohaselt tuli tasu lõplik suurus

arvutada teenusele kulunud tundide alusel; leping p 5.3 järgi tuli tasu maksta

väljastatud arve alusel;

-

hageja selgitas 05.01.2023 e-kirjas, et ta alustab kohtusse esitamiseks vajalike

dokumentide koostamisega homme ja töö käigus täpsustab vajadusel detaile. Hageja

selgitas, et läheb natuke rohkem aega, kuna hagiavaldus ja taotlus tuleb esitada koos

ning kostjate saadetud kirjavahetus tuleb samuti tõlkida eesti keelde;

-

kuvatõmmisest nähtub, et hageja on lisanud vastavasse kausta kogutud tõendeid

05.01.2023 kell 16.54 ja 16.56 ning koostanud tõlked 06.01.2023 kell 13.53 ja 19.46

-

koostatud hagiavaldusest nähtub, et hagiavaldusele on lisatud koostaja kommentaarid

– esimene 06.01.2023 kell 14.10 ning viimane 06.01.2023 kell 22.01;

-

hageja tööajaarvestuse tabeli kohaselt tegi hageja järgmisi toiminguid: 1) 05.01.2023

kell 16.30–17.00 – esitatud materjalide analüüs, süstematiseerimine, avalduse lisade

loomine, 2) 06.01.2023 kell 13.45–15.25 ja 20.15–22.35 – hagiavalduse koostamine,

dokumentide analüüs, lisade tõlkimine;

-

kostjad ütlesid 09.01.2023 e-kirjaga käsunduslepingu üles; hageja sai e-kirja samal

päeval kätte;

-

hageja väljastas 09.01.2023 kostjatele arve nr A205 summaga 450 eurot (tasumise

tähtaeg 14.01.2023); arve kirjelduse kohaselt seisnes osutatud teenus järgnevas:

hagiavalduse koostamine koos dokumentide analüüsiga, teenusele kulunud aeg 4,5

tundi tunnihinnaga 100 eurot; kostjad ei ole arvet tasunud.

2-23-104088

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue 450 euro saamiseks VÕS § 108

lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust.

Poolte vahel oli sõlmitud õigusteenuse osutamise leping. Poolte kirjavahetus tõendab, et

kostjad pöördusid hageja poole õigusabiteenuse saamiseks, hageja tegi kostjatele pakkumuse

õigusabiteenuse osutamiseks ning kostjad nõustusid hageja pakkumusega, s.o lepingus toodud

tingimustel õigusabiteenuse osutamisega. Kuna leping on VÕS § 9 lg 2 järgi sõlmitud ajast,

mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai ja kostjad saatsid hagejale allkirjastatud lepingu

05.01.2023, on leping sõlmitud 05.01.2023. Lepingu p 10.1 ei eelda lepingu mõlemapoolset

allkirjastamist. Hageja hakkas allkirjastamata lepingu alusel kokkulepitud ülesandeid täitma

ning kostjad nõustusid sellega. Mh möönsid kostjad ka lepingut üles öeldes, et leping oli

sõlmitud.

Leping on selle sisu arvestades käsitatav tähtajatu käsunduslepinguna VÕS § 619 tähenduses,

mille võib kumbki pool VÕS § 630 lg 1 alusel üles öelda. Kostjad ütlesid 09.01.2023 lepingu

üles, hageja sai ülesütlemise avalduse samal päeval kätte ja leping lõppes samal päeval.

Kuigi kostjad on lepingu üles öelnud, ei saa sellest järeldada, et hagejal ei oleks enam kostjate

vastu lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

õigused ja kohustused jäävad VÕS § 195 lg 2 järgi kehtima ning käsundisaajale tuleb VÕS §

629 lg-te 1 ja 2 järgi täidetud ülesannete eest tasu maksta. Kuna käsund ei ole suunatud

tulemusele, siis isegi juhul, kui käsund jääb täitmata, kuna käsundusleping lõpeb, kuid

käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus saada selle eest tasu. Saadav tasu

peab vastama sellele, mida ta on käsundi täitmiseks teinud. Käsundisaajal on õigus

mõistlikule osale tasust. Seega on hagejal õigus nõuda mõistlikku tasu enda tehtud töö eest.

Hageja on tõendanud, et ta tegi enda välja toodud ajal arve kirjelduses märgitud tööd ning

tööajaarvestuse tabelis märgitud toimingud vastavad tegelikult tehtud toimingutele, st osutas

arvel nr A205 märgitud mahus õigusteenust. Kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei

olnud lepingu ülesütlemise ajaks töid teinud. Kostjad ei saanud eeldada, et 09.01.2023

hommikuks pole hageja tööde tegemist alustanud, sest 05.01.2023 e-kirjas selgitas hageja, et

alustab kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamist 06.01.2023. Seega pidi

kostjatele olema arusaadav, et hageja alustab tööde tegemist 06.01.2023 ning selle eest tuleb

tasu maksta. Ka puudus poolte vahel kokkulepe, et tasu väljamaksmise eelduseks on tehtud

töö esitamine ja kooskõlastamine kostjatega, mistõttu ei saa kostjad sel alusel keelduda tasu

maksmisest

Hageja esitatud arvelt nähtub, et hagejal kulus õigusteenuse osutamisele 4,5 tundi, mis on

mõistlik ning usutav. Arvel välja toodud tunnihind vastab lepingule. Arve tuli tasuda

14.01.2023, kuid kostjad ei ole arvet tasunud.

4.3. Arve tasumisega viivitamise tõttu on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjatelt

ka viivise tasumist.

4.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

4.5. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulu

827,50 eurot (ilma käibemaksuta).

2-23-104088

Kuigi hagejat esindas hageja juhatuse liige W.S, volitas ta end hagejat kohtumenetluses

esindama ning ta vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Äriühingul on õigus volitada omal

äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab

TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule, seejuures võib volitada lepingulise esindajana esindama ka

oma juhatuse liiget, ning äriühingu juhatuse liikmest seaduslik esindaja ei pea osutama

õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 13–

14; RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15).

Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud

põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu

määr 100 eurot kuni 10.06.2023 ning 130 eurot alates 17.09.2024 ei ületa tavapärast sarnase

õigusabiteenuse eest makstavat tasu.

Apellatsioonkaebus

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, või

teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 150

eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu

otsust, palusid kostjad ajatada väljamõistetud raha tasumise kohustuse ja kohustada kostjaid

tasuma võlg 12 kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 15. kuupäeval. Apellatsioonimenetluse

kulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus tõendeid hinnates ekslikult

seisukohale, et mõistlik osa tasust on 450 eurot.

Pooled olid leppinud kokku, et hagiavalduse koostamise tasu on 600 eurot (120 eurot/tund×5

tundi). Hageja ei koostanud hagiavaldust lõpuni. Seega ei ole usutav, et hagejal kulus

toimingutele 4,5 tundi. Selleks võis kuluda 1,5 tundi.

Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, sest ei selgitanud kostjatele nende

tõendamiskoormist, kuid asus samas seisukohale, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei

olnud lepingu ülesütlemise ajaks töid teinud. Hageja esitas tõendina hagiavalduse (hagi lisa

11), mille faili teabe kohaselt on faili muudetud 09.01.2023. Seega tegi hageja hagiavalduse

ilmselt pärast lepingu ülesütlemist raha saamise eesmärgiga ning võttis aluseks mingi teise

sarnase vaidluse hagiavalduse.

5.2. Maakohus leidis vääralt, et kostjad peavad hüvitama hagejale menetluskulud. Hagejat

esindas tema juhatuse liige, kes ei ole lepinguline esindaja. Maakohtu viidatud Riigikohtu

praktika ei ole siin kohaldatav, sest sealses asjas oli tegemist korteriühistu juhatuse liikmega,

kes ei saa tasu esindamise eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-23-104088

7. Kostjate apellatsioonkaebus tuleb haginõude rahuldamist puudutavas osas jätta TsMS § 637

lg lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

7.1. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 450 eurot ja sellelt seadusjärgses määras

viivise. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot,

mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7.2. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba

otsuse edasikaebamiseks.

7.3. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

Hagejal on käsunduslepingu ülesütlemise korral VÕS § 629 lg 2 järgi õigus mõistlikule osale

tasust ning tasu suuruse määramisel tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada muu hulgas

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise

põhjust, seejuures arvatakse tasust maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu

säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. Mõistlikkuse

määramisel on peamiseks kriteeriumiks asjaolu, kui suur osa kohustusi on täidetud ning

milline osa on jäänud täitmata, samuti tuleb arvestada käsundiandja saadud kasu ja lepingu

lõppemise põhjust (VÕS III komm (2021), § 629, p 3.1).

Siinses asjas ei ole hageja ise käsunduslepingu lõppemist põhjustanud, samuti ei ole esile

toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks saanud käsundi täitmisel mingit

kasu või midagi säästunud. Seega tuli maakohtul hinnata kohustuste täitmise mahtu. Sellest

tulenevalt on iseenesest õige kostjate väide, et maakohtul tuli mh arvestada ka seda, et hageja

e-kirja kohaselt pidi hagiavalduse koostamine maksma 600 eurot. Samas ei anna see alust

maakohtu otsust tühistada, sest arvestades hageja koostatud hagiavalduse (dtl 55–65) sisu ja

mahtu, oli hageja enne lepingu ülesütlemist juba hagimaterjalid komplekteerinud ning

hagiavalduse valdavas osas koostanud, s.o käsundi valdavas osas täitnud. Arvestades

hagiavalduse projekti markeeritud kohti, vajas see peamiselt veel kostjatega kooskõlastamist

ja täpsustamist. Seega võis hagejal kuluda lepingu ülesütlemiseni käsundi täitmiseks 4,5 tundi

ning täiendavate paranduste ja täienduste tegemiseks ei pruukinud kuluda rohkem kui pool

tundi.

Kuigi kostjatel on kahtlus, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks veel hagiavaldust

koostanud, ei ole kostjad toonud esile selliseid asjaolusid, mis sellist kahtlust kinnitaksid.

2-23-104088

Pelgalt sellest, et hagiavalduse faili teabe alt nähtub, et faili on viimati muudetud 09.01.2023,

ei saa järeldada, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks hagiavaldust koostanud või ei

olnud teinud seda sellises mahus. Faili teabe alt nähtub, et fail oli loodud 06.01.2023 ning

selles sisaldusid 06.01.2023 lisatud kommentaarid. Seega on usutav, et hageja koostas

hagiavalduse enne lepingu ülesütlemisest teada saamist. Kolleegiumi hinnangul ei saa

mõistlikult eeldada, et hageja asus hagiavaldust olulises ulatuses täiendama pärast

ülesütlemisavalduse kättesaamist raha teenimise eesmärgil.

Seega asus maakohus kokkuvõttes õigesti seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta oli 4,5

tunni ulatuses teenust osutanud. Seejuures märkis maakohus otsuses ekslikult, nagu pidanuks

kostjad tõendama, et hageja ei ole teenust osutanud. Arvestades seda, et hageja pidi tõendama

oma nõude aluseks olevad asjaolud ning hageja on seda teinud, piisas hagi rahuldamiseks

hageja esitatud tõenditest. Kuigi kostjad seadsid hageja poolt teenuse osutamiseks toimingute

tegemise kahtluse alla, ei toonud kostjad esile selliseid asjaolusid, mis seda kahtlust

kinnitaksid. Seetõttu ei olnud maakohtul vaja ka kostjatele selliste asjaolude

tõendamiskoormist selgitada.

7.4. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt

ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

8. Kuigi kostjad vaidlustasid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega

maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava põhjendatud ja vajaliku kuluna hageja

lepingulise esindaja kulud ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 827,50 eurot,

ei ole kostjate kaebus selles osas õiguslikult perspektiivne.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on leidnud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-

18835/64, p 10.1).

Siinsel juhul leiavad kostjad, et nad ei pea hagejale menetluskulusid hüvitama, kuna hagejat

esindas menetluses tema seaduslik esindaja. See asjaolu ei välista aga maakohtu viidatud

Riigikohtu praktika kohaselt menetlusosalisele tekkinud menetluskulude hüvitamist.

Seejuures pidas Riigikohtus lisaks korteriühistu juhatuse liikmele ka äriühingu juhatuse

liikme puhul põhjendatuks seda, et juhatuse liige ei pea osutama õigusabiteenust äriühingule

tasuta, kui ta tegutseb äriühingu lepingulise esindajana (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p

15). Seda arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust

eeldades kaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada ja jätab

apellatsioonkaebuse selles osas menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel

menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellantide kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

2-23-104088

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

10. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellantide kavaldatav menetluses osalemine

on edukas, ei ole alust rahuldada ka nende menetlusabi taotlust.

TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise

edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt

põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust

arvata, et apellantide menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka

nende taotlust vabastada nad menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.

Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid riigilõivu tasunud ja menetlusabi taotluse

rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel

apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne

menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral oleks neil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi

apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)