2-24-118126/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-118126

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4 794.18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (RK

11542046); lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: R. B. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Välja mõista R. B.-lt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja Xxxx vahel 31.01.2022 sõlmitud

krediidilepingust tulenev:

3.1. põhivõlgnevus 1256.67 eurot;

3.2. sissenõudmiskulu 35 eurot;

3.3. viivis 92.04 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 29% ulatuses R. B. kanda ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

5. Välja mõista R. B.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 162.40 eurot (29% 560

eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

1 (7)

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas 15.05.2024 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R. B. (kostja) 5030.43 euro

saamiseks. Kohus tegi 16.05.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik R. B. esitas

19.06.2024 nõudele vastuväite, sooviga tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna

kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule ei esitatud, andis kohtunikuabi nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3

999.68 eurot, intressi 466.57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 292.93 eurot,

sissenõudmiskulude 35 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

28.10.2024 hagiavalduse täiendustes hageja taotleb juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt alternatiivse nõudena 1383.71 eurot

tasumist, mis koosneb väljastatud krediidisumma jäägist 1256.67 eurot, sissenõudmiskulust 35

eurot ja viivisest põhivõlalt 1256.67 eurot seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisest

kuni hagiavalduse esitamiseni summas 92.04 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx (lepingu sõlmimise ajal Xxxx) ja kostja

vahel 31.01.2022 sõlmitud tähtajatu (korduvkasutatava) krediidilimiidi leping, limiidiga kuni

4000 eurot, intressiga 41,7925% aastas, krediidi kulukuse määraga 50,8% aastas. Kostja

kohustus tagastama krediidi igakuiselt vastavalt krediidiandja esitatud arvele. Arvetel

näidatava miinumsumma moodustab: 1) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast

summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem;

tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja kasutas laenulimiiti

6497 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 5240.33 eurot, millest arvestati krediidisumma

katteks 2497.32 eurot, kulude katteks 195.91 eurot ja intressi katteks 2547.10 eurot. Kostja

rikkus lepingut ja jättis tagastamata 15.11.2023 makse 198.30 eurot, 15.12.2023 makse 215.81

eurot ja 15.01.2023 makse 217.90 eurot. Krediidiandja edastas kostjale 29.01.2024

2 (7)

meeldetuletuse, milles hoiatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud

leping üles ja leping lõpeb 15. päeval. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei

tasunud, lõppes leping 13.02.2024. Lepingu ülesütlemise avaldus on vastavalt kokkuleppele

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.

Kostjat teavitati 01.03.2024 kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hagejale on

kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud 35 eurot.

Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmisel lähtunud taotluses esitatud ja telefonivestluse teel kontrollitud andmetest.

Enne krediidilepingu sõlmimist on krediidiandja teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi

ja krediidivõimelisuse hindamist Xxxx konto väljavõtte ja maksehäire registrist saadud

andmete (maksehäired puuduvad) alusel. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja

tuvastanud kostja igakuiseks sissetulekuks palk OÜ-lt K. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid

arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja ta on

võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast

krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Hageja selgitas täiendavalt, et kostja märkis krediiditaotlusel enda sissetulekuks 1300 eurot ja

väljaminekuteks 0 eurot. Krediidiandja lähtus maksevõime hindamisel kostja esitatud

andmetest. Krediidiandja ei tuvastanud pangakonto väljavõttel midagi eriskummalist, samuti

kostjal finantskohustusi.

3. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus saadeti vastavalt kostja 22.12.2024 e-kirjas

aadressilt XXX esitatule (kiri laekus, aga ei avane) kostjale 30.12.2024 pdf-failina. Kuna

kostja ei kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist, edastas kohus menetlusdokumendid

uuesti pdf-failina 18.02.2025 e-kirjaga koos hoiatusega, et kättesaamiskinnituse esitamata

jätmisel kohus loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel menetlusdokumendid kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks

aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt

10.03.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on Xxxx ja kostja vahel 31.01.2022

sõlmitud tähtajatu korduvkasutatava krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 4000 eurot,

intressiga 41,7925% aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

3 (7)

hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

6. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning võimaldanud kostjale krediiti. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediiti tagastada

vastavalt krediidiandja esitatud arvetele. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on

tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist

on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad

nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud nõude loovutamisest

hagejale.

8. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

9. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 16,95% aastas

(s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 31.01.2022 lepingu sõlmimise ajal 50,85%.

Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 50,8% ei ületanud seega seadusega

kehtestatud piirmäära.

10. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

11. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist

hagejale 12.08.2024 ja 04.10.2024 määrustes.

Kohus selgitas, et hagejal tuleb hagiavalduses mh ära näidata, millise konkreetse teabe

laenuandja kostja kohta enne lepingute sõlmimist omandas, sh kas ta küsis infot kostja

igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning

4 (7)

kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised näitajad,

millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus osutas, et

VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes

tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama

krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale

laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses

nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Kohus selgitas hagejale 04.10.2024 määruses veelkord, et esitatud hagiavaldusest ei nähtu,

milliste konkreetsete arvuliste andmete põhjal ja millise arvutuskäigu või analüüsi tulemusena

on krediidiandja hinnanud kostja maksevõimelisust ja jõudnud järeldusele, et kostjal

olemasolevate sissetulekute ja kohustuste juures on ta võimeline krediidilepingut kokkulepitud

viisil täitma.

Kohus leiab, et hagis ja täiendavalt esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et

krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on üksnes selgitanud, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teinud kostja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja Xxxx konto väljavõtte alusel

(tuvastades kostjal igakuise sissetulekuna palga OÜ-lt K), kontrollinud maksehäirete esinemist

(maksehäired puuduvad) ning täiendavalt, et lisaks lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel taotluses esitatud andmetest (sissetulek 1300 eurot, väljaminekud 0 eurot).

Samas ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, millise teabe krediidiandja enne

kostjaga lepingu sõlmimist omandas, s.o millised konkreetsed andmed kostja sissetulekute ja

kohustuste kohta ta välja selgitas või kuidas kostja esitatud andmeid vähemalt mõistlikult

kontrollis ning millise arvestuse järgi krediidiandja jõudis talle teadasaanud andmete põhjal

järeldusele, et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel maksevõimeline. Ainuüksi üldsõnalistest

selgitustest andmete kogumise kohta, s.h viitest kontoväljavõtte küsimisele ja kontrollimisele

ei piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte täidetuks lugemiseks. Kuivõrd hageja ei ole

esitanud kohtule täiendavaid selgitusi kostja maksevõime hindamise kohta, asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud seadusest tulenevaid nõudeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kohus selgitab ühtlasi, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka

viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka

väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

5 (7)

kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

13. Hageja esitab 28.10.2024 hagiavalduse täiendustes alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse võttes kostjale

tehtud väljamakseid (6497 eurot) ja kostja teostatud tagasimakseid (5240.33 eurot) nõuab

hageja kostjalt krediidisumma 1256.67 eurot (6497 – 5240.33), sissenõudmiskulu 35 eurot ja

viivise põhivõlalt 1256.67 eurolt seadusjärgses viivisemääras kuni hagiavalduse esitamiseni

summas 92.04 eurot väljamõistmist.

14. Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja sai krediiti 6497 eurot ja tegi tagasimakseid kogusummas 5240.33 eurot. Kuna hageja

ei taotle kostjalt seadusjärgse intressi väljamõistmist, tuleb kostja poolt tasutud summad

arvestada tervikuna põhivõlgnevuse katteks.

Kohus, arvestades krediidikontolepingu eripärana konkreetse maksegraafiku puudumist ja

kostja kohustust teha igakuiseid tagasimakseid sõltuvalt kasutusele võetud krediidisummast,

kuid vähemalt miinimumsummas, nõustub hageja selgitustega krediidilimiidi lepingu

ülesütlemise kehtivuse kohta ka pärast tagasimaksete uuesti määramist - s.o lähtudes

laenulimiidi jäägi 1256.67 tagasimaksmisest 12 kuu jooksul viimase krediidisumma

väljamaksele järgnevast päevast (04.11.2023) alates, igakuine osamakse 104.72 eurot, hageja

on tasunud pärast 04.11.2023 100 eurot, s.o novembri 2023 osamakse on tasutud osaliselt.

Seega muutus lepingu ülesütlemisega 13.02.2023 põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks ja

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1256.67 eurot.

15. Hageja taotleb kostjalt viivise põhivõlgnevuselt 1256.67 eurot seadusjärgses (s.o VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates lepingu ülesütlemisest 13.02.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 16.09.2024 summas 92.04 eurot väljamõistmist. Kohus rahuldab

hageja nõude ning mõistab kostjalt välja viivise 92.04 eurot.

16. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud

sissenõudekulu 35 eurot kolme tasulise kirja saatmise eest – 01.03.2024 nõudekiri (25 eurot),

11.03.2024 pretensioon (5 eurot) ja 21.03.2024 hagihoiatus (5 eurot). Kohus peab hageja

sissenõudmiskulusid 35 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

1256.67 eurot, viivise 92.04 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1383.71 eurot, mis moodustab esitatud

haginõudest hagihinnaga 4 794.18 eurot umbes 29%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 29%

kostja kanda ja 71% hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

20. Hagiavalduse järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot. Kuna riigilõivu suurus

tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja

6 (7)

menetluskulu (riigilõiv) 560 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 162.40 eurot

(29% 560-st eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

21. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

7 (7)