3-24-2053/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2053

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitada

kaebajale väljamõistetud sunniraha ja täitekulud

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina- Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Julia

Dmitrijeva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xile 25.10.2024 esitatud maksekorraldused (dtl 9091).

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 28.04.2023 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2023/3290 (dtl 78) Xi (kaebaja) ilmuma 03.07.2023 kell 09.00 Ülemiste Tervisemajja

terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot.

2. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp algatas 05.10.2023 Kaitseressursside Ameti 04.10.2023

esitatud täiteavalduse alusel täitemenetluse kaebaja suhtes täiteasjas nr 027/2023/4532,

millega nõudis kaebajalt 30 päeva jooksul sunniraha koos täitekuludega tasumist kokku

summas 157 eurot. Pärast seda tähtaega kuulub tasumisele 196 eurot (dtl 915).

3-24-2053

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks hüvitada

kaebajale väljamõistetud sunniraha ja täitekulud. Ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjen-

datud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja ei teadnud terviseseisundi

hindamisele ilmumise kohustusest, sest ta ei ole kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse

koos täitmisteatega kätte 12.06.2024 kohtutäituri kaudu. Vastustaja teadis kaebaja elukoha

aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Samuti teadis vastustaja kaebaja telefoni-

numbrit, kuid saatis dokumente hoopis kaebaja ema telefoninumbrile. Vastustaja ei ole

pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile

täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud.

Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida

kättetoimetamise viisi, on vastustaja kätte toimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse

seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised

kätte toimetamise võimalused on ammendatud. Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ega

saanud eeldada, et tema suhtes rakendatakse sunniraha.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväeteenistuskohustuslase kohta tehtud

otsused jm dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle

kättesaadavaks tegemisest, kui pole tõendatud varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg

2 alusel on võimalik dokumente kätte toimetada ka muudel viisidel kui lg-s 1 sätestatud, kuid

vastutajale ei laiene kohustus neid muid kättetoimetamisviise kasutada. KVTS §-s 15

sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on

dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee

vastustaja saadetud dokumentidega.

4.2. 17.01.2023 kutse terviseseisundi hindamisele (dtl 5859), mille järgi oli kaebaja kohus-

tatud läbima terviseseisundi hindamise 10.04.2023, toimetati kaebajale kätte 17.02.2023 Eesti

teabevärava teenuse kaudu (dtl 60). Seega loeti dokument KVTS § 15 lg 3 alusel 17.02.2023

kättetoimetatuks. Lisaks edastati teavitus dokumendist ka kaebaja e-posti aadressidele

xxxxxxxxxxx(17.01.2023; dtl 61) ja xxxxxxxxxxx (17.01.2023 ja 02.03.2023; dtl 6263) ning

SMS-i teel telefoninumbrile xxxxxxx (17.01.2023; dtl 64). Kuna kaebaja ei täitnud oma

kohustust 10.04.2023, väljastas vastustaja 28.04.2023 ettekirjutuse (dtl 6667), millega

kohustati kaebajat ilmuma 03.07.2023 terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus on kaebajale

kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt 29.05.2023 Eesti teabevärava teenuse kaudu (dtl

68). Lisaks edastati teavitus dokumendist ka kaebaja e-posti aadressidele xxxxxxxxxx

(28.04.2023 ja 29.05.2023; dtl 6970) ja xxxxxxxxx (28.04.2023 ja 29.05.2023; dtl 7172)

ning SMS-i teel telefoninumbritele xxxxxxxx (28.04.2023, 07.06.2023 ja 19.06.2023; dtl

7375) ja xxxxxxx (28.04.2023; dtl 76). Eeltoodust lähtudes on vastustaja veendunud, et kõik

seadusest tulenevad nõuded dokumentide kättetoimetamiseks on täidetud, ning vastustaja on

taganud, et kaebajale saadetud dokumendid jõuaksid temani õigeaegselt ja piisava ajavaruga.

Seetõttu leiab vastustaja, et ettekirjutus on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

4.3. Kaebaja ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud (ei ilmunud 03.07.2023 tervise-

seisundi hindamisele). Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud ja

täitmiseks kohustuslik. 26.07.2023 koostati sunniraha rakendamise teatis (dtl 7879), mis

toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 kohaselt kätte 26.08.2023 (dtl 80). Kuigi vastavasisuline

kohustus puudub, esitas vastustaja 26.07.2023 teavituse dokumendist ka e-posti aadressidele

xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx ning telefoninumbrile xxxxxxx (dtl 8183). Seega pidi kaebaja

tasuma sunniraha 100 eurot vabatahtlikult hiljemalt 05.09.2023. Kuna kaebaja seda ei teinud,

2(6)

3-24-2053

esitas vastustaja kohtutäiturile täitmisavalduse 04.10.2023. Eeltoodust tulenevalt on väär

kaebaja väide, et sunniraha teavitamise korda on rikutud. Vastustaja on tõendanud, et teavitas

kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmata jätmise kindlakstegemist, kuid

enne sunniraha sissenõudmist. Seega on vastustaja tegevus kooskõlas HMS § 35 lg 1 p 2 ja §

40 lg 2 nõuetega.

4.4. Täitemenetluse infosüsteemi (ETIS) andmetel lõpetati täitemenetlus 11.07.2024 nõude

rahuldamisega (dtl 84).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja leiab, et vastustaja 28.04.2023 ettekirjutus ja sunniraha määramine on

õigusvastased, sest viidatud ettekirjutust ei ole talle kätte toimetatud.

6. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei

vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis

annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimeta-

misel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist

asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti

kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks.

7. Kaebaja taotleb hüvitist täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude osas. Nimetatud

nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses. Esialgses kaebuse tekstis taotles

kaebaja hüvitamist summas 196 eurot (dtl 3). 06.09.2024 esitatud kaebuse täienduses taotles

kaebaja hüvitamist summas 123,47 eurot (dtl 35). Kohtule on esitatud maksekorraldusi (dtl

3942), millest nähtub kohtutäiturile täiteasjas 027/2023/4532 tasumisi kokku summas 123,47

eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja osas täitemenetlus lõpetatud nõude

rahuldamisega ja nõue on täidetud 11.07.2024 (dtl 84). Seega on kaebaja tasunud sunniraha ja

täitemenetluse kulud täies ulatuses.

8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

9. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

10. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.

11. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg

1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus,

mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

12. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja 28.04.2023 ettekirjutusega (dtl 78) kohustati

kaebajat ilmuma 03.07.2023 terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jättis talle pandud

kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 03.07.2023 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud

3(6)

3-24-2053

vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja

hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 100 eurot.

13. Kaebaja põhjendas ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte

toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest.

Kaebaja märkis, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega.

14. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama

paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada

lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg

3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks

30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud doku-

mendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane

taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s

2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud

dokumendi varasem kättetoimetamine.

15. Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on 28.04.2023 ettekirjutus kaebajale Eesti teabe-

värava teenuse kaudu kätte toimetatud 29.05.2023 (dtl 68). Seega on vastustaja järginud ette-

kirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda. Ettekirjutus tuleb lugeda

kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirju-

tusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud

e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile,

mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on

kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada

kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest

kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust

kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest.

Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh

kutse terviseseisundi hindamisele ilmumise kohta. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised

HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea

kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

16. Lisaks edastas vastustaja 28.04.2023 ettekirjutuse teavituse ka kaebaja e-posti

aadressidele xxxxxxxxx (28.04.2023 ja 29.05.2023; dtl 6970) ja xxxxxxxxx (28.04.2023 ja

29.05.2023; dtl 7172) ning SMS-ide teel telefoninumbritele xxxxxxxxx (28.04.2023,

07.06.2023 ja 19.06.2023; dtl 7375) ja xxxxxxxx (28.04.2023; dtl 76). Kaebaja märkis, et

vastustaja saatis SMS-i kaebaja ema telefoninumbrile xxxxxxxx ning kaebajale jääb

arusaamatuks, miks vastustaja, teades kaebaja telefoninumbrit, saadab sõnumeid kolmandatele

isikutele. Kuna kõik teised kättetoimetamise viisid on sekundaarsed KVTS § 15 lg-st 2

tulenevalt ning vastustaja on kättetoimetamisel järginud KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korda,

siis tuleb 28.04.2023 ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks Eesti teabevärava teenuse

kaudu 29.05.2023 (dtl 68).

17. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 29.05.2023, siis oli tal võimalik

03.07.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse

täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus

rakendada tema suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS

§ 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

4(6)

3-24-2053

18. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

19. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (100 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu

hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. 28.04.2023

ettekirjutusest nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 2 korral (lisaks

ettekirjutusele ka 17.01.2023 kutsega tulla terviseseisundi hindamisele 10.04.2023).

Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat

rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226

lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud

seda ülemmäära.

20. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 28.04.2023 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 29.05.2023 ja

terviseseisundi hindamine toimus 03.07.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

21. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 26.07.2023 sunniraha

rakendamise teatisega (dtl 78). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 100 eurot

vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale Eesti

teabevärava teenuse kaudu kätte 26.08.2023 (dtl 80). Seega oli kaebajal võimalik tasuda

sunniraha vabatahtlikult kuni 05.09.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid

kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole

taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha

sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast

endast tulenevatel põhjustel.

22. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus

kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

23. Kohus tagastab kaebajale 25.10.2024 esitatud pangakonto väljavõtted (dtl 9091).

Esimeselt väljavõttelt (dtl 90) nähtub kohtutäitur Risto Sepale tasumine täiteasjas nr

027/2023/4532 summas 41,65 eurot. Tegemist on kohtule korduvalt esitatud maksekorral-

dusega. Kaebaja on esitanud sama maksekorralduse ka 06.09.2024 (dtl 42). Teiselt

pangakonto väljavõttelt (dtl 91) nähtub kohtutäitur Risto Sepale tasumine täiteasjas nr

027/2024/1340 summas 328,10 eurot. Praeguses asjas on vaidluse all täitemenetluses nr

027/2023/4532 kohaldatud sunnivahend. Seega ei ole tegemist sama täiteasjaga ja kaebaja

esitatud tõendi näol on tegemist teise ettekirjutuse alusel sisse nõutud sunnirahaga. Selle

sunniraha sissenõudmine ei ole praeguse vaidluse esemeks, seetõttu tuleb kaebaja 25.10.2024

esitatud tõend (dtl 91) talle tagastada.

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

5(6)

3-24-2053

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)