3-25-1001/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1001

Haldusasi

X kaebus juhtimisõiguse taastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Eeldatav vastustaja Transpordiamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet väljastas Xle 30. septembril 2022 esmase juhiloa kehtivusajaga kuni 29.

septembrini 2024.

2. 17. septembri 2024. a otsusega väärteoasjas nr 2590,24,002398 karistas Politsei- ja Piiri-

valveamet (PPA) kaebajat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise

üheks kuuks.

2.1. Otsuse põhjenduste järgi juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 129 km/h

(+/- 4 km/h). Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas kaebaja

lubatud kiirust vähemalt 35 km/h. Esmase juhtimisõigusega juht ei tohi juhtida sõidukit

kiiremini kui 90 km/h.

2.2. Kaebaja esitas väärteomenetluses vastulause. Kaebaja selgitas, et saab aru, et tema tegu oli

oli vale ja ohtlik. Kaebaja on oma vigadest õppinud. Lubadest ilma jäämine rikub kaebaja

tulevikuplaanid. Kaebaja plaanis leida endale kooli kõrvalt töö. Kaebaja tahab aidata oma ema

suure maja üleval pidamisel ja väikeõe transportimisel. Ka on kaebajal vaja hakata septembri

lõpust koolis käima. Kaebaja palus määrata rahalise trahvi osamaksetena.

2.3. Otsuse järgi ei võtnud menetleja kaebaja vastulauset arvesse, kuna kaebajal oli kolm

kehtivat karistust samaliigiliste süütegude eest. Rahatrahvid ei ole suunanud kaebajat

õiguskuulekalt käituma. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu

ning vältida ohtlikku käitumist. Iga inimene peab tunnetama oma vastutust. Kuna kaebajale

süüks pandud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, ei või

karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Kaebajat tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega,

mille määr võib aga jääda santsiooni alammääraks.

3. Kaebaja esitas 18. septembril 2024 Viru Maakohtule PPA otsuse peale kaebuse. 10.

detsembril 2024 toimunud kohtuistungil kohtuasjas nr 4-24-3007 esitas kaebaja kaebusest

loobumise avalduse. Kohus võttis samal päeval tehtud määrusega loobumise vastu ja lõpetas

menetluse. Määrus jõustus 28. detsembril 2024.

4. X esitas 11. aprillil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kaaluda võimalust

alustada juhtimisõiguse taastamise protsessi enne määratud tähtaja lõppu. Kaebaja vajab

juhtimisõigust oma perekondlike ja tööalaste kohustuste täitmiseks. Kaebaja on valmis täitma

vajalikke tingimusi ja esitama vajaduse korral lisatõendeid oma olukorra kohta.

4.1. Kaebajal on tungiv vajadus isikliku transpordi järele nii perekondlike kui ka tööalaste

kohustuste täitmiseks. Kaebaja ema on raskes olukorras, kuna peab hoolitsema nii kaebaja,

tema väikese õe kui ka oma ema eest. Kui kaebajal oleks võimalus autot kasutada, oleks sellest

perele suur abi. Emal on praegu väga keeruline kõiki pereliikmeid vajalikesse kohtadesse

transportida.

4.2. Kaebaja elukaaslane elab kaebajast 40 km kaugusel. Ühistranspordi võimalused on

piiratud.

4.3. Kaebajal oleks võimalik asuda tööle hobuste transportijana. Selleks on tal vaja juhilube.

Lisaks on kaebajal võimalik saada öötööle ettevõttesse, mis asub samuti 40 km kaugusel. Öisel

ajal pole ühistransporti võimalik kasutada. Tööandja pakutud transpordi ajakulu on 75 minutit

ühe otsa peale, mis on aja raiskamine.

4.4. Kaebaja täpsustas 11. aprillil 2025 esitatud avalduses, et ei soovi vaidlustada väärteo-

menetluse otsust. Viimase kuu jooksul on kaebaja kirjutanud PPA-le, Transpordiametile ja

karistusregistrile, et uurida, kas ja kuidas tal oleks võimalik taastada juhtimisõigust enne, kui

tema karistus arhiveeritakse. Selleni on jäänud kümme kuud. Kaebajale öeldi, et tal tuleb

pöörduda kohtu poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kui esmase juhiloa omajal on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema

juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Juhtimisõigust ja uut esmast

juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami

edukat sooritamist (LS § 106 lg 6). Juhtimisõiguse saab anda inimesele, kellel ei ole karistatust

mh LS § 227 lg-s 2 nimetatud väärteo eest (LS § 106 lg 1 p 3).

6. Karistusregistri andmete järgi (digitoimiku leht 14) jõustus PPA 17. septembri 2024. a

otsus 28. detsembril 2024. Sellest tähtajast hakkas kulgema karistuse kandmise aeg üks kuu.

Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab karistuse ärakandmisest

(karistusregistri seadus (KarRS) § 25 lg 1 p 1). Karistuse andmed kustutatakse registrist ja

kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmisest on

möödunud üks aasta (KarRS § 24 lg 1 p 1).

7. KarRS § 5 lg 1 järgi on karistusregistri andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega olukorras, kus karistatusest tuleneb seaduse

järgi mingisugune tagajärg isiku jaoks, tuleb lähtuda karistusregistri andmetest ning neist ei ole

lubatud kõrvale kalduda. Transpordiametil ei ole võimalik kaaluda kaebaja juhtimisõiguse

taastamist enne tema karistatuse lõppu. Viidatud normid ei jäta ametile sellist kaalumisõigust.

Seetõttu pole ametil võimalik arvestada sellega, kui keerulisse olukorda on kaebaja juhtimis-

õiguse puudumise tõttu sattunud. Sellised argumendid sai kaebaja esitada väärteomenetluses.

Kaebaja on seda ka teinud ning menetleja on neid kaalunud. Halduskohtumenetluses ei saa

2(3)

asuda ümber hindama väärteomenetluses tehtud otsust. Selleks pole halduskohtul pädevust (vt

HKMS § 4 lg 1). Kaebaja on ka selgitanud, et ei soovi väärteomenetluses tehtud otsust

vaidlustada.

8. Kaebaja ei saa halduskohtumenetluses vaidlustada otse seaduse sätteid, mis keelavad talle

enne karistatuse lõppu uut juhiluba anda (eeskätt on selliseks normiks LS § 106 lg 1 p 3).

Sellise kaebuse läbivaatamiseks pole halduskohtul samuti pädevust (HKMS § 4 lg 1 ja põhi-

seaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 lg 1).

9. Kaebajal oleks iseenesest võimalik pöörduda kõigepealt juhiloa saamise taotlusega

Transpordiameti poole. Kui amet keeldub viidatud seadusesätetele tuginedes kaebajale juhiloa

andmisest, mis on praegusel juhul vältimatu, saaks kaebaja vaidlustada ameti otsuse haldus-

kohtus. Selle kaebuse lahendamise raames saaks halduskohus kontrollida, kas õigusnormid,

millele amet tugineb, on põhiseadusega kooskõlas.

10. Kohtu hinnangul oleks selline kaebus siiski eduväljavaadeteta. Kõnealused normid küll

piiravad juhilubade taotleja vaba eneseteostuse ja liikumise vabadust (põhiseaduse §-d 19 ja

34), kuid piirangud on kehtestatud väga kaalukate õiguste kaitseks. Sõiduki juhtimisega võtab

inimene vastutuse kaasliiklejate ohutuse, sh nende elu ja tervise eest. Praeguse kohtuasja

materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole käitunud vastutustundlikult. Rikkumine, mille eest

kaebajalt juhtimisõigus võeti, ei olnud tal esimene. Ka pärast selle karistuse määramist on

kaebaja pannud toime uue rikkumise. 8. veebruaril 2025 karistati teda LS § 201 lg 2 ja § 218

rikkumise eest. Seega pole vähimatki alust pidada norme, mis takistavad kaebajal enne

karistatuse lõppu juhtimisõiguse taastamist, praegusel juhul tema põhiõigusi ebaõiglaselt

riivavaks, arvestades kaalul olevate teiste inimeste õiguste olulisust.

11. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)