3-25-749/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-749

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada

R.D

kinni ning paigutada ta

kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit

Paas

Puudutatud isik – R.D , esindaja adv Kristina

Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määrus

R.D määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse

peale. Kuulutada asja menetlus kinniseks.

2. Jätta R.D määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse resolutsioon muutmata, täiendades

ja muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

4. Tõlkida määrus puudutatud isikule inglise keelde.

Selgitus

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saksamaa Migratsiooniamet esitas 30.10.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) palve

võtta Dublini määruse1 alusel tagasi puudutatud isik R.D . Puudutatud isik oli avaldanud

Saksamaal soovi saada rahvusvahelist kaitset ning 21.10.2024 pidasid Saksamaa ametivõimud

ta kinni. Selgus, et Eesti on puudutatud isikule väljastanud viisa ning seetõttu vastutab Eesti

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

3-25-749

tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Saksamaa ametivõimud saatsid

puudutatud isiku 24.03.2025 Eestisse, kus ta esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA

pidas puudutatud isiku 24.03.2025 kl 13.24 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 362 lg 2 p-de 1–5 alusel kinni 48 tunniks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 25.03.2025 taotluse anda luba

pidada puudutatud isik kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) VRKS § 362 lg

2 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud

põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isiku

põgenemise ohtu kinnitab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 3

nimetatud asjaolu.

Puudutatud isiku kinnipidamine on esiteks vajalik tema isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks.

PPA ei ole kindel, millise riigi kodanik ta on. Praegu on isik tuvastatud Saksamaa väljastatud

laissez-passer alusel. Bangladeshi passist vabanes ta Saksamaal. Isikul on kaasas Saudi

Araabia juhiluba, kuid see ei ole isikut tõendav dokument. Teiseks on PPA-l vaja välja

selgitada rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud. VRKS §-s 18 sätestatud

toiminguteks on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale kohene kättesaadavus. VSS § 68 p 3

järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses

või tema kodakondsuses. Puudutatud isik selgitab, et ta on Myanmari kodanik, kuid temale ei

ole kunagi väljastatud kodakondsusjärgse riigi isikut tõendavat dokumenti, vaid ta ostis omale

Bangladeshi passi. Puudutatud isik on teadlikult kasutanud ebaseaduslikke viise ja vahendeid,

et luua endast pilti, mis ei ole tõene. Täpsemat väljaselgitamist ja kontrollimist vajavad isiku

andmed ja tema kodakondsus, kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid, samuti

rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Isik soovis minna Gruusiast sõbra juurde

Saksamaale. PPA-l pole kindlust, et isik vabaduses viibides ei sooviks minna uuesti tagasi

Saksamaale ja jätkata elu seal, omamata riigis viibimiseks seaduslikku alust. Arvestades et

puudutatud isik elas Gruusias viis aastat oma seisundit seadustamata, usub PPA, et isik on

võimeline seda uuesti tegema. Tal on selleks olemas oskused ja teadmised. Puudutatud isikul

ei ole kunagi olnud kodakondsusjärgse riigi passi ning ostetud Bangladeshi passi viskas ta ära,

seega ei ole tal reisidokumenti, mida PPA saaks järelevalvemeetmetena hoiule võtta.

Kohustamine elama kindlaksmääratud kohas ei vähendaks põgenemise ohtu, kuna isikul pole

Eestis elukohta ja on alust arvata, et ta ei soovi tegelikult siia elama jääda, vaid minna uuesti

sõbra juurde Saksamaale. Ta küll väitis, et kui Eesti annaks talle elamisloa, siis oleks ta nõus

siin tööd tegema, kuid tema jutt ei ole eluliselt usutav. Kinnipidamine ei ole

ebaproportsionaalne.

3. Tallinna Halduskohus andis 26.03.2025 määrusega loa pidada puudutatud isik kinni ja

paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

26.05.2025 (kaasa arvatud).

Taotlus tuleb VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel rahuldada. PPA pole teinud

usaldusväärsete allikate alusel veel kindlaks, kas puudutatud isik on Myanmari kodanik R.D

. Väidetavalt Saudi Araabia väljastatud juhiluba ei ole piisav dokument, et teha kindlaks isiku

nimi ja päritolu. Esineb põgenemise oht (VSS § 68 p 3). Põgenemisohtu tuleb

prognoosotsusena hinnata isiku eelneva käitumise järgi. Puudutatud isik selgitas, et ostis

võltsitud passi selleks, et ta saaks Schengeni alale siseneda. Viisa saamiseks kasutas ta

võltsitud passi. Puudutatud isik selgitas, et tema eesmärk oli minna Saksamaal elava sõbra

juurde. Seega ei ole välistatud, et vabaduses olles võib ta Eestist lahkuda ja Saksamaale

minna. Puudutatud isiku sõnade kohaselt on tal pangakontol 2000 eurot, mis võimaldab tal

seda teha. Seega ei pruugi ta olla Eesti ametivõimudele rahvusvahelise kaitse menetlust

kättesaadav. Isiku kinnipidamise ja KPK-sse paigutamise eeldused on täidetud. Eeldatavasti ei

ole võimalik isikut dokumenteerida ja rahvusvahelise kaitse menetlust lõpuni viia kiiremini

2(6)

3-25-749

kui kahe kuu jooksul. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine KPK-s oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

4. R.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna

Halduskohtu 26.03.2025 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta PPA

taotlus rahuldamata.

Kohtumäärusest põhjenduste puudumise tõttu ei ole selgelt järgitav kohtu siseveendumuse ja

resolutsiooni kujunemine. VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2 ei saa tugineda, kuna isik on

tuvastatud ja seda kinnitas PPA taotluses ka ise. Saksamaa võimud ei ole rahvusvahelise

kaitse menetluse üleandmisel isikusamasust kahtluse alla seadnud. Isikut tõendava dokumendi

puudumisel on lubatav tuvastada isik juhiloa alusel. PPA ei ole seadnud kahtluse alla selle

autentsust. Juhiloal on isiku päritoluks märgitud Myanmar. PPA esitas kohtule juhiloa nagu

ka muid dokumente tõlkimata kujul, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et kohus ei ole otsuse

tegemisel tõendeid hinnanud. Riigikohus on asjas nr 3-19-1068 rõhutanud, et vajadust isik

menetlustoimingute tegemiseks kinni pidada ei või põhjendada üldsõnaliselt, vaid tuleb esile

tuua, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ning kuidas need on seotud

rahvusvahelise kaitse menetlusega. Taotlusest peab ilmnema konkreetne ja pakiline vajadus,

mis õigustab vabaduse võtmist. PPA käsutuses on Saksamaalt saadud rahvusvahelise kaitse

taotluse materjalid, mida on piisavalt. Asjaolude ebaselgus ei ole vabaduse võtmise aluseks.

Ei ole mõeldav isikut kinni pidada kogu eesseisva haldus- ja võimaliku kohtumenetluse aja,

mis võib kokku kesta mitu aastat. Ebaõige on tugineda kinnipidamise alusena isiku

dokumenteerimise vajadusele. Puudub kahtlus selles, kas kaebaja on see, kes ta väidab olevat.

Puudub põgenemise oht. Kohus jättis käsitlemata leebemate järelevalvemeetmete

võimalikkuse. Kohus on arusaamatult tõlgendanud asjaolusid isiku kahjuks. Nii on kohus

leidnud, et kuna isikul on tema sõnul 2000 eurot kontol, siis ta võib põgeneda, kuid kohus ei

ole pidanud vajalikuks analüüsida seda, et tal on rahalised võimalused, et leida endale ajutine

elamispind. PPA usalduse puudumine ei saa olla kinnipidamise aluseks. Puudutatud isik saaks

elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Hinnatud pole kinnipidamise proportsionaalsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Asi on võimalik lahendada

ilma PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

määruskaebuse arutamist kohtuistungil (HKMS § 265 lg 5 teine lause).

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamist

puudutavas osas õige, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. VRKS § 361 lg 2 p-dega 1 ja

2 seonduvaid määruse põhjendusi tuleb muuta, kuna need ei saa siinsel juhul olla isiku

kinnipidamise aluseks.

VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2

7. VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2 võimaldavad võtta rahvusvahelise kaitse taotlejalt vabaduse

isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse

kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Isikusamasuse ja isiku kodakondsuse

tuvastamine on tihedalt seotud ja neid aluseid tuleb vaadelda koos. Need kinnipidamise alused

tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu p-le a,

mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või

seda kontrollida. Vastavalt direktiivi 2013/32 art 13 lg-le 1 on rahvusvahelise kaitse taotlejal

3(6)

3-25-749

kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja

kodakondsus. VRKS § 14 lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja

kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa

isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Ringkonnakohus leiab, et VRKS § 361 lg 2 p-d

1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud

sätetest. Euroopa Kohus (EK) leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van Veiligheid

en Justitie, C-18/16, p 42, et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on ammendavalt

loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab konkreetsele

vajadusele ning on teistest sõltumatu (vt EK otsus, 15.2.2016, N., C-601/15 PPU, p 59); ning

art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni pidada ainult juhul,

kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või

esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest

järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole

teda lubatud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

8. Praeguses asjas avaldas puudutatud isik PPA-le kinnipidamisel oma nime ja

kodakondsuse ning esitanud dokumendi, mis tal on olemas (Saudi Araabia juhiluba).

Järelikult ei saanud kinnipidamise aluseks olla direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu

punkt a ja VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2.

9. Ringkonnakohus märgib, et kui VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused

oleksid täidetud, saaks sellel alusel isikut kinni pidada lühikest aega, kindlasti mitte 4 kuud.

Direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu punktides a–c sätestatud kinnipidamise aluste

sisustamisel on asjakohane lähtuda mh ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) suunistest

varjupaigataotlejate kinnipidamise suhtes kohaldatavate kriteeriumide ja nõuete kohta (vt EK

15.02.2016 otsus, N., C-601/15 PPU, p 63). Nende suuniste 2012. aastal vastu võetud

redaktsiooni p 24 kohaselt tohib esialgseks isikusamasuse kontrolliks taotlejat kinni pidada

minimaalseks perioodiks. Tuleb arvestada, et haldusorganil on keelatud pöörduda päritoluriigi

poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks. Üldjuhul polegi dokumentideta

rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tema isikut tuvastada ja kodakondsust võimalik

kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel, v.a juhul, kui andmed selguvad nt isiku

esemete läbiotsimise või teise isiku ütluste alusel. Ka siinses asjas pole PPA selgitanud

konkreetsemalt, milliseid toiminguid ta tegi või kavatses teha, et isiku samasust ja

kodakondsust kontrollida. Kui vaatamata koostöökohustuse täitmisele tekib PPA-l

põhjendatud kahtlus isiku samasuses või kodakondsuses, mis on osa „loost“, mida isik esitab

oma rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks, võib kõne alla tulla tema kinnipidamine

direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu punkti b ning VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, kui on

täidetud selle sätte kohaldamise eeldused. Asjaolud, et PPA-l on tarvis kontrollida isiku

väiteid tema Myanmari päritolu ja Saudi Araabias elamise asjaolude kohta, ei liigitu seega

VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamiste aluste alla.

VRKS § 361 lg 2 p 4

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine

eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks).

Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate

väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku

isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas

aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.

4(6)

3-25-749

11. Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja menetlus on veel

algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, mille kohta saab

ütlusi anda eeskätt isik ise, andmeid Myanmari päritolu ja sealt väljaajamise asjaolu kohta ei

ole PPA-l võimalik kontrollida ainult avalikult kättesaadavast teabest. PPA-l tuleb

rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja

kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Neid

toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. Saksamaalt saadud kirjalik materjal ei

asenda PPA korraldatavat intervjuud, kuna PPA menetlejal on tarvis vahetult kogeda ja tajuda

isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski

isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures

võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt

sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA

küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt).

12. Kuna ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja KPK-

sse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks

isik Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht

(vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda,

kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis

peavad põgenemisohu tuvastamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks sedastamiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ning juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). KPK-sse

ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike. Loa

andmine on prognoosotsus isikust lähtuvate ohtude kohta, st ohu jaatamiseks ei pea see olema

veel realiseerunud. Kuna esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda

piiratud teab tingimustes, piisab sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt

mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).

13. PPA väitis õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 3

kohaselt – on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses.

Puudutatud isiku taust oli taotluse lahendamise ajal teada vaid tema enda ütluste põhjal ning

neid asjaolusid tuli põhjalikumalt kontrollida. Seejuures ei oma määravat tähtsust asjaolu, et

isikule on väljastatud Schengeni viisa. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitles puudutatud

isik ennast viisa taotlemisel Bangladeshi kodanikuna ja selle riigi passi oli ta ostnud. See pass

pole ka säilinud, kuna puudutatud isik viskas selle Saksamaal ära, oma sõnutsi selleks, et ta

saaks suurema tõenäosusega rahvusvahelise kaitse (24.03.2025 küsitluse protokoll, lk 6).

Isikul on Saudi Araabia juhiluba, s.o selle riigi ametlik dokument, kuid see pole

ümberlükkamatu tõend, et isiku taust on see, mida ta väidab olevat. Tuleb arvestada, et

puudutatud isik on teinud pikalt jõupingutusi selleks, et saada ebaseaduslik võimalus pääseda

Schengeni alale (võltsitud passi kasutamine, Schengeni alale tuleku eesmärgi varjamine) ning

praegused andmed pole piisavad, et kummutada kahtlust, et ebaseaduslik liikumine Schengeni

alal võib jätkuda. Isiku senised selgitused tekitavad põhjendatud kahtluse, et tema tegelikuks

sooviks on mitte tulla ning jääda Eestisse, vaid minna Saksamaale, kus elab tema sõber. Kuna

Eestis pole suuremat rohingjade kogukonda, on usutav, et puudutatud isik eelistab elada ning

töötada Saksamaal, kus ootab ees sõber ning tuttavam kogukond. Vabaduses viibides on oht,

et puudutatud isik läheb tagasi oma tegelikku sihtkohta. Puudutatud isik on vabanenud oma

passist teadlikult, soovides raskendada isikusamasuse tuvastamist ja võimalikku väljasaatmist.

Need asjaoludel kogumis saab jaatada puudutatud isiku puhul piisavalt suurt põgenemisohtu,

et õigustada tema kinnipidamist kaheks kuuks, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

5(6)

3-25-749

14. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Puudutatud isikul puuduvad

sidemed Eestiga. Pole usutav, et isik kasutaks oma väheseid rahalisi vahendeid endale Eestis

elamispinna leidmiseks. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist

või turvalisust.

15. Pole alust arvata, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja kinnipidamine kestab siinsel juhul

mitu aastat. Kohus andis loa kinnipidamiseks kaheks kuuks ja praegu saab kontrollida sellise

kestusega vabaduse võtmise proportsionaalsust. Ka muud väited ei anna alust halduskohtu

lõppjäreldustes õige määruse tühistamiseks.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ja muuta vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

17. PPA taotles halduskohtule esitatud taotluses tunnistada asja menetlus kinniseks, kuna

rahvusvahelise kaitse taotluse olemuslikuks põhjuseks on hirm elu, tervise või vabaduse

pärast päritoluriigis ning avaliku kohtumenetluse tulemusel võib jõuda tundlik teave

päritoluriigi ametivõimudeni. Arvestades rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsust,

rahuldab ringkonnakohus taotluse VRKS § 13, HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel.

18. Isikult vabaduse võtmise korral tuleb põhiseaduse § 21 lg 1 esimese lause kohaselt

viivitamatult teha talle arusaadavas keeles ja viisil teatavaks vabaduse võtmise põhjus ning

tema õigused. Kuna halduskohus ei teinud määrusest kirjalikku tõlget isikule arusaadavasse

keelde, tuleb ringkonnakohtu määrusest teha tõlge täies ulatuses, sh asjaolude kirjeldus.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)