2-24-13581/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. aprill 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-13581

Tsiviilasi

J.L hagi M.Q vastu elatise nõudes

Hagihind

2617,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.L (isikukood XXX). Seaduslik esindaja: U.C (e-post:

xxx)

Kostja: M.Q (isikukood XXX, Elukoha aadress: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Välja mõista M.Q-lt hageja J.L ülalpidamiseks igakuine elatis alates hagi esitamisest

06.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx perekonnaseaduse

(PKS) §-i 101 kohases määras arvestades, et hageja veedab kostja juures igas kuus

vähem kui 7 päeva ning et hageja eest saab lapsetoetust teine vanem. Perioodi

06.09.2024-31.03.2024 eest kuulub tasumisele elatis summas 287,72 eurot igas

kalendrikuus, alates 01.04.2025 kuulub tasumisele elatis summas 301,74 eurot kuus.

Elatise määr muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva

PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse

muutmisele järgnevast kuust.

3. M.Q-l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette U.C

arvelduskontole nr XXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 06.09.2024.a kohtule hagi M.Q vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest. Lapsetoetus

summas 80 eurot laekub hageja emale, laps viibib isaga keskmiselt vähem kui 7 päeva

kuus (dtl 89).

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma kõik lapse kulud, välja arvatud

eluasemekulud (dtl 36).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

6. Kohus on pooltele 26.03.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102

nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate

toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või

on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud

töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes kostjalt elatise väljamõistmise korral PKS

§-s 101 sätestatud ulatuses, osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja

juures vähem kui 7 päeva, kostja seda vaidlustanud ei ole. Kohus on kontrollinud

Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema, U on avaldanud, et

tema saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 3 jj).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

10. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

11. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates

06.09.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

12. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse

muutmiseks taas kohtu poole.

13. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks

järgneva kuu eest ette U.C arvelduskontole nr XXXXXXX märkides maksekorralduse

selgitusse „elatis“.

14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

15. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2617,52 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

16. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik