2-25-3254/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Määruse koostanud kohtujurist

Susann Liin

Kaire Kliimask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 21. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-25-3254

Tsiviilasi

Menetlustoiming

S.C hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks

Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.C

(isikukood XXX, viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxx XXX)

Kostja Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu)

(registrikood 70006056, asukoht Turu tn, 56, XXX-i,

e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata S.C 05.03.2025 määruskaebus Tartu Maakohtu

03.03.2025 määruse peale tsiviilasjas nr 2-25-3254, sest S.C jättis puudused

tähtaegselt kõrvaldamata, sh tasumata riigilõivu.

2. Kohus selgitab S.C-le, et ta saab pöörduda kaebusega halduskohtusse. Asja

lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning maakohus ei saa ise asja

halduskohtule lahendamiseks edasi saata.

3. Jätta menetluskulud S.C kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte S.C-le.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 2 kohaselt määruskaebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2

kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.C (hageja) esitas 01.03.2025 hagi Tartu Vangla (kostja) vastu 5200 euro suuruse kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal probleemid silmadega, nägemine on

halvenenud, silmad on valgustundlikud ja neis võib hageja hinnangul olla põletik. Hagejale on

antud silmatilku, kuid nendest ei ole abi. Hageja soovib, et vangla viiks ta kliinikusse ja

korraldaks ka silmade laseroperatsiooni. Hageja taotleb kostjalt 5200 euro väljamõistmist,

kuna kostja ei ole midagi teinud selleks, et hageja saaks nägemise korda.

2. Tartu Maakohus keeldus 03.03.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest, sest asja

lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus selgitas, et hageja peab pöörduma

halduskohtusse, sest käesolev vaidlus ei ole TsMS § 1 mõttes eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi. Asja lahendamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Kui hageja

soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama kaebuse otse halduskohtule.

Maakohus ei edasta kaebust halduskohtule. Kohus rõhutas, et kui hageja tugineb sellele, et

kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esiteks pöörduma kahjunõudega vangla poole. Hageja

saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud,

rahuldamata jätnud või läbi vaatamata jätnud.

3. Kostja esitas 05.03.2025 Tartu Maakohtule dokumendi pealkirjaga „Teistmisavaldus“, mis

oli adresseeritud Riigikohtule, milles hageja soovis vaidlustada Tartu Maakohtu 03.03.2025

hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrust. Hageja avaldas soovi, et Riigikohus võtaks

tema hagi menetlusse.

4. Tartu Maakohus jättis 07.03.2025 määrusega hageja määruskaebuse käiguta ning andis

hagejale tähtaja selgelt väljendatud taotluse ja määruskaebuse põhjenduste esitamiseks ning

määruskaebuselt 70 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas, et kui hageja ei

kõrvalda määruskaebuses esinevaid puudusi tähtaegselt, keeldub kohus määruskaebuse

menetlusse võtmisest. Hageja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte 07.03.2025 kell 13.01

avaliku e-toimiku (AET) kaudu.

5 Hageja esitas 13.03.2025 Tartu Maakohtule dokumendi pealkirjaga „Määruskaebus“, mille

sisu oli: „Tartu Halduskohtule. Palun mind vabastada riigilõivu tasumisest, kuna minu puudub

võimalus tasuda riigilõivu sest, minul pole piisavat sissetulekut riigilõivu tasumiseks. Palun

võtta minu määruskaebus menetlusse, kuna soovin, et minul võimaldataks käia vangistuses

ära silmadega laseroperatsioonil, kuna minu silmanägemine muudkui kaob ja ma ei saa selles

osas midagi muud ette võtta, kui nõuda laseroperatsiooni Sihtasutuse Viljandi Haigla kulul,

kuna vangla valgustuse tõttu olen siiani silmanägemist kaotanud ja vabaduses minul

nägemisega probleeme ei tekkinud, aga nii kui vanglasse tulin, on minul nägemine

halvenenud. Palun mind suunata laseroperatsioonile, et saaksin taaskord näha ilma prillideta.

6. Tartu Maakohus jättis 01.04.2025 määrusega hageja 13.03.2025 menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning hageja 03.03.2025 määruskaebuse

käiguta ning andis hagejale tähtaja 10 päeva, et kõrvaldada puudused, sh tasuda riigilõiv 70

eurot ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasumise kontrollimist

võimaldavad andmed. Kohus hoiatas, et kui hageja jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata,

keeldub kohus määruskaebust menetlusse võtmast. Hageja sai kohtute infosüsteemi (KIS)

andmetel AET kaudu määruse kätte 01.04.2025 kell 14.18. Hageja pidi seega puudused

kõrvaldama hiljemalt 11.04.2025. Hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt puuduseid, sh ei tasunud

ta riigilõivu.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtu poole.

Kui hageja soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama kaebuse otse

halduskohtule. Maakohus ei saa edastada ise kaebust halduskohtule ega anda talle asja

pädevuse järgi lahendamiseks (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8). Kohus rõhutab veelkord

ka seda, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esiteks

pöörduma kahjunõudega vangla poole. Hageja saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui

vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, rahuldamata jätnud või läbi vaatamata jätnud.

8. Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise TsMS § 663 lg 1 kohaselt

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus ei võta määruskaebust TsMS § 637 lg 1 p-de 3 ja 7 ning § 659 kohaselt menetlusse, kui

sellelt on tasumata riigilõiv ning kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust

ilmselt rahuldada. Kohus leiab, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest

hageja ei tasunud riigilõivu ning määruskaebus on esitatud kujul perspektiivitu, sest vaidluse

lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

9. Hageja on vaidlustanud kohtumääruse, milles kohus keeldus avalduse menetlemisest, sest

avalduse lahendamine on halduskohtu pädevuses, ning soovib, et tema määruskaebus

võetakse menetlusse. Hageja leiab, et ainus viis silmanägemist korda saada on nõuda

laseroperatsiooni läbiviimist vangistuse ajal. Kohus on hagejale selgitanud, et asja

lahendamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse ning maakohus ei edasta kaebust

halduskohtule. Kohus on selgitanud ka seda, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle

kahju tekitanud, peab ta esiteks pöörduma kahjunõudega vangla poole.

10. Tartu Maakohus jättis 07.03.2025 määrusega hageja määruskaebuse käiguta ja andis talle

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et TsMS § 662 lg 1 kohaselt tuleb

määruskaebuses märkida muu hulgas määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud

protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja

esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja

taotleb ja määruskaebuse põhjendus. Määruskaebuse põhjenduses tuleb TsMS § 662 lg 2

kohaselt märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb

õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb ning viide tõenditele,

millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Kohus selgitas ka riigilõivu tasumise

kohustust.

Hageja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi, hageja ei esitanud selget taotlust

ega põhistanud, millest tuleneb õigusrikkumine maakohtu määruse tegemisel ja milles

rikkumine seisneb, samuti ei tasunud hageja määruskaebuselt riigilõivu, vaid esitas

13.03.2025 taotluse määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro tasumisest

vabastamiseks. Kohus jättis selle taotluse 01.04.2025 määrusega rahuldamata ja andis

hagejale uue tähtaja 70 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Hageja ei kõrvaldanud hiljemalt

11.04.2025 määruskaebuse puuduseid, sh ei tasunud ta tähtaegselt riigilõivu, ei esitanud

kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega teatanud riigilõivu tasumise kontrollimist

võimaldavaid andmeid.

11. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2, § 637 lg 1 p-de 3 ja 7 ning § 659

kohaselt hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest sest hageja ei ole kõrvaldanud

määruskaebuses esinevaid puudusi, sh ei ole tasunud riigilõivu. Kohus jätab menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin