2-21-20155/138 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-20155

Tsiviilasi

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ettepanek

kohustatud isiku trahvimiseks täiteasjas nr

084/2024/695

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. novembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja T.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik Q.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Sander Kirsel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta T.E määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud T.E kanda.

4. Määrata rahaliselt kindlaks Q.X-i määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

356,25 eurot ja mõista need T.E-lt Q.X-i kasuks välja. Menetluskulude hüvitis tuleb

tasuda Q.X-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Mõista T.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumata

jäänud riigilõiv 50 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse

jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb T.E-l tasuda määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-21-20155

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) esitas 5. mail 2024 Tartu Maakohtule

ettepaneku Q.X-i (puudutatud isik, ema) trahvimiseks täiteasjas nr 084/2024/695, mis anti

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

Kohtutäituri pöördumise kohaselt on puudutatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus nr

084/2024/695. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-

21-20155 ja sissenõudja T.E (avaldaja, isa) avaldus. Määrusega määrati kompromissi korras

kindlaks vanemate ja lapse suhtlemiskord, kuid lapse ema määrust ei täida. Lapse isa esitas

kohtutäiturile avalduse, milles palus esitada kohtule ettepanek lapse ema trahvimiseks. Lapse

isa selgitas, et lapse ema on rikkunud alates 4. märtsist 2024 kompromissi p-i 1, kuivõrd

sellest kuupäevast alates ei ole E.E (laps) isaga viibinud ühtegi nädalavahetust. Samuti on

lapse isa avaldatu kohaselt lapse ema rikkunud kompromissi p-te 10, 14, 16, 18, 20 ja 25.

Lapsel on sellel õppeaastal kokku 194 puudumist, millest enamust on põhjendatud tervislike

põhjustega, kuid arsti juures seda valdavalt dokumenteeritud ei ole, milline kokkulepe on

sätestatud kompromissi p-s 20.

2. Lapse ema maakohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid kohus kuulas lapse ema 7.

novembril 2024 isiklikult ära. Samal päeval kuulas maakohus ära ka lapse.

3. Maakohus kuulas lapse isa isiklikult ära 23. septembril 2024.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. Maakohus jättis 11. novembri 2024. a määrusega lapse isa avalduse alusel Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei esitatud ettepaneku lapse ema trahvimiseks rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus lapse isa kanda, jättes need menetluskulude puudumise tõttu rahaliselt

kindlaks määramata.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri ettepaneku aluseks

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2. Kohtul tuleb lapse ema trahvimiseks tuvastada,

kas ta on rikkunud suhtlemist korraldavat määrust. Trahvi määramisel on otsustava

tähendusega asjaolu, et lahuselava vanema ja lapse suhtlemist pole toimunud, kuna lapsega

koos elav vanem on teinud selles osas takistusi.

4.2. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et laps pole käinud isa juures sellise

sagedusega, nagu on kokku lepitud 10. jaanuari 2023. a kohtumääruses. Laps on kohtule aga

2 (7)

2-21-20155

selgitanud, et ta ei soovi isa juures käia nii, nagu on kohtumääruses kirjas, vaid ta soovib ise

otsustada, millal isa juurde läheb. Maakohtu hinnangul oli laps veenev selles osas, et ema pole

teda selles küsimuses mõjutanud. Lapse selgituste kohaselt on ema korduvalt lapsele

rääkinud, et viimane isa juurde läheks.

4.3. Maakohus asus seisukohale, et lapsel on olnud raske taluda vanemate aastatepikkust

konflikti ning lapse praegust vanust arvestades tuleks seetõttu temaga suhtlemisel ja/või

suhete taastamisel olla paindlik. Isa pole omalt poolt astunud täiendavaid samme selleks, et

lapsega suhet parandada, sh selleks, et laps sooviks isaga koos aega veeta nii, nagu

suhtluskorras on kokku lepitud. Isal on näiteks võimalik võtta lapsega ette ühiseid tegevusi

Tallinnas, olla lapsele tema huvialaga tegelemisel toeks (nt käia võistlusi, trenne vaatamas),

pöörduda lapsega nõustaja poole jne. Isa on kohtule kinnitanud, et ta suhtleb lapsega

sidevahendi teel otse ning selles osas suhtlus toimib. Järelikult on selliseid ühistegevusi

võimalik lapsega kokku leppida. Eeltoodud põhjendustel asus maakohus seisukohale, et

tõendamist pole leidnud, et lapse ema takistaks kindlaks määratud suhtluskorra täitmist.

Olukorras, kus laps ei soovi lahuselava vanemaga suhelda, ei saa seda pidada lapsega koos

elava vanema rikkumiseks. Seega on täitmata TMS § 179 lg-s 2 sätestatud eeldused lapse ema

trahvimiseks, mistõttu jättis kohus kohtutäituri ettepaneku rahuldamata.

4.4. Kuna kohtutäituri ettepanek (lapse isa avalduse alusel) lapse ema trahvimiseks jäi

rahuldamata, pidas maakohus põhjendatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg

1 alusel jätta menetluskulud lapse isa kanda. Menetluskulude puudumise tõttu maakohus neid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus väga kitsalt hinnanud vaid seda, kui palju laps

isaga suhtleb. Lapse isa eesmärk oli aga kohustada lapse ema täitma kohtulikult kinnitatud

kompromissi kõiki punkte.

5.2. Lapse isa on kohtutäiturile selgitanud, milliseid kompromissi punkte lapse ema ei ole

täitnud. Maakohus leppis sellega, et ema vaid küsib lapselt, kas laps soovib isa juurde minna.

Kompromissi p 14 kohaselt peaks ema viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi poole abi

saamiseks. Lapse ema on rikkunud ka kompromissi p-te 15, 18 ja 20, kuid maakohus pole

nendele rikkumistele hinnangut andnud. Kompromissi p 25 kohaselt on kompormissis

sisalduvatest tingimustest kõrvale kaldumine lubatud üksnes ema ja isa eelneval kirjalikult

vormistatud kokkuleppel. Selliseid kokkuleppeid ei ole vanemad teinud. Maakohus kuulas

küll lapse ära, kuid lapse isa hinnangul on lapse ema aastate jooksul lapse isast võõrandanud.

5.3. Ka jättis maakohus ebaõiglaselt menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel lapse isa kanda.

6. Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda.

6.1. Lapse ema ei ole teinud mis tahes takistusi isal oma lapsega kohtumiseks ning tegemist

on lapsest tulenevate põhjustega, miks laps ei ole määruses sätestatud intervalliga oma isaga

kohtunud. Lapse huvidest lähtuvalt ei ole lapse ema last, kelle jaoks selline suhtluskord on

olnud seni vastumeelne, kohtumisteks sundinud. Seejuures on lapse ema alati püüdnud aru

saada, millest vastumeelsus tuleneb, ja julgustanud last siiski oma isaga suhtlema.

6.2. Lapse isa on määruskaebuses loonud narratiivi, justkui seisaks tema ja lapse vaheline

suhtlus lapse ema taga. Samas ei nähtu määruskaebusest mis tahes faktilisi asjaolusid, kuidas

3 (7)

2-21-20155

lapse isa oleks püüdnud parandada enda ja oma lapse vahelist suhtlust. Lapse isa peaks

olulisel määral pingutama, sealjuures olema proaktiivne ja otsima lahendusi, kuidas suhteid

lapsega parandada.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

9. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule lapse isa avalduse ja TMS § 179 lg 2 alusel

ettepaneku lapse ema trahvimiseks, sest lapse ema ei täida tsiviilasjas nr 2-21-20155 Tartu

Maakohtu 10. jaanuari 2023. a määrusega kinnitatud kompromissi suhtluskorra kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et TMS § 179 lg-s 2 sätestatud

eeldused lapse ema trahvimiseks ei ole täidetud, sest tõendamist ei leidnud, et lapse ema

takistaks kindlaks määratud suhtluskorra täitmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

9.1. TMS § 179 reguleerib lapse üleandmist ja lapsega suhtlemise võimaldamist. TMS § 179

lg 2 esimene lause võimaldab kohtutäituril teha sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepanek

kohustatud isiku trahvimiseks, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist. Seadusandja

selgituste kohaselt saab kõnealuse sätte alusel trahvi määrata olukorras, kus üks pool

pahatahtlikult takistab lapsega suhtlemist. Seadusemuudatusega asendati varasem, s.o

kohtutäituri poolt sunniraha määramise regulatsioon, kohtu poolt trahvi määramise

regulatsiooniga (vt perelepitusseaduse eelnõu seletuskiri (438 SE), lk-d 25 ja 26). Riigikohus

on sunniraha määramise kohta selgitanud, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist

reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem

takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis

määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava

tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis

määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole

toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema

ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui

lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja

muudab suhtluse võimatuks (vt RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 69; RKTKm 17.11.2021,

2-16-9408, p 13.2.1). Arvestades, et varasem sunniraha määramise regulatsioon on asendatud

kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga, on Riigikohtu seisukohad asjakohased ka

praeguses asjas.

9.2. Siinsel juhul ei täida lapse ema lapse isa arvates Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2023. a

määrusega kinnitatud järgmisi kompromissi punkte:

-

p 1: „Laps veedab lahuselava vanema juures igal kalendrikuul vähemalt kaks

nädalavahetust reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mitte hiljem kui kl.18:00“;

-

p 10: „Vanem, kelle juures laps parasjagu viibib, võimaldab lapsel (sõltumata

eelmärgitust) alati osaleda teise vanema suguvõsa korraldatavatel perekondlikel

tähtpäevadel“;

4 (7)

2-21-20155

-

p 14: „Vanemad teevad omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult

aktiivset ja tihedat suhtlemist lahuselava vanemaga selleks vajaduse ilmnemisel

lapsega koos elav vanem kohustatud viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi

juurde lapsele abi saamiseks“;

-

p 16: „Vanemad jagavad teineteisega lapse igapäevaelu ja kasvatamist puudutavat

informatsiooni (sealhulgas õpiraskuste, puudumise põhjuste, üldise meeleolu,

tervisliku seisundi jmt kohta) omapoolse initsiatiivi ülesnäitamise teel“;

-

p 18: „Vanemal, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, on

kohustus teavitada teist vanemat lapse koduste tööde tegemisel või koolitundideks

valmistumisel ilmnenud takistustest, tõrgetest ja probleemidest“;

-

p 20: „Vanem, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, tagab

tema igapäevaselt õigeaegse jõudmise kooli ning välistab lapse puudumise koolist

põhjustel, mis ei ole (dokumentaalselt tõestatult) seotud tema tervisliku seisundiga“;

-

p 25: „Käesolevas kokkuleppes sisalduvatest tingimustest on kõrvalekaldumine

lubatud üksnes ema ja isa vahelisel eelnevalt kirjalikult vormistatud kokkuleppel“.

Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kompromissi punktidest lapsega suhtlemise

korraldamisega seotud p-d 1, 10 ja 25 ning p 14 osas, mis näeb ette vanemate kohustuse teha

omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult aktiivset ja tihedat suhtlemist

lahuselava vanemaga. Ülejäänud lapse isa esile toodud kompromissi punktid, s.o p 14 osas,

mis puudutab lapse psühholoogi juurde viimist, p-d 16, 18 ja 20 on seotud hooldusõiguse

teostamisega, mille rikkumise eest ei saa TMS § 179 lg 2 alusel trahvi määrata. Nendest

punktidest tulenevate kohustuste rikkumise korral on kohtutäituril võimalik määrata lapse

emale TMS § 261 alusel sunniraha. Seega ei pidanud maakohus trahvi määramise otsustamisel

hindama hooldusõiguslike küsimustega seotud kohustuste täitmist lapse ema poolt.

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse

ema keelduks võimaldamast lapsel isaga suhelda ja muudaks suhtluse võimatuks või takistaks

muul moel lapse suhtlemist isaga, mis annaks aluse heita lapse emale ette kompromissi p-dest

1, 10 ja 25 tulenevate kohustuste rikkumist. Laps on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et

ta käib vahel isal Tartus külas, kuid ta ei soovi seal käia sellise tihedusega, nagu vanemad on

kompromissis kokku leppinud. Lapse avaldatust nähtuvalt on ema last julgustanud isa juurde

minema (dtl 584). Maakohus veendus lapse ärakuulamisel, et laps oli oma avaldatus veenev,

ning maakohtunikule ei jäänud muljet, et ema oleks teda selles küsimuses mõjutanud.

Ainuüksi määruskaebuse väited lapse ema väidetavast last isast võõrandavast tegevusest ei

anna ringkonnakohtule alust kahelda maakohtunikul lapse ärakuulamisel tekkinud

siseveendumuses. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka arvestada, et siinsel juhul on laps juba 15-

aastane ning sellises vanuses last on keeruline vastu tema tahtmist isa juurde Tartusse saata.

Seejuures on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et lapsel ei ole kohustust vanemaga suhelda

ning kui laps keeldub lahuselava vanemaga suhtlemast, ei saa seda alati pidada lapsega koos

elava vanema rikkumiseks (vt TlnRK 27.06.2024, 2-24-3406 p 9.3).

9.4. Laps on maakohtule avaldanud, et tal ei ole isa vastu väga positiivsed tunded.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellises olukorras tuleks isal olla lapsega

suhtlemisel ja suhete taastamisel paindlik ning proovida teha lapse ja emaga

suhtluskorraväliseid kokkuleppeid. Ringkonnakohus jagab maakohtu hinnangut, et asja

materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa astunud täiendavaid samme selleks, et lapsega suhet

parandada, sh selleks, et lapsel oleks soov isaga koos aega veeta nii, nagu suhtluskorras on

kokku lepitud. Lapse ema on ärakuulamisel maakohtule avaldanud, et ta on lapse isale

pakkunud, et isa võiks lapsega Tallinnas midagi koos teha, kui laps Tartusse minna ei soovi

(dtl 586). Lapse sõnul ei ole isa pakkunud, et võiks Tallinnas kokku saada (dtl 584). Seejuures

5 (7)

2-21-20155

ei ole lapse isa menetluses väitnud, et tal oleks olnud emast tulenevaid takistusi lapsega

muude tegevuste kokkuleppimises. Vastupidi, isa on maakohtule kinnitanud, et ta suhtleb

lapsega sidevahendite kaudu. Seda on kinnitanud ka laps (dtl-d 571, 584). Seega ei saa

ringkonnakohtu hinnangul kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse ema on

lapse isast võõrandanud. Lapse isa ei ole ise kasutanud olemasolevaid ja lapse soovidega

kooskõlas olevaid võimalusi lapsega suhtluse suurendamiseks.

10. Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebuse väited põhjendatud ning puudub alus

maakohtu määruse muutmiseks trahvi määramata jätmise osas.

11. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse

osas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel lapse isa kanda, põhjendades

seda asjaoluga, et kohtutäituri ettepanek (lapse isa avalduse alusel) lapse ema trahvimiseks jäi

rahuldamata. Seejuures viitas maakohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on mitme

menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti. Kuna lapse isa ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt

oleks menetluskulude tema kanda jätmine siinsel juhul ebaõiglane või ebamõistlik, jättis

maakohus menetluskulud põhjendatult lapse isa kanda. Samas märgib kolleegium, et

vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei tekkinud maakohtu menetluses selliseid menetluskulusid,

mida lapse isa peaks teistele menetlusosalistele hüvitama.

12. Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus, et kui vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse

ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse

huvidele, saab vanem PKS § 123 lg 2 ja § 143 lg 21 teise lause järgi pöörduda kohtu poole

avaldusega varem määratud suhtluskorra muutmiseks.

13. Praeguse määruse peale võib TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 1 teise lause järgi esitada

Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused

14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tuleb hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse või

kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbi vaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

Ehkki RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule TMS alusel täitemenetluse

läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub praeguse

määruskaebuse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot.

15. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata või vähem tasutud

riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eelnevast

juhindudes mõistab ringkonnakohus lapse isalt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse

esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi

kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul. Praegusel juhul ei esine kolleegiumi hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis

õigustaks lapse isa vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või

tasumiseks hilisema tähtpäeva või osadena tasumise ettenägemist (TsMS § 190 lg 7). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb lapse isal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

6 (7)

2-21-20155

16. Kuna lapse isa määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb selle esitamisest tingitud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi lapse isa kanda.

17. Kuna lapse ema on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude kindlaks määramiseks

menetluskulude nimekirja, määrab kolleegium kindlaks ema menetluskulud. Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.1. Lapse ema 16. jaanuari 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on lapse ema

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 356,25 eurot.

Nimekirja kohaselt on lapse emale osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot ja esindaja tegi

õigusabitoiminguid kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lapse isa ema menetluskuludele

vastuväiteid ei esitanud.

17.2. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema menetluskulude nimekirjas toodud toimingud

ja nende ajakulu põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on

määruskaebuse ja selle aluseks olevate dokumentidega tutvumise (sh nõupidamine) ja sellele

vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kulunimekirjas esitatud mahus, s.o 4 tundi ja 30

minutit. Siinsel juhul tuleb arvestada, et lapse ema lepinguline esindaja asus ema menetluses

esindama alles määruskaebemenetluses. Seetõttu oli vajalik enne määruskaebusele vastuse

koostamist töötada läbi ka tsiviilasja materjalid Samuti on põhjendatud menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit. Esindaja tunnitasu 75 eurot on mõistlik ja kooskõlas

kohtupraktikaga. Seega on lapse ema põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus 356,25 eurot, mis tuleb lapse isalt lapse ema kasuks välja mõista. Vastavalt

lapse ema taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2 määrab kohus, et

menetluskulude hüvitis tuleb tasuda lapse ema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)