1-09-3639/66 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-3639

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada V.N talle 09.08.2011.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7498 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja prokurörile ning V.N-ile allkirja vastu.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.november 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3639 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 21.10.2011.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 20.10.2011.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

V.N tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks

Prokurör

Margus Lellep – KrMS § 432 lg 3³ alusel 14.11.2011.a kohtuistungil ei osalenud

teatas 13.11.2011.a elektroonselt, et ei soovi osa

võtta ja edastas elektroonselt 13.11.2011.a ka

enda arvamuse, milles märgitu kohaselt ei toeta

V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist

Süüdimõistetu

V.N asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX

Kaitsjata Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 ASJAOLUD

V.N on kriminaalkorras karistatud 6-l korral Viimati karistati V.N Tartu Maakohtu 09.08.2011.a kohtuotsusega (kriminaalasi nr 1-11-7498).

09.08.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati V.N kriminaalasjas nr 1-11-7498 süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 1 aasta 10 kuud vangistust kaetuks V.N-ile

Tartu Maakohtu 10.09.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 25.09.2008.a.

09.08.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse järgi ei ole V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetletud.

Varasemalt on V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetletud 10.09.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse (5.-s süüdimõistev kohtuotsus) järgi:

– 19.07.2010.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti V.N vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata; 19.07.2010.a määrus jõustus 30.07.2010.a;

– 10.08.2011.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti V.N vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata; 10.08.2011.a määrus jõustus 23.08.2011.a.

10.08.2011.a ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse tegemise ajal ei olnud veel

09.08.2011.a kohtuotsus V.N suhtes jõustunud, mistõttu selle kohtuotsuse

järgi ennetähtaegselt vabastamist menetleda ei olnud võimalik. Ka 10.08.2011.a

määruse sisust nähtuvalt menetleti siis ainult 10.06.2009.a kohtuotsuse järgi V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust.

V.N on talle 09.08.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 1/2 karistusajast.

14.11.2011.a kohtuistungil ei soovinud V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning avaldas soovi, kanda karistus vangistuses lõpuni ära.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri elektroonselt kohtule 13.11.2011.a edastatud seisukohaga ning kuulanud kohtuistungil ära V.N, on seisukohal, et V.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada. V.N ise ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Olukorras,

kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on süüdimõistetu motivatsioon kriminaalhooldusametnikuga koostööks ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks

madal ning sellises olukorras ei ole katseaja ja kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamine otstarbekas. Seda iseäranis olukorras, kus viimased kriminaalhooldused

3 3

ei ole olnud V.N suhtes tulemuslikud – 30.12.2004.a kohtuotsusega

kohaldatud katseajal pani toime uued kuriteod ja 15.01.2008.a kohtuotsusega

kohaldatud üldkasulik töö jäi V.N täies ulatuses tegemata ja vangistus pöörati V.N suhtes täitmisele.

Lisaks välistab V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et V.N on vangistuse ajast kehtivad distsiplinaarkaristused; kokku

7 distsiplinaarkaristust – 23.10.2009 noomitus, 14.09.2010 6 ööpäeva kartserit

6-kuulise katseajaga, 23.03.2011 noomitus, 23.03.2011 5 ööpäeva kartserit,

06.07.2011 noomitus, 12.05.2011 10 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga,

19.08.2011.a 7 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga. Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud alust järeldada V.N asumist vangistuse ajal õiguskuulekale teele.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on V.N motivatsioon

taasühiskonnastavates programmides osalemiseks olnud madal - programmides

osalenud ei ole, kuid on osalenud tööhõives majandusabi töödel ja üldharidussüsteemis õppis 2010.a üheksandas klassis, mida ei lõpetanud; septembrist 2011 jätkab hariduse omandamist XXXX. Kuna karistusregistri teatiselt ja kohtuotsustest nähtuvalt on 24-aastast V.N kriminaalkorras karistatud 6-l korral, käesolevalt kannab karistust põhiliselt arvukate

varavastaste kuritegude eest (kelmused, vargused) ning V.N viimase aja käitumisest vabaduses viibides ilmneb väljakujunenud kuritegelik käitumismuster ja elustiil, siis tulnuks V.N vangistuses karistuse kandmise ajal osaleda talle pakutud sotsiaalprogrammides ( jmt).

Põhjendatud alust V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ei ole, kuna uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vajalikul määral vangistuse ajal maandamata. Säilinud on kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seda riski tõstavad oluliselt ka asjaolud, et vabaduses V.N lähedaste toetust ei ole ning puudub ka garanteeritud töökoht.

Lisaks välistab V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal puudub vabaduses kindel elukoht. Ennetähtaegselt vabastada saab isikut

ainult katseajaga kriminaalhooldusele kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega ning

selleks on vaja süüdimõistetul kindla elukoha olemasolu. V.N lähedased

(ema, tädi) teda ei toeta ning ei pea erinevatel põhjustel V.N enda juurde elama asumist võimalikuks, kuna V.N on nende silmis usalduse kaotanud.

Heli Sillaots

kohtunik