1-09-1602/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 14. november 2011 Kriminaalasi (number ja seisund) nr 1-09-1602 (kohtueelses menetluses nr 07922200022) Harju Maakohtu 29. mai 2009 otsus Meelis Räitsakule liitkaristusena mõistetud vangistuse 3 kuud 12 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 204 tundi kohtulahendi täitmine Menetlus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Silvi Lember Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu Meelis Räitsak (isikukood 38406026013; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxx-xxxx xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Jätta Meelis Räitsaku kohta erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 1.1. Kohtulahendi täitmisel lahendatava küsimusena kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Meelis Räitsak on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 29. mai 2009 otsusega KarS § 331 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.09.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 12 päeva võrra ja Meelis Räitsakule mõisteti liitkaristusena vangistus 3 kuud ja 12 päeva. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 204 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud ning üldkasuliku too tegemisel on Meelis Räitsak allutatud KarS § 75 lg-1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-x xxxxxxxx . Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud Meelis Räitsaku kohta. Ettekandest nähtuvalt Meelis Räitsak on sooritanud talle määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tundidest ainult 8 tundi Tartu Maakohtu 29.07.2009 määrusega nr 1-09-11623 Meelis Räitsak vahistati seoses uue

kuriteo kahtlustusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi. Meelis Räitsak vabastati vahi alt 31.12.2009. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Tartu Maakohtu 20. mai 2011 otsusega nr 1-11-958 on Meelis Räitsak süüdi mõistetud KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud, süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat, süüdi mõistetud KarS § 266 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, süüdi mõistetud KarS § 323 järgi ja karistatud vangistused 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse so vangistuse 3 kuud 8 päeva võrra ning mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on arvatud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07.-31.12.2009, so 5 kuud ja 4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud vangistus 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva ja mõistetud vangistuse kandmise alguseks 18.10.2010. Kohtuotsus on jõustunud 28.10.2011.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused. KarS § 69 (Üldkasulik töö) lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumisena on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes üldkasuliku töö teostamisest kõrvalehoidumisega. Kuna uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalune on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kohaldatavates meetmetes. Meelis Räitsak on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20. mai 2011 otsusega, millega talle mõisteti liitkaristusena vangistus 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 196 tundi üldkasulikku tööd, s.o 3 kuu 8

päeva vangistust täitmisele pööramiseks, tuleb Meelis Räitsaku kohta kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus jätta rahuldamata. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik