2-24-15798/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15798

Kohtuasi

H.X-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks,

alternatiivselt otsustusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) H.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Valentin Moto

Puudutatud isik I (poeg) D.J (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (tütar) B.S (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I–II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik III (ema) L.P (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus H.X-i avalduse rahuldamata

jätmise, vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise ja menetluskulude

jaotuse osas (resolutsiooni p-d 2, 3 ja 5) ning saata asi selles osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada H.X-i määruskaebus osaliselt.

2-24-15798

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.X (laste isa, avaldaja) esitas 17.10.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada laste isa ja L.P (laste ema) (ühiselt vanemad) ühine hooldusõigus laste D.J-i (poeg)

ja B.S (tütar) (ühiselt lapsed) suhtes ning anda laste ainuhooldusõigus täielikult üle laste

isale. Alternatiivselt palus laste isa lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt laste

viibimiskoha määramisel, hariduse ja tervise küsimustes, ning anda selles osas otsustusõigus

laste isale.

1.1. Avalduse kohaselt on poeg ja tütar vanemate ühised lapsed, poeg on sündinud

XX.XX.XXXX ja tütar XX.XX.XXXX. Alates 06.02.2024 elavad lapsed koos laste isaga,

laste emast eraldi. Laste ema osales alates 06.02.2024 kuni avalduse esitamiseni laste

kasvatamises ebaregulaarselt ja ülalpidamises ebapiisaval määral. Kohtuväliselt sõlmisid

vanemad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talituse abiga 22.08.2024 kokkuleppe,

mille kohaselt jäävad lapsed elama laste isa juurde kuni laste ema leiab neile turvalise elukoha

ja kolib sinna ilma Q (laste ema elukaaslane), kuna tema ohustab laste füüsilist ja

psühholoogilist seisundit. Laste ema võttis lapsed 02.10.2024 lasteaiast ilma laste isa

teadmata ja nõusolekuta enda juurde. Laste ema rikkus sellega vanemate vahel sõlmitud

22.08.2024 kokkulepet, kuna asus lastega elama sinna, kus elab ka laste ema elukaaslane.

Laste ema ei ole peale nimetatud sündmust lapsi uuesti lasteaeda viinud.

1.2. Laste isa hinnangul takistab laste ema oma tegevuse ja tegevusetusega laste kasvatamist,

mistõttu ei saa vanemad enam teostada ühiselt hooldusõigust laste suhtes. Ühise

hooldusõiguse üleandmine laste isale on vajalik, et otsustada laste lasteaia, elukoha jmt valik,

mida ei saa avaldaja teha ilma laste ema nõusolekuta. Vanemad ei ole suutelised lastele

olulistes küsimustes kokku leppima, kuna laste ema ei suhtle laste isaga selliselt, et saaks

küsimusi lahendada. Laste isal on lastega tugevam hingeline side kui laste emal, kuna enamus

oma ajast näevad lapsed oma isa mitte ema. Laste arenguga tegeleb laste isa, sh viib neid

lasteaeda, mida ei tee ega teinud laste ema. Laste ema on korduvalt jätnud lapsi nii öösiti kui

päeviti koju ilma järelevalveta.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Laste ema märkis, et

tõele ei vasta laste isa väide, et lapsed on elanud pidevalt laste isa juures alates 2024. aasta

veebruarist. Laste ema üüris 06.02.2024 endale korteri ja kolis sinna koos lastega. Laste isa

võttis lapsi enda juurde keskmiselt kaheksa päeva kuus. Laste ema naasis koos lastega

25.07.2024 laste isa juurde, kuid vanemate suhted ei laabunud, mistõttu kolis laste ema

01.08.2024 koos tütrega tagasi enda juurde. Poeg jäi laste isa juurde elama. Vanemate vahel

tekkis pidevalt konflikte ning kuna laste isa pidas laste ema uut elukaaslast lastele ohtlikuks,

allkirjastas laste ema lastekaitse survel kokkuleppe, et lapsed elavad alates 22.08.2024 laste

isa juures, kuni laste ema üürib korteri paremate elamistingimustega. Laste ema üüris

02.10.2024 uue korteri ja viis 02.10.2024 poja enda juurde elama ning 04.10.2024 tütre. Laste

ema elab koos elukaaslase, elukaaslase lapse ja kahe lapsega. Laste isa kasutas 02.10.2024

laste ema suhtes laste juuresolekul füüsilist vägivalda, mille osas algatati kriminaalmenetlus.

2-24-15798

Laste ema leiab, et puudub vanemate vaheline vaidlus laste isa õiguste üle viibimiskoha,

tervise, hariduse, sh huvihariduse osas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laste ema oleks

lastele ohtlik ning et tal puuduksid oskused laste eest hoolitsemiseks.

3. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) leiab, et laste isa

avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud.

4. Lastele määratud esindaja kohtus ja rääkis lastega 05.11.2024. Laste ärakuulamise ajal ja

järel nende ema poolt lastele võimalikku ohtu, laste halba kohtlemist, laste kahjustamist või

laste hooletusse jätmist lastele määratud esindaja ei kinnitanud. Vanemate vahel on küll

erimeelsused, aga mitte sel määral, et ühine hooldusõigus lõpetada ja lõpetatud osas

avaldajale üle anda. Lastele määratud esindaja leidis, et vaidlus tundub olema mitte niivõrd

ühise hooldusõiguse, vaid lastega mõistliku suhtlemiskorra üle.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus kinnitas 27.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) suhtluskorra

kokkuleppe ja määras kindlaks laste isa ja laste ema suhtluskorra poja ja tütrega (resolutsiooni

p-d 1–1.9). Maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

täielikuks või osaliseks lõpetamiseks (resolutsiooni p 2) ja jättis vanemate ühise

hooldusõiguse laste suhtes lõpetamata (resolutsiooni p 3). Maakohus jättis läbi vaatamata

laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 4). Lastele määratud

esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda ning ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5).

5.1. Maakohus viitas määruses perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-tele 1 ja 2, § 120 lg-le 1, §

123 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 126 lg-le 2 ja § 137 lg-tele 1 ning 3.

5.2. Maakohus nõustus nii eestkosteasutuse lastekaitse kui ka lastele määratud esindaja ja

laste ema seisukohaga, et vanematel on probleem pigem suhtluskorras. Praegusel juhul ei

esine selliseid rikkumisi, mis annaks aluse vanema hooldusõiguse piiramiseks. Käesolevat

probleemi saab lahendada lapsi vähem traumeerival viisil. Kohus ei võta vanemalt

hooldusõigust ära nö igaks juhuks, vaid kohus kaalub igat tõsist juhtumit konkreetse

probleemi näol, mis on kohtule tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid

kaalukaid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et laste elu, tervis või heaolu on ohtu seatud.

Lapse huvide tagamiseks on vajalik säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema

ühine hooldusõigus. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus laste isa avalduse hooldusõiguse

osaliseks või täielikuks lõpetamiseks rahuldamata.

5.3. Maakohus tegi 14.11.2024 toimunud ärakuulamisel vanematele ettepaneku lõpetada

vaidlus suhtluskorra kompromissiga, millega vanemad nõustusid tingimustel, mille kohus

määrusega kinnitab.

Määruskaebus

6. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni

p-d 2 ja 3 ning teha selles osas uus määrus, millega anda laste ainuhooldusõigus üle laste

isale, alternatiivselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste elukoha, hariduse ja tervise

küsimustes, andes selles osas otsustusõiguse laste isale.

6.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata asjaolud, mis viitavad sellele,

et laste ema ohustab laste huve. Laste ema rikkus 22.08.2024 kokkulepet, mille kohaselt pidid

2-24-15798

lapsed jääma elama laste isa juurde, kuni laste ema leiab neile turvalise elukoha ilma lastele ja

laste emale ohtliku Q. Lisaks võttis laste ema lapsed omavoliliselt 02.10.2024 lasteaiast,

rikkudes vanematevahelist kokkulepet. Laste ema ei ole peale seda lapsi uuesti lasteaeda

viinud. Maakohus ei arvestanud piisavalt asjaolu, et laste ema elukoht koos laste ema

elukaaslasega kujutab ohtu laste psühholoogilisele ja füüsilisele heaolule. Lapse heaolu

spetsialistide ja laste isa väited laste ema elukaaslase vägivaldsuse kohta toetavad väidet, et

selline elukorraldus ei ole laste huvides. Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kuidas

laste ema elukaaslase kohalolek laste ema kodus mõjutab laste psühholoogilist ja füüsilist

turvatunnet.

6.2. Maakohus on ühtlasi jätnud arvestamata laste isa väite, et vanemate vahel puudub

igasugune koostöö, mis takistab laste elukoha, hariduse ja tervisega seotud otsuste tegemist.

Ühine hooldusõigus takistab laste igapäevase elu stabiilsust. Laste ema on korduvalt

takistanud laste isal lastega suhtlemist ning rikkunud suhtluskorda. Laste ema on lapsed

isoleerinud hariduskeskkonnast, mis kahjustab laste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

Arvestades vanematevahelise konflikti ulatust, ei ole koostöö võimalik.

6.3. Laste isa on näidanud, et tal on parem võimekus laste igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ja stabiilse elukeskkonna tagamiseks. Lapsed on elanud laste isa juures

stabiilselt alates 06.02.2024. Laste isa tagab lastele regulaarse hariduse, mida laste ema

tegevus on takistanud.

6.4. Maakohus ei järginud uurimisprintsiipi, kui jättis tähelepanuta olulised tõendid ja

menetluslikud taotlused. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata laste isa taotluse

kuulata üle Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialisti Kerli Kisperi, kes on olnud

laste olukorraga tihedalt seotud alates 2022. aastast. K. Kisper oleks saanud selgitada laste

emotsionaalset ja füüsilist heaolu seoses laste ema elukaaslasega, keda laste isa on korduvalt

nimetanud ohtlikuks, samuti varasemaid vägivallajuhtumeid ja nende mõju laste heaolule, mis

võiksid kinnitada, et laste ema ja tema elukaaslase konfliktid olid laste juuresolekul ja laste

ema elukeskkond ei ole laste huvides.

6.5. Maakohus jättis lisaks arvestamata laste isa esitatud tõendi, mis puudutas

kriminaalmenetluse lõpetamist laste isa vastu. Tõend kinnitab, et väited laste isa

vägivallakäitumise kohta olid alusetud.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Lastele määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

8. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust.

Menetluse edasine käik

9. Harju Maakohus rahuldas 23.01.2025 määrusega laste ema 11.12.2024 määruskaebuse ja

tühistas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1, millega maakohus kinnitas kompromissi

vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

10. Maakohus jättis laste isa määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-15798

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus

§-ga 659) laste isa avalduse rahuldamata jätmise ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata

jätmise ning menetluskulude jaotuse osas tühistada ja asi tuleb saata selles osas tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa

vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-e 2 ja 3, s.o laste isa avalduse rahuldamata

jätmist ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmist. Maakohus on 23.01.2025

tühistanud vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1, millega kinnitati kompromiss ja määrati

kindlaks laste ning vanemate suhtluskord. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

vaidlustatud osas.

13. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022,

2-21-233, p 15). Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures

ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib

lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide

tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Kuigi laste huvides on reeglina

vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või

kooselu lõppemist, ei tähenda see, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on igal juhul

lapse huvides. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise üle võivad

viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides

(RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud

teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide

vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233,

p 14).

14. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine, samuti

last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine, on

kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).

15. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu diskretsiooniõiguse teostamine vaidlustatud

määrusest kontrollitav. Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega kompromissi, määras

vanemate ja laste suhtluskorra ning jättis laste isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

rahuldamata. Kuivõrd vanemad ei olnud tegelikkuses istungil vanemate ja laste suhtlemise

korras kokku leppinud, tühistas maakohus ise vaidlustatud määruse kompromissi kinnitamise

ja suhtluskorra määramise osas (vt Harju Maakohtu 23.01.2025 määrus, p 6 (dok 33)).

Maakohtu põhjendused seoses laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse rahuldamata

jätmisega seonduvad peamiselt maakohtu tõdemusega, et vanemate vahel ei ole mitte

hooldusõiguse vaidlus, vaid vaieldakse suhtluskorra üle. Praeguses asjas ei olnud kumbki

vanematest suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust esitanud.

16. Kohus teeb hagita menetluses TsMS § 435 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, §

478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2 määruse alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud ja asi on

2-24-15798

lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Hagita asjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. Hagita menetluses kohaldub

uurimispõhimõte, mis tähendab, et TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus üldjuhul ise asjaolud ja

kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima, et avaldus

vastaks seadusele ja oleks tõendatud, sh peab kohus nõudma tõendite esitamist või koguma

neid vajadusel ise.

17. Maakohtu järeldus vaidlustatud määruses, et ei esine rikkumisi, mis õigustaks vanema

hooldusõiguse piiramist ning ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tooksid kaasa vanema

hooldusõiguse lõpetamise, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul ega uuritud tõendil. Maakohus

on järeldusi tehes tuginenud teiste menetlusosaliste arvamusele, et vanematel ei ole vaidlust

laste hooldusõiguse osas. Vaidlustatud määrusest ei nähtu asjaolude tuvastamist, samuti

vanemate väidete ning tõendite sisulist analüüsimist. Välja on selgitamata, kuidas viibisid

lapsed enne 02.10.2024 vanemate juures. Laste isa avalduses ja laste ema vastuses avaldusele

on esitatud üksteisele vasturääkivad seisukohad selles osas, kellega lapsed enne laste isa

kohtusse pöördumist elasid. Tuvastatav ei ole, miks maakohtu hinnangul ei esine vanemate

vahel erimeelsusi, mis õigustaks ühist hooldusõigust lõpetada või otsustusõigust laste isale

anda, kuigi laste isa on vastavat asjaolu väitnud. Hindamata on laste isa väited selle kohta, et

lapsed elavad koos emaga, kelle elukohas viibib ka laste ema elukaaslane, kes on käitunud

vägivaldselt laste juuresolekul. Samuti on vaidlustatud määruses käsitlemata laste isa väited

laste haridustee lõppemise kohta, kuivõrd laste ema ei ole laste isa väitel alates 2024. aasta

oktoobrist lapsi lasteaeda viinud.

18. Vaidlustatud määrusest puuduvad täielikult põhjendused laste isa alternatiivse nõude

rahuldamata jätmise osas, millega laste isa palus teatud küsimustes anda talle üle

otsustusõigus.

19. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud hooldusõiguse sisu

ning välja selgitanud, miks ja millises ulatuses peab laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamist

või talle teatud küsimustes ainuotsustusõiguse andmist vajalikuks.

20. Eelnevaga on vaidlust lahendades jäetud selgitamiskohustus olulises ulatuses täitmata,

samuti on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 5 lg-s 3 ja § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud

uurimispõhimõtet ning TsMS § 442 lg-st 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 tulenevat määruse

põhjendamise kohustust. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, sest see eeldaks maakohtu asemel täies mahus

eelmenetluse uuesti läbi viimist. Praegu on vanemate vaheline hooldusõiguse vaidlus sisuliselt

jäetud lahendamata. Vaidlustatud määruse olulises osas põhjendamata jätmine on

menetlusõiguse normi oluline rikkumine (TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus §-ga 659).

Nimetatud rikkumine toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ühise hooldusõiguse

lõpetamise küsimuses, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist

kõrvaldada.

21. TsMS § 552¹ lg 1 sätestab, et kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes

on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei

nähtu, et maakohus oleks lapsed ära kuulanud. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks lapsed

on praeguses asjas jäetud ära kuulamata ja laste arvamus välja selgitamata.

22. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel välja selgitada, kas vanematel on vaidlus lapsi

puudutavates olulistes küsimuses või kas vanematel on sellised erimeelsused, mis ei võimalda

mingis ulatuses ühist hooldusõigust teostada. Selleks tuleb tuvastada asjas tähtsust omavad

2-24-15798

asjaolud, vajadusel tuleb maakohtul ise asjaolusid selgitada ja tõendeid koguda. Kuivõrd

14.11.2024 istungi protokollist nähtuvalt arutas maakohus vanematega peamiselt

suhtlusõiguse küsimusi, tuleb vanemad hooldusõiguse vaidluse osas ära kuulata ning ära

kuulata ka lapsed, kui nad on suutelised seisukohti omama. Kui maakohus jätab mingil

põhjusel lapsed ära kuulamata, tuleb seda põhjendada. Maakohtul tuleb järgida määruse

põhjendamiskohustust ning vastata menetlusosaliste väidetele.

23. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et maakohus on vaidlustatud

määruse p-s 15 õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb eelduslikult

säilitada vanemate ühine hooldusõigus võimalikult suures ulatuses ning ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks või otsustusõiguse andmiseks peavad esinema erandlikud asjaolud, mis selliselt

vanemate õigustesse sekkumist õigustaks. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud

teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide

vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233,

p 14).

24. Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse

tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast

tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele.

25. Kolleegium märgib, et laste isa esitas 21.01.2025 käesolevas asjas taotluse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ja taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

laste isa esitanud 28.01.2025 avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida menetletakse

tsiviilasjas nr 2-25-1506. Seega jätab kohus praeguses asjas 21.01.2025 esitatud suhtluskorra

avalduse tähelepanuta. 21.01.2025 esitatud tõendid on seotud laste isa hooldusõiguse

avaldusega, mistõttu tuleb maakohtul otsustada nende tõendite vastuvõtmine.

Määruskaebemenetluses taotletud tõendite kogumise ja tõendite vastuvõtmise otsustab

maakohus asja sisulisel lahendamisel.

26. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotab maakohus menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

27. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, ei ole käesolev määrus TsMS § 696 lg 3

järgi edasikaevatav (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)