3-25-663/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-663

Haldusasi

MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda kaebus Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 21.02.2025 väljastatud

raieloa nr 59961 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda, esindaja

Gilleke Kopamees

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja Sandra

Teras

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-663 menetlus.

3. Jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

5. Tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda esitas 18.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (TKKA) 21.02.2025 väljastatud raieloa nr 59961

tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

2. Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määrusega oli raieloa kehtivus peatatud ajutiselt, s.o kuni

31.03.2025. Halduskohus jättis 27.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse alates

01.04.2025 rahuldamata, mh kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 31.03.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

27.03.2025 määruse muutmata.

3. Kaebaja esitas 01.04.2025 kohtule korduva esialgse õiguskaitse taotluse.

4. Kohus küsis 09.04.2025 kohtunõudes Tallinna linna kinnitust vaidlusaluse raieloa

realiseerituse osas. Kaebajale selgitas kohus samas kohtunõudes, et raieloa täieliku realiseerimise

korral ei ole tühistamiskaebuse menetlemine enam võimalik ning andis võimaluse taotleda

tuvastamisnõudele üleminekut, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et kui

kaebaja ei taotle õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamist või kui see pole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik, siis kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse.

5. Tallinna linn kinnitas 09.04.2025 vastuses kohtule, et vaidlusalune raieluba on täielikult

realiseeritud.

6. Kaebaja esitas 17.04.2025 taotluse menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes. Kaebaja

selgitab, et Tallinnas sisuliselt puudub haljastusjärelevalve ning seega MTÜ Tallinna

Looduskoostöö Koda võttis endale ülesande kaitsta ja esindada linna elurikkust ning liike, kes

ise end kaitsta ei suuda. Nende heaolust oleneb ka Tallinna elanike tervislik ja turvaline

elukeskkond. Just vanad puud Tallinnas pakuvad keskkonnahüvesid (õhupuhastamine,

õhuniiskuse hoidmine, kuumalainete leevendamine ja müra summutamine) ja elupaika sadadele

liikidele, moodustades linnale hädavajaliku ökosüsteemi. Kui sarnases stiilis väljaantud

raielubadega sama firma osavõtul jätkatakse, siis on suur oht, et Tallinn jääb varsti ilma ka

teistest loodusmälestistest – vanadest puudest üksikobjektidena, Kaarli puiestee pärnaalleest,

Põhja puiestee ajaloolisest pärnaalleest jne. Vanade puude all on tavaliselt looduslik sademete

imbumise ala, mida peab Läänemere vee kaitsmise eesmärgil hoidma ning seda kahju ei saa

asendada asendusistutustega teise piirkonda. Kahjustatud on kaebaja huvi kaitsta

looduskeskkonda Tallinna linnas ja teha koostööd linnavalitsusega; juhtida tähelepanu TKKA

võimalikele tööpraakidele, mis ohustab linna keskkonnaseisundit. Tallinna kesklinnas ei ole

puid, mida linn on istutanud viimastel aastakümnetel ja kel oleks antud tingimustes võimalik

elada 150-200 aastaseks. Viimastel aastatel istutatud puud võivad olla küll dekoratsiooniks

linnakeskkonnas, kuid nad ei paku elupaiku teistele liikidele ega osale kuigi palju looduslikus

eluringis.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav

haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kuna vaidlustatud raieluba on tänaseks täielikult realiseeritud (st lubatud sanitaarraie teostatud),

on see oma õigusliku mõju ammendanud. Eeltoodut arvestades ei ole vaidlustatud raieloa

tühistamine enam võimalik ja tühistamiskaebuse osas esineb eelmärgitud alus menetluse

lõpetamiseks.

8. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja palub 17.04.2025 avalduses menetlust jätkata TKKA

21.02.2025 raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil – s.o hoidmaks ära

sarnasel viisil raielubade väljastamist sama firma osavõtul ja vältida seeläbi ohtu Tallinnas

teistestki vanadest puudest (linnale vajalikust ökosüsteemist) ilma jäämist.

9. Riigikohus märkis 28.10.2020 määruses nr 3-20-580, et HKMS § 152 lg 2 alusel

õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki

olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse

lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Säte kaitseb ka kaebajat, kes on valinud oma õiguste

kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult

muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Eelnevat arvestades ei laiene

jätkutuvastuskaebuse esitamisele HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang.

Tuvastamiskaebuse esitamine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See on

võimalik näiteks olukorras, kus kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju

hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks isikul muul moel tulevikus

tõhusalt enda õigusi kaitsta (p 12). Jätkutuvastuskaebuse lubatavust kontrollides tuleb kohtul

seega hinnata, kas menetluse jätkamist toetab menetlusökonoomia eesmärk, arvestades muu

hulgas, et kaebaja pöördus sobiva nõudega õigeaegselt kohtusse; kas kaebajal on veel võimalusi

oma õigusi kohase õiguskaitsevahendiga kaitsta ning kui palju ressursse on kulunud asja

sisulisele lahendamisele (vt ka Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1735, p 18; Tallinna

Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 12).

10. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tuvastamisnõudes menetluse jätkamine põhjendatud.

Kaebaja soovib jätkutuvastuskaebusega sisuliselt vältida seda, et vastustaja annab tulevikus

sarnasel viisil (sh sama firma ja arboristi osalusel) raielubasid. Vaidlustatud raieloaga anti luba

ühe konkreetse puu sanitaarraieks, hoidmaks ära selle murdumisega kaasneda võivat ohtu nii

inimeste turvalisusele kui nende varale. Kaebaja ei ole viidanud, et vastustaja plaaniks Tallinna

kesklinnas lähiajal sarnastel põhjustel (sh sama eksperdi hinnangust lähtudes) sanitaarraieid.

Preventiivset huvi ei saa tuletada pelgalt kaebaja hüpoteetilisest väitest, et Tallinn võib sarnaste

raielubade tõttu jääda ilma ka teistest vanadest puudest, Kaarli puiestee ja Põhja puiestee

pärnaalleest jne. Praeguses asjas vaidlustatud raieloa õiguspärasuse kontroll piirduks üksnes

hinnangu andmisega sellele, kas konkreetse puu raieks loa andmine oli põhjendatud. Kohus ei

saaks seejuures teha linnale ettekirjutusi selles osas, milliste ametnike ja arboristidega tulevikus

raielubade andmisel koostööd teha (sh kellelt ekspertarvamus tellida). Seega ei aitaks

tuvastamisnõude menetluse jätkamine vältida seda, et konkreetsed isikud ei osaleks raielubade

andmise menetluses. Tuvastamisnõude menetlemist ei õigusta ka kaebaja üleüldine soov vältida

mis tahes vanade puude raiumist Tallinna linnas ning sellist eesmärki kaebaja praeguses asjas

vaidlustatud raieloa õigusvastasuse tuvastamisega samuti ei saavutaks.

11. Kui vastustaja väljastab tulevikus mõne konkreetse puu sanitaarraieks loa ja kaebaja

hinnangul pole see põhjendatud, saab ta pöörduda tühistamisnõudega kohtu poole (sh taotleda

esialgset õiguskaitset). Kaebaja ei ole väitnud ning kohtule pole samuti äratuntav, et see oleks

tõenäoliselt võimatu, nt praktikas sarnaste raielubade kiirkorras realiseerimise tõttu – ka

praegusel juhul väljastati vaidlustatud raieluba 21.02.2025 ja seda asuti realiseerima alles

18.03.2025. Kaebaja ei ole väitnud, et ta sai raieloast teada vahetult enne raiega alustamist.

Kohtul pole eelneva alusel põhjust eeldada, et kaebajal poleks võimalik vajadusel tulevikus

mõne vastustaja poolt antava raieloa vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendiga kohtu poole

pöörduda. Pelgalt praeguses asjas kohtult hinnangu saamine konkreetset puud käsitlevale

vastustaja haldusaktile ei ole tuvastamiskaebusele üleminekuks piisav (sh andis kohus kaebuse

eduväljavaadetele esmase hinnangu juba 27.03.2025 määruses, mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu

31.03.2025 määrusega muutmata). Kokkuvõttes kohus ei näe antud juhul reaalset ohtu, et

vastustaja võiks tulevikus asuda kaebaja õigusi rikkuma ning et õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske.

Ka ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

teeniks ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki. Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud,

vaid lahendanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse. Asja sisulisele lahendamisele ei ole seega

kulunud märkimisväärselt ressursse. Kaebaja ei ole väitnud, et jätkutuvastuskaebus on vajalik

menetluskulude saamise eesmärgil.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks rahuldamata ning

lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6

kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine

enam lubatud.

13. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole kohtu poole pöördumiseks

kasutanud õigusabi ega taotlenud sellega seotud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad

poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

14. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale

tagastamisele kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurune riigilõiv. Esialgse õiguskaitse taotluse

on kohus 18.03.2025 ja 27.03.2025 määrustega lahendanud (st lõivustatud toiming on sooritatud)

ning selle esitamisel tasutud 20 euro suurune riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

15. Kaebaja poolt 01.04.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab kohus HKMS § 55 lg 3

alusel läbi vaatamata. Halduskohus on kaebaja samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse juba lahendanud 27.03.2025 määrusega ning Tallinna

Ringkonnakohus on 31.03.2025 määrusega halduskohtu määruse muutmata jätnud. Kaebaja

korduvast taotlusest ei nähtunud ühtegi uut asjaolu, mis oleks esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamist tinginud. Raieloa täieliku realiseerimise tõttu on esialgse õiguskaitse vajadus ka ära

langenud.

(allkirjastatud digitaalselt)