2-24-2262/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. aprill 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-2262

Tsiviilasi

N.M hagi S.X-i vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

2507,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.M, isikukood XXX elukoht: xxx

Hageja seaduslik esindaja T.S; elukoht xxx; tel xxxx; e-post

xxx

Hageja lepinguline esindaja Monika Sulg; tel xxxx; e-post

xxx

Kostja S.X , isikukood: XXX; elukoht xxx; tel xxxx; e-post

xxx

Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler, xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Välja mõista S.X-ilt N.M ülalpidamiseks igakuine elatis alates 12.01.2024.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx perekonnaseaduse (PKS) §-i 101 kohases määras

arvestuega, et hageja veedab kostja juures keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus ning et

lapsetoetust saab teine vanem. Perioodi 12.01.2024-31.03.2024 kuulub tasumisele elatis

summas 260,33 eurot kuus, 01.04.2024-31.03.2025 kuulub tasumisele elatis summas

287,72 eurot kuus, alates 01.04.2025 kuulub tasumisele elatis summas 301,74 eurot kuus.

Elatise määr muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast

kuust.

3. S.X-il tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette T.S arvelduskontole

nr XXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 12.01.2024.a kohtule hagi S.X-i vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude hagi esitamisest 12.01.2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Hageja igakuised kulud on 552 eurot. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. S.X-i isadus hageja suhtes on tuvastatud 17.04.2025 kohtuotsusega, 08.11.2024 läbi

viidud põlvnemise tuvastamise ekspertiisi põhjal. S.X võttis nõude põlvnemise

tuvastamise osas õigeks. S.X ei vaidle vastu elatise välja mõistmise nõudele, kuid

vaidlustab lapse kulusid.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et elatis tuleks määrata proportsionaalselt

lapse tegelikele kuludele ning mõlemad vanemad peaksid panustama võrdselt lapse

ülalpidamisse. Kostja on seisukohal, et pelgalt väide Eestis kehtiva elatise alammäära

kohta (575,44 eurot, millest 50% moodustab 287,72 eurot) ei ole piisav põhjendus elatise

suuruse määramiseks. Elatis peab vastama lapse tegelikele kuludele ja olema jagatud

proportsionaalselt mõlema vanema rahaliste võimalustega. Kostja on esitanud taotluse

nõuda hageja seaduslikult esindajalt T.S-ilt välja oma sissetulekuid kajastavad

pangakontode väljavõtted viimase kolme kuu kohta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kostja poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist.

Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Kostja

vaidleb vastu elatise summale.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj).

8. Kohus on pooltele 26.03.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102

nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate

toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või

on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud

töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja

ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja juures

vähem kui 7 päeva, kostja seda vaidlustanud ei ole. Kohus on kontrollinud

Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema on avaldanud, et tema

saab lapse eest lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 5).

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

11. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates

12.01.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

12. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

13. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt T.S-ilt välja

oma sissetulekuid kajastavad pangakontode väljavõtted viimase kolme kuu kohta. Kostja

on avaldanud, et pangakontode väljavõtted on olulised põhjusel, et hageja seaduslik

esindaja ei kasutaks kostjalt välja mõistetavat elatist laste huvides, vaid kasutaks seda

muuks otstarbeks. Kohtule jääb nimetatud asjaolu tõendamise vajadus arusaamatuks.

TsMS § 236 lg 2 ja 3 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit

ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendi esitamisel või tõendite

kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava

asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite

kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kohtu hinnangul ei

ole kostja välja toonud, millise vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks kostja nimetatud

taotluse on esitanud. Kohus märgib selgituseks, et PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes

suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema

varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Eeltoodust

tulenevalt on vanema varanduslik seisund elatise väljamõistmisel oluline, kui hageja

nõuab miinimumelatisest suuremat elatist, mida käesolevalt ei esine.

14. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette, hiljemalt eelneva kuus

viimaseks päevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXXXXXXXX,

Swedbank AS.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2507,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

17. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik