1-10-8572/10 · 1-10-8572/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-8572

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8572 (08230108437) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Riina Vabriti süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi Ken Raudla süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi T.I süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi F.P süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 järgi Prokurör Kati Maitse-Pärkna Süüdistatav Riina Vabrit

Ik: 48803210317, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: P OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2008.

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 kord Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav Ken Raudla

Ik: 38708245213, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: juhutööd, elukohtXXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.06.2008.

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 23.02.2010 otsusega KarS § 201 lg 1 järgi vangistus 4 kuud; 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta, § 64

lg 1 alusel vangistus 1 aasta KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga.

2 Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav T.I

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ EP, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.06.2008.

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 11.10.2005 otsusega KarS § 349 järgi

rahaline karistus 5000 krooni, täitemenetlus lõpetatud aegumise tõttu Harju Maakohtu 19.05.2009 määrusega.

2. Harju Maakohtu 08.06.2007 otsusega KarS § 424 järgi

vangistus 2 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav F.P

IK: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene

keel, elukoht: XXX, töökoht: töötu, vahistatud teises kriminaalmenetluses

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2008 kuni 31.05.2008, so 3 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 31.05.2008.

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras.

Advokaat Nadežda Kikkas RESOLUTSIOON

1. Riina Vabrit süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Riina Vabritile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Riina Vabritile mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 10 kuud Riina Vabriti suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Riina Vabritile määratud 3 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.10.2011.

5. Riina Vabriti suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. Ken Raudla süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ken Raudlale mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

8. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse

kaetuks Harju Maakohtu 23.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta, mõista Ken Raudlale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

9. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Ken Raudlale mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so

tähtajaline vangistus 1 aasta Ken Raudla suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies

3 ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 10. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ken Raudlale määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 23.02.2010 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.2010. 11. Ken Raudla suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 12. süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises T.I ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

13. mõistetud karistust ühe KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.I-le kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 14. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.06.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 2 kuud täies ulatuses, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 15. mõistetud ja ärakandmata KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada T.I-le

tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud, so 300 (kolmsada) päeva üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tundi. 16. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 17. üldkasuliku töö tegemise ajal, so 1 aasta KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.I ja 6 kuu vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742).

18. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.I järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: XXX.

ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 19. T.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 20. süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo F.P toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

21. mõistetud karistust ühe KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.P-le kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

22. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 29.05.2008 kuni 31.05.2008, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

23. mõistetud ja ärakandmata tähtajaline KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta F.P-le

vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva F.P suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.P temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742).

24. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.P järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: XXX,

ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju

4 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 25. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.P-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.10.2011.

26. KarS § 75 lg 5 alusel peatub KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud kontrollnõuete

täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks, samuti eelvangistuses viibimise ajaks. 27. F.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 28. Riina Vabritilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel võrdsetes igakuistes osades 10 (kümme) kuu jooksul 33 (kolmkümmend kolm) euro ja 66 (kuuskümmend kuus) sendi

kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Riina Vabrit, 1-10-8572, kaitsjatasu“. 29. Ken Raudlalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 81 (kaheksakümmend üks) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel võrdsetes igakuistes osades 10 (kümme) kuu

jooksul 21 (kakskümmend üks) euro ja 38 (kolmkümmend kaheksa) sendi kaupa kuus

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ken Raudla, 1-10-8572, kaitsjatasu“. 30. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel T.I-lt

määratud kaitsjale makstud tasu 283 (kakssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 79

(seitsekümmend üheksa) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel võrdsetes igakuistes osades 10 (kümme) kuu jooksul 28 (kakskümmend kaheksa) euro ja 37 (kolmkümmend

seitse) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.I, 1-10-8572, kaitsjatasu“. 31. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel F.P-lt

määratud kaitsjale makstud tasu 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel võrdsetes igakuistes

osades 10 (kümme) kuu jooksul 35 (kolmkümmend viis) euro ja 69 (kuuskümmend

üheksa) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.P, 1-10-8572, kaitsjatasu“.

32. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 33. Jätta Riina Vabritilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 34. KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 Jätta T.I-lt alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 35. KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 Jätta F.P-lt alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

5 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kohtuliku arutamiseha kohus tuvastas alljärgnevat:

Riina Vabritit süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos oma elukaaslase Ken Raudlaga, T.I-ga, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja JO, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, vastavalt JT, T.I ja JO teoplaanile võtta OÜ-st C rendile sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr

XXXning seda mitte tagastada, vaid anda üle JT koos võtmete ja dokumentidega ning et

renditähtaja lõppedes Riina Vabrit teeb vale avalduse politseisse antud sõiduauto varguse kohta teenides sellise tegevusega igaüks 10 000 krooni. Teoplaani elluviimiseks varalise kasu

saamise eesmärgil kontakteerus Riina Vabrit 10.04.2008.a. T.I poolt antud kontaktandmetel OÜ C esindaja SB, sõlmis 10.04.2008.a. rendilepingu SBkasutuses oleva ja

AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr

XXXväärtusega 570 000 krooni kasutamiseks ajaperioodil 10.04.-17.04.2008.a., luues

seejuures teadlikult ebaõige ettekujutuse rendileandjale SB, kuivõrd omas tahtlust ja oli teadlik, et peale sõiduauto valduse saamist ta seda enam ei tagasta OÜ-le C . Peale sõiduauto

Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXXvalduse saamist andis 10.04.2008.a. Riina

Vabrit sõiduauto koos dokumentide ja võtmega üle T.I juuresolekul JT ning

teenis kuriteo toimepanemise eest 10 000 krooni. 14.04.2008.a. eesmärgiga tagada kuriteo

asjaolude realiseerumine ja varjata toimepandud kuritegu helistas vastavalt eelnevale

kokkuleppele Kena Raudla, T.I ja JO kella 23:30 paiku Ken Raudla

mobiiltelefonilt politsei juhtimiskeskusesse ning teatas tema käekoti vargusest Tallinnas, Kalevipoja põik 2 läheduses, millesse jäid renditud sõiduauto võtmed ja dokumendid, millist sündmust tegelikkuses ei toimunud ning 15.04.2008.a. kella 00:00-01:00 paiku helistas uuesti politsei juhtimiskeskusesse ning teatas tema poolt 10.04.2008.a. OÜ-lt C renditud sõiduauto

Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX vargusest Paekaare 22 maja eest, millist sündmust tegelikkuses ei toimunud.

Sellise tegevusega pani Riina Vabrit toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupis koos Ken Raudla, T.I, JT ja JO, s.o. KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ken Raudlat süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos oma elukaaslase Riina Vabritiga, T.I-ga, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja JO, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, vastavalt JT, T.I ja JO teoplaanile võtta OÜ-st C rendile sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX ning seda mitte tagastada, vaid anda üle JTle koos võtmete ja dokumentidega ning et

renditähtaja lõppedes Riina Vabrit teeb vale avalduse politseisse antud sõiduauto varguse kohta teenides sellise tegevusega igaüks 10 000 krooni. Teoplaani elluviimiseks varalise kasu

saamise eesmärgil kontakteerus Riina Vabrit 10.04.2008.a. T.I poolt antud kontaktandmetel OÜ C esindaja SB, sõlmis 10.04.2008.a. rendilepingu SBkasutuses oleva ja

AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX

väärtusega 570 000 krooni kasutamiseks ajaperioodil 10.04.-17.04.2008.a., luues seejuures teadlikult ebaõige ettekujutuse rendileandjale SB, kuivõrd omas tahtlust ja oli teadlik, et peale sõiduauto valduse saamist ta seda enam ei tagasta OÜ-le C . Peale sõiduauto Mercedes Benz

6 E200 Kompressor, reg.nr XXX valduse saamist andis 10.04.2008.a. Riina Vabrit sõiduauto koos dokumentide ja võtmega üle T.I juuresolekul JT ning Ken Raudla teenis kuriteo toimepanemise eest 10 000 krooni. 14.04.2008.a. eesmärgiga tagada kuriteo asjaolude

realiseerumine ja varjata toimepandud kuritegu helistas Riina Vabrit vastavalt eelnevale

kokkuleppele Kena Raudla, T.I ja JO kella 23:30 paiku Ken Raudla

mobiiltelefonilt politsei juhtimiskeskusesse ning teatas käekoti vargusest Tallinnas, Kalevipoja põik 2 läheduses, millesse jäid renditud sõiduauto võtmed ja dokumendid, millist

sündmust tegelikkuses ei toimunud. Alustatud kriminaalasja nr 08230105726 raames andis

Ken Raudla tunnistajana teadvalt valeütlusi kuriteosündmuse kohta, mida tegelikkuses toimunud ei olnud.

Sellise tegevusega pani Ken Raudla toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupis koos Riina Vabriti, T.I, JT ja JO, s.o. KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.I süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos Riina Vabritiga, Ken Raudlaga, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja JO, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, vastavalt tema enda, JT ja JO teoplaanile võtta OÜ-st C rendile sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX ning seda mitte tagastada, vaid anda üle JTle koos võtmete ja dokumentidega ning et renditähtaja lõppedes

Riina Vabrit teeb vale avalduse politseisse antud sõiduauto varguse kohta teenides sellise

tegevusega igaüks 10 000 krooni. Teoplaani elluviimiseks varalise kasu saamise eesmärgil kontakteerus Riina Vabrit 10.04.2008.a. T.I poolt antud kontaktandmetel OÜ C

esindaja SB, sõlmis 10.04.2008.a. rendilepingu SB kasutuses oleva ja AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX väärtusega 570 000 krooni

kasutamiseks ajaperioodil 10.04.-17.04.2008.a., luues seejuures teadlikult ebaõige ettekujutuse rendileandjale SB, kuivõrd omas tahtlust ja oli teadlik, et peale sõiduauto valduse saamist ta seda enam ei tagasta OÜ-le C . Peale sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX valduse saamist andis 10.04.2008.a. Riina Vabrit sõiduauto koos dokumentide ja

võtmega üle T.I juuresolekul JT ning T.I teenis kuriteo toimepanemise eest 10 000 krooni.

Sellise tegevusega pani T.I toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupis koos Riina Vabriti, Ken Raudla, JT ja JO, s.o. KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.P süüdistatakse selles, et tema osutas vaimset kaasabi Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja Jüri O,

kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ühise ja kooskõlastatud kuriteo, kelmuse toimepanemisele, sellega, et omades eelnevat kokkulepet toimetas Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT ja JO poolt kelmuse toimepanemise teel 10.04.2008.a OÜ-lt C

renditud, SB kasutuses oleva ja AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduki Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr-ga XXX, maksumusega 570 000 krooni, Tallinnast Hispaaniasse, kus ta 15.04.2008.a sõidukiga Hispaania kohalike võimude poolt kinni peeti.

Sellise tegevusega osutas F.P tahtlikult vaimset kaasabi Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT ja JO poolt grupis suures ulatuses toimepandud tahtlikule KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele s.o. pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Riina Vabrit seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

7

Süüdistatava Riina Vabrit kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud

karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad.

Kohtuistungil süüdistatav Ken Raudla seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatava Ken Raudla kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud

karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad.

Kohtuistungil süüdistatav T.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatava T.I kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud

karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad.

Kohtuistungil süüdistatav F.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatava F.P kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud

karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kahtlustatava Riina Vabriti kannatanuna antud ütlused kriminaalasjas nr 08230105726

seoses temalt 14.04.2008.a. käekoti vargusega ja 15.04.2008.a. OÜ-lt C renditud sõiduauto Mercedes Benz 200 Kompressor reg.nr. XXX vargusega: 15.04.2008 koostatud

ülekuulamisprotokolli kohaselt teatas R.Vabrit, et 15.04.2008 toimus avalik vargus, varastati kott auto dokumentidega ja võtmetega ja kirjutas avalduse. Tulid koju ja auto oli

varastatud maja eest. Rendi auto Mercedes Benz E-200, väljalase 2007, registreerimismärk XXX, musta värvi. Renditud C firmast. Leping oli nädalaks ajaks, 17

aprill pidi tagastama. Maksis nädala ette 9800 pluss 10 000 omavastutus. Materiaalne kahju täpsustamisel, kuna auto kuulub rendifirmale. (kd 1 t/l 3-5)

16.04.2008 koostatud kannatanu Riina Vabrit ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt

R.Vabrit seletas, et arutas elukaaslase Ken Raudlaga, et võiks võtte mõne uuema auto

kasutamiseks. Internetiaadressil www.c .ee leidis sobiliku auto, võttis rendifirmaga ühendust 10.04.2008 telefonil XXX ja kell 15 sai kokku rendifirma esindajaga, kelle nimi oli vist Sergei. Sõitsid koos tasulisse parklasse, kus seisis MB E 200 Kompressor XXX.

Autos täitis rendilepingu nädalaks ajaks 10.04.2008 kuni 17.04.2008. Sõiduk kuulus

Sampo pangale, kellelt liisis seda kas C või Sergei. Maksis Sergeile 10 000 krooni

tagatismakse ja 9800 krooni rendimakse. Sai auto registreerimistunnistuse, ühe võtmete komplekti, volikirja ja rendilepingu. Auto parkis Paekaare 22 maja taha. 14.04.2008 käis õhtul Mustamäel ja tuli tagasi ning parkis Paekaare ja Pae tänavate nurga juurde. Õhtul

läks kella 23 ajal K.Raudlaga välja ja võttis kaasa käekoti, milles olid rahakott, pangakaardid, juhiluba, auto elektrooniline võti, registreerimistunnistus. Kalevipoja 3 ja 5 majade vahel sööstis meesterahvas nende selja tagant, tõukas Keni pikali ja haaras tema käest käekoti, millega jooksis üle Smuuli tee Paekaare tänava poole. Meesterahvast nägi vaid selja tagant. Isikut ära ei tunneks. Võttis Keni mobiiltelefoni ja helistas politseisse.

Koos politseiga tiirutasid ümbruskonnas, kuid ei leidnud kedagi. Kui politseist tagasi

8

tulid, siis oli auto varastatud, millest Ken teatas oma telefoniga politseisse. Helistas ka

rentnikule Sergeile, kes lubas samuti kohale tulla. Järgmisel päeval käis koos Sergeiga kindlustusfirmas ja Sergei andis ühe auto võtmete komplekti kindlustusfirmale. (kd 1 t/l 6- 10) 15.04.2008 koostatud kannatanu Riina Vabrit ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas R.Vabrit, et jalutasid Punase tänava Hesburgerisse kell 23.30 ajal süüa ostma ja vahetult enne Hesburgerit Kalevipoja põik 2 nurga peal löödi tema mees pikali ja tema kott auto

võtmete, dokumentide, rahakoti, telefoniga varastati ära. Helistasid kohe politseisse. Ründaja oli suurem turske mees, musta riietatud, müts peas ja jooksis üle tee Paekaare

tänava poole majade vahele. Rahakotis olid pangakaardid, juhiluba, alla 100 krooni sularaha, telefoni mudelit ei mäleta, vana №kia. Telefon pole väga oluline, kott ei olnud

ka väärtuslik, aga hea. Oluline oli autovõtmed ja dokumendid, oli rendiauto. Varaline kahju 2300 krooni. (kd 1 t/l 14-15) 30.05.2008 koostatud kannatanu Riina Vabriti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas R.Vabrit, et käekotis olnud mobiiltelefoni andmeid tal ei ole, telefon oli vana ja selles oli

mõni päev varem ostetud ZEN kaart, mille numbrit ei mäleta. Rahakotis olid

pangakaardid ja juhiluba. Telefon maksis 200 krooni, Hansapanga kaart 90 krooni,

Ühispanga kaart 50 krooni. Kotis olid auto dokumendid – kindlustuspoliis ja tehniline

pass, need dokumendid rahalist väärtust ei oma. Samuti olid kotis auto võtmed, nende

maksumust ei oska öelda, auto oli renditud, omaniku andmeid ei mäleta. Juhiloa maksumus 200 krooni. Kokku on varaline kahju tekitatud summas 2840 krooni. (kd 1 t/l 18-20)

Kahtlustatava Ken Raudla tunnistajana antud ütlused kriminaalasjas nr 08230105726 seoses tema elukaaslaselt Riina Vabritilt 14.04.2008.a. käekoti vargusega ja 15.04.2008.a.

OÜ-lt C renditud sõiduauto Mercedes Benz 200 Kompressor reg.nr. XXXvargusega,

millistest nähtuvalt umbes kell 23.30 läks naisega Hesburgerisse süüa ostma ja kuskil Kalevipoja põik 2 tuli keegi nende selja tagant, olid kõrvuti ja ta tuli jooksis nende kahe vahelt läbi ja siis haaras naiselt koti ja teda lükati pikali. Ise ta jooksis sealt üle tee. Ei oska öelda kuhu, kuna ei tunne seda kanti. Meesterahvas oli umbes 190 cm. Oli mustas, peas villane müts poolte kõrvadeni. Ja ta jooksis Paekaare tänava poole. (kd 1 t/l 16-17) 02.06.2008 koostatud tunnistaja SB ülekuulamisprotokolli kohaselt liisis S.B autot MB E 200 XXX ASlt Sampo pank kapitalirendilepingu alusel 07.02.2008 ja oli kokku lepitud, et võib anda autot allrendile. Auto maksumus oli 570 000 krooni, auto oli kindlustatud AS

If Kindlustus. Ise on OÜ C Estonia omanik, äriühing tegeleb sõidukite rendiga. Pani kuulutuse interneti aadressil www.c .ee, auto fotod ja kontakttelefoni. 10.04.2008 helistas

noo naisterahvas ja soovis rendile võtta. Kohtusid Punasel tänaval Hesburgeri ees, sai

teada, et naisterahva nimi on Riina Vabrit. Sõitsid parklasse Vikerlase ja M.Härma

tänavate nurgal, vormistasid rendilepingu ajavahemikuks 10.04.2008 kuni 17.04.2008.

Rendilepingus andis R.Vabrit oma kontakttelefoniks 56375188. Andis üle sõiduki, dokumendid, võtmed, üks komplekt võtmeid jäi temale. Sai tagatisrahana 10 000 krooni.

14.04.2008 tekkis kahtlus ja palus auto ette näidata, kuivõrd harilikult hakatakse huvi

tundma rendihinna kohta, hakatakse tingima, kuid R.Vabrit oli huvitatud auto

kättesaamisest. Riina väitis, et ta on Viljandis ning lepiti kokku auto esitamine

15.04.2008. Kell 01.00 ja 01.30 vahel helistas Riina mobiiltelefonilt 51914000 ja informeeris, et auto on ärandatud ja ta on kutsunud politsei. Läks ka ise kohale, kuid seal kedagi ei olnud. Helistas Riinale ja see tuli välja koos K.Raudlaga ja politseinikuga, kes ütles, et avaldus on võetud. R.Vabrit seletas talle, et oli oma noormehega välja läinud ja neile tungiti kallale ja varastati käekott auto võtmete ja isiklike dokumentidega ning kui tagasi tulid, siis oli kadunud ka auto. 15.04.2008 hommikul käisid koos R.Vabritiga ASs

If Kindlustus ja kirjutasid avaldused ning seletused, seejärel käis ASs Sampo pank. Seejärel käis Ida Politseiosakonnas ning sai teada, et avaldus auto varguse kohta on registreeritud. Pärast seda ei ole R.Vabritiga kohtunud ega vestelnud. (kd 1 t/l 21-24)

10.04.2008 koostatud rendileping nr 110, mille kohaselt SB rendileandjana andis Riina Vabritile kasutamiseks sõiduki. (kd 1 t/l 25-27)

9

Rendilepingu nr 110 lisa 1 Sõiduki vastuvõtu-üleandmise akt, mille kohaselt andis rendileandja S.B üle rendieseme Mercedes Benz E200 1.8, registreerimismärgiga XXX.

Sõiduki väljumiskohana on märgitud Punane 43 10.04.2008 kell 15.00. Renditasu perioodi eest 9800 krooni, tagatisraha 10 000 krooni tasutud. Aktil on SBja Riina Vabriti

allkirjad. (kd 1 t/l 28), koopia Riina Vabriti ID kaardist (kd 1 t/l 29), Riina Vabriti seletuskiri C Estonia OÜ juhatajale SBile, milles on kirjeldatud tänaval kaäekoti vargust ja sellele järgnenud sõiduki kadumist. (kd 1 t/l 30) AS Sampo Pank ja SB vahel 07.02.2008 sõlmitud kapitalirendileping nr XXX sõiduauto

Mercedes-Benz E 200 Kompressor osas, mille kohaselt andis AS Sampo Pank liisinguandjana SB kui liisinguvõtjale liisinguvõtja huvides soetatud vara maksumusega 35 151, 41 eurot intressiga 6,900 % rendiperioodiga 60 kuud. Täiendava tingimusena on märgitud, et rentnikul on õigus anda vara allrendile. (kd 1 t/l 31-37) OÜ S kui vara omaniku sõiduki hindamise akt, mille kohaselt on sõiduauto Mercedes- Benz E 200 Kompressor keskmiseks turuväärtuseks seisuga 06.02.2008 570 000 krooni. (kd 1 t/l 41-42)

Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna 17.04.2008 informatsiooni edastamine

Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonnale, mille kohaselt edastab Hispaania Sirene büroo kohalikust politseist saabunud informatsiooni. Informatsiooni kohaselt oli Mercedes

Benz E 200 Konpressor XXX isiku F.P valduses, kes tuvastati, kuid kohtu otsust järgides ei arreteeritud. Sõiduk pukseeriti hoiule firma Carmeli poolt. (kd 1 t/l 45- 46)

06.06.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi F.P-lt

ära võetud mobiiltelefone №kia 3210 koos Tele2 kõnekaardiga ja mobiiltelefoni Sony Ericsson koos Diil kõnekaardiga ja mälukaardiga Sony M2 512MB, fototabelid. (kd 1 t/l 48-63) 08.02.2008 koostatud kindlustuspoliis nr XXX, mille kohaselt on kindlustusandjaks AS If

Eesti Kindlustus, kindlustusvõtjaks SB, kindlustatud sõiduki omanik Sampo Pank AS.

Kindlustusperioodiks on 08.02.2008 kuni 07.02.2009. Sõidukikindlustuse objektiks on sõiduauto Mercedes Benz E200 XXX, mille tegevusalaks on juhita lühirendisõiduk. (kd 1 t/l 68-70)

14.02.2008 väljastatud kindlustuspoliis nr XXX. Tegemist on lisapoliisiga kehtivusega 14.02.2008 kuni 07.02.2009. Sõidukikindlustuse lepingut muudetakse kindlustatud riskide osas sõltuvalt kahjujuhtumi asukohast. (kd 1 t/l 71)

Sõiduki varguse kahjuavaldus AS If Eesti Kindlustusele 15.04.2008, mille on täitnud

Riina Vabrit teatajana ja kirjeldanud käekoti vargust ja sellele järgnevalt sõiduki kadumaminekut. (kd 1 t/l 73) SBseletus AS If Eesti Kindlustusele, mille kohaselt kirjeldab S.B sõiduki rendile andmise asjaolusid ja temale sõiduki vargusest teatamisest. Koopia SBID kaardist. (kd 1 t/l 74-75)

15.04.2008 koostatud akt, mille kohaselt on SB üle andnud AS If Eesti Kindlustus

töötajale Arvi Rohuniit sõiduauto MB E200 XXX juurde kuuluva sõiduki süütevõtme. (kd 1 t/l 76) 28.05.2008 koostatud AS IF Eesti Kindlustus kokkuvõte kaskokahjust, millest nähtuvalt

tuldi järeldusele, et kaskolepingul nr XXX puudus varguse kaitse. Hiljem esitati lisakaitsega leping. Kontrolliti selle ehtsust ja kehtivust ning kõik tundub olevat korrektne.

Lisaleping hakkas kehtima 14.02.2008. Ettepanek on hüvitada kahju. Kaskokahju nr E42081912C. Sõiduki MB E200 XXX kindlustusväärtuseks on hinnatud 550000 krooni ja kindlustussummaks 550000 krooni. Hüvitamisele kuulus 399500 krooni. (kd 1 t/l 78- 79)

29.08.2008 koostatud tunnistaja Heldur P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb ta

F.P, kes tegeleb sõidukite toomisega välismaalt, täpsemalt Saksamaalt Eestisse ning autode ostu-müügiga ning tihti palub teda kaasa tõlgina. Aprillis, mais 2008

oli F.P Hispaanias, sest soovis avada seal autoremonditöökoda. Mai alguses tuli

Hispaaniast ja rääkis, et tal on mingid probleemid autoga MB E200, millega sõitis Hispaaniasse ja mille kohalik politsei ära võttis. Paar päeva pärast Hispaaniast tulekut oli

10 koos F.P-ga ja F.P seletas, et peab Coca Cola Plaza juures kokku saama mingi neiuga. F.P oli oma BMWga, 500 seeria, sinist värvi. Sõitsid kokkulepitud kohta.

Kino juures peatus F.P ühe tüdruku juures, kes tee ääres seisis. Tema nime ei mäleta, oli umbes 25 aastane, tumedate pikemate juustega. F.P palus neiu autosse ja sõideti vist hotell Metropol juurde. Tema meelest oli F.P selle neiuga juttu sellest

sõidukist MB E 200, mis oli Hispaanias ära võetud. Tüdruk oli eestlane, kuid rääkis

vähesel määral vene keelt. F.P selgitas, et neiu peaks pöörduma politseisse ja teatama, et keegi ei ole talt autot varastanud, et ta ise andis selle Andreile kasutamiseks, kuid kuna nendevaheline kontakt katkes, siis oletas tüdruk, et äkki Andrei ei tagasta autot ja seetõttu tegigi avalduse auto kadumise kohta. Pärast seda sõideti ringi ja viidi tüdruk tagasi. (kd 1 t/l 83-85)

05.03.2009 koostatud asitõendi sõiduki Mercedes Benz E200 Kompressor reg.nr XXX vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt vaadeldi sõidukit seest ja väljast ning

pagasiruumist avastati kaks rehvi Dunlop Sport 9000, mis sõiduki juurde ei kuulunud. Vaatluse ajal oli sõiduk komplektne ja välised kahjustused puudusid. (kd 1 t/l 87-95)

31.03.2009 koostatud kannatanu AS If Eesti Kindlustus esindaja Allan Habicht

ülekuulamisprotokolli kohaselt esitas Riina Vabrit 15.04.2008 ASle If Eesti Kindlustus

kirjaliku kahjuavalduse sõiduki MB E200 Kompressor XXX varguse kohta, taotledes kahjuhüvitist. Kindlustuspoliis oli sõlmitud 08.02.2008 SBpoolt ja omanikuks oli Sampo

pank. 05.06.2008 oli kindlustusfirma poolt hüvitatud kahjuhüvitis Danske Bank Eesti

Filiaal ASle summas 399 500 krooni. Seega on õigusjärgne sõiduki omanik If Eesti Kindlustus AS. Hiljem selgus, et sõiduki oli Riina Vabrit välja petnud SB ja sõiduk leiti Hispaaniast, kust nende töötajad sõiduki 2009 veebruaris Eestisse toimetasid. Seega on If

Eesti Kindlustuse AS tekitatud varalist kahju 200 000 krooni, so Hispaania politseiparklas parkimistasu 60 000 krooni, sõiduki turuväärtuse vähenemine jne. Täpsem

kahju selgitatakse välja pärast sõiduki müüki. AS If Eesti Kindlustus juhatuse esimehe

volikiri, millega volitati Allan habichtit esindama AS If Eesti Kindlustust. (kd 1 t/l 98- 100) 04.06.2008 koostatud asitõendi Riina Vabriti mobiiltelefonide Samsung D820 koos EMT Diil kõnekaardiga ja №kia 7900 Prisma koos ZEN kõnekaardiga vaatlusprotokoll koos fototabelitega. (kd 1 t/l 101-126)

30.05.2008 koostatud kahtlustatava Riina Vabriti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas Riina Vabrit temale KarS § 320 lg 1, § 212 lg 1, § 209 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

kahtlustuses süüdi ning seletas, et sai läbi Ken Raudla tuttavaks JO ja JM, kellede numbrid on telefoni mälus. 10.04.2008 tulid nende korterisse J.O ja J.M ja küsisid kas ei

taha raha teenida 10 000 krooni. Selleks pidi nende poolt välja valitud sõiduki võtma rendile ja ootama kõnet ning auto üle andma J , kelle telefoni number on telefoni mälus.

Sai instruktsioonide kohaselt kokku rendifirma esindajaga ning enne seda sai J käest

rendiraha ja tagatissumma. Pärast seda võttis rendile väljavalitud auto 10.04.2008 kuni 17.04.2008. Rendileandjal nende plaanidest aimu ei olnud. Peagi helistas Jaanus, kes oli

koos J ja käskis neile järele sõita renditud autoga. Mustamäe haigla juures andis auto koos dokumentidega J üle. Jaanusega sõitis Sõpruse puiesteel kasiino juurde, kus kohtus

J.Oga, paari tunni pärast said kokku Haabersti Statoili juures J , kes pidi tooma raha

igaühele 10 000 krooni ja tagastama rendiauto võtmed koos dokumentidega. Tanklas andis J temale, J.O ja J.M 10 000 ning tema kätte ka K.Raudla jaoks 10 000. J aga ei olnud kaasas rendiauto dokumente ega võtmeid ning lubas tuua need hiljem. 14.04.2008 tulid tema juurde Jja Jüri ning ütlesid, et võtmeid ja dokumente ei saa ja pakkusid välja,

et tuleb korraldada röövkallaletung temale, et selle käigus röövitakse käekott koos

dokumentide ja auto võtmetega ning siis tuleb tema asjast puhtalt välja. Läksid välja, temale ja Kenile anti edumaa ning Kalevipoja põik juures jooksis J.O Keni pikali ja haaras

tema koti. See oli vajalik, et kõrvalistele isikutele tunduks asi ehtsana. Siis teatas Keni

telefonilt politseisse ja teatas koti vargusest, milles olid ka rendiauto võtmed ja

dokumendid, mida seal tegelikult ei olnud. Kui jõudsid koju, siis teatasid rendiauto vargusest. Teatas ka C esindajale Sergeile ja käis AS If Eesti Kindlustuses dokumente

vormistamas. Mai alguses teatas Jaanus, et auto leiti Hispaaniast ja ütles, et varsti

11

helistavad talle inimesed, kellega peab kokku saama. Helistas vene keelt kõnelev meesterahvas ja lepiti kokku kokkusaamine Coca Cola Plaza juures. Vene mees tuli koos

mingi eesti mehega ja vene mees pakkus, et ta valetaks politseile nagu oleks nad juba

ammused tuttavad ning nagu oleks ta vabatahtlikult rendiauto andnud temale

kasutamiseks, et vältida seda nagu oleks ta teadlik, et auto on välja petetud. Ta ei nõustunud sellega ja lubati uuesti helistada, kuid ei helistatud. (kd 2 t/l 6-9)

06.06.2008 koostatud kahtlustatava Riina Vabriti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 10.04.2008 kooskõlas elukaaslase K.Raudlaga ja tema sõprade J.O ja JM ga oli plaanitud rendifirmast OÜ C välja petta sõiduauto MB 200 Kompressor XXX. Tema ülesandeks oli auto rendile võtta ja seejärel auto koos võtmete ja dokumentide edasi anda J , mida ka

tegi. Kuivõrd vaatamata kokkuleppele Jaago talle auto võtmeid ja dokumente ei tagastanud, siis 14.04.2008, olles koos K.Raudla, J.O ja J M , pakkusid J ja J lavastada temalt käekoti röövi, milles nagu oleks olnud auto dokumendid ja võtmed, et teha avaldus selle auto röövimise kohta. Kui dokumendid ja võtmed oleks tagastatud, ei oleks ta sellega nõus olnud, kuid antud juhul nõustusid. Väljus koos Keni ja Jüriga Paekaare majast nr 22. J oli lahkunud varem, et kellegagi kokku saada ja Jürit oodata eemal, et peale temalt koti

võtmist jookseb Jüri nende autosse ja nad lahkuvad sündmuskohalt. Lepiti kokku kotijooksu tegemine Kalevipoja põik Hesburgeri läheduses olevate majade juures. Nii ka tehti, Jüri jooksis Keni pikali ja võttis temalt koti ning jooksis J juurde, kes ootas eemal autoga. Helistasid Keniga politseisse ja tegid avalduse varguse osas. (kd 2 t/l 15-17)

25.08.2008 koostatud kahtlustatava Riina Vabriti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas Riina Vabrit end temale KarS § 212 lg 1; § 320 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2, 3 järgi

esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et lisab seda, et tundis fototabelil ära selle eesti mehe, kellega kohtus mai alguses Coca Cola Plaza juures koos vene mehega seoses selle autoga. 10.04.2008 andis eelmärgitud auto üle J Mustamäel Kiirabi Haigla juures ning selle juures oli ka J . Lubatud raha tõi J Paldiski mnt asuva Statoili tankla juurde, kus J ootas koos J.O ja J . Raha tõi Jako üksinda, liitus nendega ja nad lahkusid koos. Kellelt Jako raha sai, seda ei tea. (kd 2 t/l 24-26) 30.05.2008 koostatud Riina Vabritile F.P millest nähtuvalt on R.Vabrit fotol nr 1 ära tundnud isiku, kes oli see vene mees, kellega sai kokku mai alguses 2008, kes oli tumesisnist värvi BMWga ja kellega oli koos eesti mees, kelle kohta andis ütlusi 30.05.2008. Fotol nr 1 oli kujutatud F.P. (kd 2 t/l 10-12) 06.06.2008 koostatud Riina Vabritile T.I millest nähtuvalt on R.Vabrit fotol nr 2 ära tundnud isiku, keda teab Janose või JM nime all, hüüdnimega Jansa, kelle kohta andis ütlusi seoses sõiduauto MB E200 Kompressor XXX väljapetmisega rendifirmast OÜ C . Fotol nr 2 oli kujutatud T.I. (kd 2 t/l 18-20).

06.06.2008 koostatud Riina Vabritile JT äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on R.Vabrit fotol nr 3 ära tundnud isiku, keda tunneb Jaago nime all ja kelle hüüdnimi on Jax. Tema ongi isik, kellele andis 10.04.2008 rendist võetud auto MB 200 Kompressor XXX ja kelle kohta andis kahtlustatavana ütlusi 30.05.2008. (kd 2 t/l 21-23)

25.08.2008 koostatud Riina Vabritile Heldur P i äratundmiseks esitamise protokoll,

millest nähtuvalt on R.Vabrit fotol nr 2 ära tundnud isiku, kes oli koos vene mehega, kellega sai mai alguses 2008 kokku Coca Cola Plaza juures ja kes istus tumesinist värvi BMWs kõrvalistuja koha peal ja keda kirjeldas kahtlustatavana antud ütlustes 30.05.2008. (kd 2 t/l 27-29)

09.06.2008 koostatud kahtlustatava Ken Raudla ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistas K.Raudla end temale KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 320 lg 1 järgi esitatud

kahtlustuses süüdi ja seletas, et 09.04.2008 tuli tema juurde külla T.I, kes

teistele esitleb end Janos M või Murastena. Janos selgitas, et on vaja üks auto rendile võtta ja et homme räägib täpsemalt. 10.04.2008 tulid tema juurde Janos ja JOning kodus oli ka Riina Vabrit. Janos ja Jüri pakkusid võimalust raha teenida, et tuleb nende poolt

välja valitud sõiduauto ühest rendifirmast rendile võtta ja seejärel auto edasi anda ning

12 selle eest saab igaüks 10 000 krooni. Riina pidi võtma auto rendile nädalaks ajaks ning raha selle jaoks pidi saama Jakolt. Jakot ta hästi ei tunne, kuid Jako on Janose sõber. Peale rendile võtmist pidid Jako, Janos ja Jüri ootama eemal ja Riinat informeeritakse telefonitsi kuhu auto edasi viia, kus Riina annab üle auto koos võtmete ja dokumentidega ning paari

päeva pärast pidi Riinale tagastatama võtmed ja dokumendid, misjärel peab Riina paar päeva ootama ja siis tegema politseile avalduse nagu oleks see rendiauto varastatud. Olid

koos Riinaga sellega nõus ning Riina pidi võtma firmast rendile musta värvi MB 200

Kompressor, milleks anti Riinale rendifirma kontaktnumber. Riina helistas ning algselt taheti tagatisraha 5000 krooni, kuid kuuldes, et Riina on alles algaja juht, siis küsiti 10 000

krooni. Riina koos Janose ja Jüriga läksid välja ja Riina pidi kokku saama rendifirma

esindajaga. Paari tunni pärast helistas Riinale ja Jürile ning sai teada, et auto on kätte saadud ja nad sõidavad Mustamäele ning jäävad ootama raha tehtud töö eest. Kella 17.00 – 18.00 ajal tulid Riina, janos ja Jüri nende juurde koju, kuid kuna külas oli sugulane, siis sellest autost ei räägitud. Sai Riina käest oma 10 000 kätte. Paar päeva pärast seda teatas Janos, et auto võtmeid ja dokumente tagasi ei saa ning 14.04.2008 tulid tema juurde J.O ja Janos ning arutati, kuidas asjast puhtalt välja tulla. Otsustasid, et võtmete ja dokumentide

osas tuleb lavastada röövimine nagu varastataks Riinalt käekott, milles on võtmed ja

dokumendid ja seejärel avaldus auto varguse kohta. Et röövimine tõepärane tunduks otsustati seda teha Kalevipoja põik 2 juures, kus tema ja Riina vahelt jookseb läbi J.O, tõugates teda pikali ja haarab Riina käekoti ning seejärel jookseb üle tee, kus teda ootab

Janos ning nad lahkuvad koos. Lepiti kokku ning lavastus toimuski Kalevipoja põik 2 juures. Seejärel helistas Riina politseisse, Riina tegi politseis vale avalduse ning ise andis

samuti valesid ütlusi. Seejärel lahkusid ning jõudes koju, aadressile Paekaare 22,

helistasid uuesti politseisse ja teatasid, et rendiauto on varastatud, mida oli vaja teha

selleks, et neilt langeks ära kahtlus nii politseil kui ka rendifirma esindajal. Peagi oli rendifirmale auto tagastamise tähtaeg, kuid auto võeti rendile selleks, et see kätte saada ning mitte tagastada, vaid selle pealt teenida. (kd 2 t/l 34-37)

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 25.06.2008 koostatud kahtlustatava T.I tunnistas T.I ennast temale KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et läks 10.04.2008 koos J.Oga K.Raudla elukohta Paekaare tänaval. Seal oli ka Keni elukaaslane Riina. Ken ja Riina tahtsid raha teenida ning palusid nende abi. Teadis,

et sõbral JTl peaks olema midagi pakkuda ning helistas Jakole. See ütles, et on üks

variant, et võtku rendile sõiduauto, ta tuleb ise kohale ja selgitab asja. Peagi oli Jako

nende juures koos paberilehega, kus olid andmed sõiduki MB 200 Kompressor XXX kohta ning rendifirma andmed. Selgitas, et Riina võtab rendile selle sõiduki, mille jaoks annab ta Riinale raha ning pärast rendilevõtmist annab Riina sõiduki üle Jakole ning kõik

teenivad selle eest koos 50 000 kuni 60 000 krooni. Kõik olid sellega nõus ning Riina võttis sõiduki rendile. Eelnevalt andis Jako Riinale kuskil 20 000 krooni. Ise sõitis koos

Jakoga Mustamäele ja leppis Riinaga kokku, et see sõidaks rendiautoga Mustamäele

Kiirabi Haigla juurde. Mustamäel andis Riina auto üle Jakole koos võtmete ja

dokumentidega ning Jako sõitis rendiautoga minema, jättes oma auto tema kasutusse.

Sõitis koos Riinaga Sõpruse pstle, ühendust võttis J.O, kes lubas samuti nende juurde

tulla. Oodati Jako telefonikõnet ning kella 18.00 – 19.00 ajal teatas Jako, et kohtuvad

Paldiski mnt Haabersti ringil oleva Statoili territooriumil. Peagi oli Jako kohal ja andis rendiauto eest raha J.O kätte, kes jaotas raha ära. Rendiauto passi ja võtmed lubas Jako Riinale hiljem ära tuua. Eelnevalt oli Riinaga kokku lepitud, et Riina esitab paari päeva pärast avalduse politseisse nagu oleks see auto varastatud. Ta ei tea kas Riina sai võtmed ja dokumendid kätte või mitte, teadis, et Riina tegi avalduse politseisse nagu kokku lepitud. Kellele Jako Tamberg auto üle andis, seda ta ei tea. Hiljem sai teada, et auto leiti Hispaaniast. (kd 2 t/l 45-47) 14.07.2008 koostatud kahtlustatava JOülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas J.O end

temale KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ning seletas, et

10.04.2008 läks koos T.I-ga ühise tuttava Ken Raudla ja tema elukaaslase Riina Vabrit juurde Paekaare 22, kus ajasid juttu ja tarbisid alkoholi. Kõigil tekkis soov kergelt raha teenida ning arutati, et välja petta rendifirmast auto ja see maha müüa. Janos

13 arvas, et ehk saab tema tuttav Jako neid kuidagi aidata. Eelnevalt olid kokku leppinud, et auto võtab rendile Riina. Janos helistas Jakole ning mõne aja pärast helistas Jako Janosele tagasi ning andis rendifirma kontaktandmed, so OÜ C ja sõiduki andmed, milleks oli MB 200 Kompressor, musta värvi, väljalaske aasta 2007. Leppisid kokku, et Riina võtab auto

nädalaks ajaks. Riina võttis rendifirmaga ühendust ja sai kokku rendifirma esindajaga Lasnamäel Punasel tänaval asuva Hesburgeri juures. Sellest informeeriti Jakot ja öeldi, et auto kättesaamiseks on raha vaja. Kuna tal ei olnud aega, siis läks ta ära. Hiljem helistas Janosele ja see ütles, et auto saadi rendifirmast kätte ja anti üle Jakole. Sõitis nende juurde Statoili tanklasse Paldiski mnt-l. Kella 18.00 ajal helistati Jakole ja Jako läks Statoili ette ning mõne minuti pärast tuli tagasi ning andis Janosele 50 000 krooni, mis ära jagati. Läks

koos Janose, Riina ja Keniga tähistama, kuid varsti Riina ja Ken lahkusid. Jako pidi Riinale võtmed ja dokumendid tagasi tooma ja siis pidi Riina tegema politseile avalduse auto varguse kohta. Jako neid ei tagastanud ja 14.04.2008 oli jälle Riina ja Keni juures ning sinna tuli Janos ja ütles, et kuna tema (J.O) ei ole auto väljapetmiseks suurt midagi

teinud, aga raha on saanud, siis pakkus välja, et tuleb korraldada Riina koti vargus, et Riinal oleks kergem politseile avaldust teha nagu oleks temalt varastatud käekott, milles olid auto võtmed ja dokumendid. Arutasid selle neljakesi läbi ja kõik olid nõus. Läks koos Janosega välja, et vaadata kus kotijooksu teha. Otsustasid seda teha Punasel tänaval oleva

Hesburgeri läheduses majade vahel ning läksid Keni ja Riina juurde, et neile selgitada kuidas asi toimib. Kella 23.00 ajal läksid välja, et plaan teostada. Ken ja Riina läksid ees ja tema väikese vahemaaga järgi. Samal ajal jäi Janos Paekaare 22 maja juurde ootama oma tuttavat, kes pidi tulema džiibiga Toyota Landcruiser, sest selle autoga pidi nad tema

peale võtma. Jõudes viimaste 9 korruseliste majade juurde tõukas Keni pikali ja haaras Riina käekoti ning jooksis 5 korruseliste majade juurde kus teda ootas Janos oma sõbraga ja džiibiga. Hüppas tagaistmele ja ta viidi koju. Kodus põletas ära Riina koti koos juhiloa ja pangakaartidega nagu oli eelnevalt kokku lepitud. Kolm nädalat hiljem tagastas Riinale mobiiltelefoni ja rahakoti. Hiljem sai teada, et plaan õnnestus, Riina oli teinud avaldused nii koti kui auto varguse kohta ning arvasid, et nii õnnestub politseid ja rendifirmat petta. (kd 2 t/l 59-62)

30.05.2008 koostatud kahtlustatava F.P F.P end temale KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 11.04.2008 õhtul oli baaris Kassisaba ja kohtus seal juhuslikult tuttava Riinaga, kellega tutvus 2005 aastal Pärnu rannas. Ajasid baaris juttu ja rääkis, et kavatseb sõita Prantsusmaale ja soovib selleks mõne auto rentida. Riina ütles, et tal on üks auto ja ta võib selle 2000 krooni eest kasutusse anda, kuid sõiduk tuleb tagastada järgmise nädala lõpul. Väljusid baarist ja baari kõrval seisi MB 200 XXX musta värvi. Riina andis

talle auto võtmed ja tehniline pass oli autos. Ei tundnud huvi kellele auto kuulub ning maksis Riinale 2000 krooni. Vestluse käigus vahetasid ka oma kontakte. 12.04.2008 sõitis

üksinda Tallinnast Prantsusmaale, et endale autot osta. Prantsusmaal olles helistas talle

Daniil, kes kutsus Hispaaniasse, kus soovis temaga äritegevust alustada, et avada

autoremonditöökoda. Daniil elab Soomes. 14.04.2008 jõudis Hispaaniasse ja ööbis hotellis. 15.04.2008 oli hommikul ukse taga politsei ja küsis kas ta on selle autoga. Teda viidi politseisse ja auto tuli üle anda, sest auto oli Eestis tagaotsimises. Autosse jäid kaks Prantsusmaalt ostetud rehvi ja mobiiltelefon. Teise telefoniga helistas Daniilile ja see tuli

talle järele. Mai alguses sõitis koos Daniiliga Eestisse. Riinale ei helistanud, sest

telefoninumber oli teises telefonis, mis jäi autosse. Kodus võttis teise telefoni, kus oli Riina telefon ja helistas, et teada saada milles on asi. Riina ütles, et ei saanud teda kätte ja arvas, et auto on varastatud. Ütles Riinale, et mingu politseisse ja teatagu, et autot ei ole ta varastanud ning rohkem ei helistanud. Ühel korral kohtus Riinaga mai alguses ja temaga oli autost juttu. Selgus, et ta ei ole veel teatanud, et auto oli tema käes olnud ja see võeti

temalt Hispaanias ära. Poleks Hispaanias autot ära võetud, oleks auto õigeaegselt tagastanud. (kd 2 t/l 86-88) 30.05.2008 koostatud F.P-le Riina Vabriti äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis F.P fotol nr 2 kujutatud isikus ära Riina, kellelt ta 11.04.2008 sai MB 200 XXX. Fotol nr 2 oli kujutatud Riina Vabrit. (kd 2 t/l 89-91)

14

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavate Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava F.P süüd eitavaid ütlusi, kahtlustatava JOütlusi, isikute fotode järgi

äratundmiseks esitamiste protokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, sõiduauto MB 200 E

Kompressor XXX rendile andmise, sõiduki üleandmise kohta koostatud dokumente, dokumente sõiduki kindlustamise ja kahjukäsitluse kohta, dokumente sõiduki leidmise kohta

Hispaaniast, hindamise akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate Riina Vabriti, Ken Raudla ja T.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ning F.P käitumine KarS §

209 lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 järgi. Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud

kirjalikest tõenditest nähtuvalt on OÜ C esindaja S.Baranovi ütlustest näha, et tema kuulutusele sõiduki rendile andmise kohta võttis ühendust R.Vabrit, kellega sõlmiti vastavad

lepingud ning S.B andis sõiduauto MB 200E Kompressor registreerimismärgiga XXX

R.Vabriti kasutusse nädalaks ajaks. Seejuures tekkis S.Baranovil mõne aja pärast kahtlus selles, et R.Vabriti soov sõidukit rendile võtta ei pruukinud olla R.Vabriti tegelik soov ning ta

võib sõidukist ilma jääda ja ta soovis sõidukit näha, veendumaks selle allesolekus. Sellele

järgnevalt aga teatas R.Vabrit sõiduki vargusest. R.Vabriti kahtlustatavana ülekuulamiste protokollidest nähtuvalt tulid 10.04.2008 tema ja K.Raudla elukohta J.O ja J.M , kes osutus

T.I-ks, kelle R.Vabrit ära tundis ja pakkusid raha teenimise võimalust, mis seisnes selles, et R.Vabrit pidi võtma rendile auto ja selle üle andma kolmandale isikule, luues rendileandjas mulje, et sõidukit soovitakse rentida nädalaks ajaks. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud K.Raudla on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et juba 09.04.2008 tuli nende

juurde T.I, kes pakkus sõiduki rendile võtmist ja lubas järgmisel päeval täpsemalt

selgitada ning 10.04.2008 tulid nende juurde juba J.O ja T.I, kes pakkusid välja, et

R.Vabrit võtab rendifirmast nende välja valitud sõiduki rendile ja annab üle kolmandale isikule, kes hiljem tagastab sõiduki dokumendid ja võtme ning seejärel pidid nad paar päeva

ootama ja esitama auto varguse kohta avalduse politseile. Kahtlustatavana üle kuulatud

T.I on aga selgitanud, et läks koos J.Oga R.Vabriti ja K.Raudla juurde ning need

palusid abi raha teenimiseks ja ta helistas J.T , kes tuli kohale ja selgitas, et on vaja võtta

konkreetne sõiduk rendile, milline on juba välja vaadatud ja R.Vabrit annab sõiduki koos

dokumentide ja võtmetega J.T üle ning selle eest saavad kõik teatud summa raha. JOkahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks ta koos T.I-ga R.Vabriti ja

K.Raudla juurde, kus kõigil tekkis soov kergelt raha teenida ning mõeldi välja plaan võtta sõiduk rendile ja maha müüa ja T.I võttis ühendust J.T ga, et see ehk saab neid kuidagi

aidata, misjärel edastas J.Tamberg andmed konkreetse rendifirma ja sõiduki kohta. Sellele järgnevalt läkski R.Vabrit sõidukit rentima, so kuritegu toime panema ning rentimise järgselt pidi vastavalt kokkuleppele sõiduki üle andma J.T , kes sõiduki pidi realiseerima ja hiljem andma R.Vabritile tagasi auto võtmed ja dokumendid ning R.Vabrit pidi seejärel pöörduma politseisse avaldusega sõiduki varguse kohta. Sellistest riimuvatest ütlustest saab järeldada, et

kuriteo pidi täide viima R.Vabrit, kes pidi looma S.Baranovis teadvalt vale ettekujutuse

R.Vabriti soovist sõiduk rentida nädalaks ajaks ning J.Tamberg edastas R.Vabritile raha renditasu ja tagatisraha maksmiseks, et S.Baranovil tekib arusaam sellest, et R.Vabrit täidab kõik rendilepingu sõlmimiseks vajaliku. Kohus leiab, et kuni hetkeni, mil R.Vabrit oli saanud vaidlusaluse sõiduki enda valdusse, olid kuriteost osavõtjateks R.Vabrit, kes lõi S.Baranovis teadvalt vale ette kujutuse tegelikest asjaoludest ja J.Tamberg, kes andis R.Vabritile teadvalt vale ettekujutuse loomiseks rahalised vahendid ning kes sõiduki kättesaamise järgselt sai auto

enda valdusse ja pidi selle realiseerima ning kummagi käitumises oli oluline teopanus,

kuivõrd J.T teopanuseta poleks R.Vabrit rahaliste vahendite puudumisel kuritegu toime panna. Samas võttis T.I ühendust R.Vabritiga ja tundis huvi kas R.Vabrit on auto kätte saanud ning andis seejärel juhised kuhu auto tuua, olles ise sõiduki üleandmise juures, hoides

15 sellega R.Vabriti käitumist kontrolli all, vallates samaaegselt kolmanda grupi liikmena toime

pandavat tegu. R.Vabriti teiste süüdistatavatega kooskõlastatud käitumise tõttu tegi S.B varakäsutuse ja andis R.Vabritile üle sõiduki koos süütevõtme ja auto dokumentidega. Kohus

leiab, et K.Raudla ja J.O käitumist saaks hinnata kaasaaitamisena kuriteo toimepanemisele vaimse kaasabi osutamise vormis. Seejuures võttis T.I ühendust J.T ga ja ta sai J.T lt konkreetsed juhised kuriteo toimepanemiseks, mille tulemusena mindi konkreetse kannatanu

juurde konkreetset vara omastama ning sellele järgnevalt sõitis R.Vabrit vastavalt

T.I-lt saadud juhistele kokkusaamise kohta, kus R.Vabrit andis T.I juuresolekul sõiduki üle J.T . Seega hoidsid J.Tamberg ja T.I R.Vabriti toime pandavat tegu oma kontrolli all, vallates seega toime pandavat tegu. Sellele järgnevalt pidi J.Tamberg

tagastama R.Vabritile sõiduki dokumendid ja süütevõtme ning vastavalt teoplaanile pidi R.Vabrit seejärel teatama politseile sõiduki vargusest. Seejuures said kõik kätte kokkulepitud

tasu J.T lt. Kuivõrd J.T l ilmselgelt ei õnnestunud sõidukit koheselt edasi toimetada ilma

sõiduki süütevõtmeta, jättis ta sõiduki dokumendid ja süütevõtme R.Vabritile tagastamata ning kuivõrd S.Baranovil tekkis R.Vabriti poolses sõiduki rentimise soovis kahtlus, tahtis ta sõidukit näha. Samas ei olnud R.Vabritil ei sõidukit ega selle dokumente ja võtmeid, mida

S.Baranovile näidata ning sõiduki tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud, seega ka vajadust politseisse avaldust kirjutada ei olnud tekkinud. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatavate R.Vabriti, K.Raudla ja J.O ütlustest nähtuvalt olukorras, kus ei saanud enam teha avaldust ainult auto varguse kohta, tegi T.I 14.04.2008 ettepaneku lavastada

R.Vabriti koti röövimine nagu oleks selles röövitud kotis olnud sõiduki võtmed ja

dokumendid ja sellele järgnevalt oleks võimalik politseile avaldust teha sõiduki varguse

kohta, mis oli juba eelnevalt J.T üle antud. T.I on oma ütlustes kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ta ei tea kas R.Vabritile anti võtmed ja dokumendid tagasi või mitte, kuid ta olevat kuulnud, et R.Vabrit olevat politseile avalduse teinud. Kohus suhtub taolistesse

T.I ütlustesse kriitiliselt, kuivõrd need ei riimu teiste kahtlustatavate üksikasjalike ütlustega T.I osavõtu kohta kuriteo toimepanemisest. J.O ütluste kohaselt oli vastavalt

T.I plaanile tema ülesandeks joosta K.Raudla pikali ja võtta R.Vabritilt käest kott ning selle kotiga joosta T.I juurde autosse, et autoga kiiresti sündmuskohalt lahkuda

ning seejärel kott koos sisuga põletada, säilitades vaid mobiiltelefoni. Seejuures valiti

röövimise lavastamiseks koht elumajade vahel, et oleks võimalikult palju pealtnägijaid ja

röövimine usutav. Vastavalt T.I plaanile ka tegutseti ning kohus leiab, et selline käitumine on hinnatav käitumisena, mis oli suunatud sellele, et kannatanu S.B oleks jätkuvas eksituses ega kahtleks sõiduki rentimise soovis nädalaks ajaks, millega süvendati S.Baranovi väärat ettekujutust tegelikest asjaoludest. Kohus leiab, et sellises jätkuvas käitumises võtsid kõik selles osalenud isikud endale olulise rolli, kus loodi ettekujutus kuriteo toimepanemisest, millega võetakse endalt kahtlus eelnenud teo toimepanemise osas. Vastavalt rollide jaotusele

muutus R.Vabrit kannatanuks, kellelt peale tema isiklike asjade varastati ka rendisõiduki

dokumendid ja võti, mis hiljem tingis väidetava röövi toime pannud isiku poolt sõiduki varguse parkimise kohast, kus sõidukit tegelikult ei olnud, K.Raudla pikali lükkamisega saadi tunnistaja, kes nägi röövimist pealt ja sai selle toimepanemist kinnitada, kinnitades ka seda, et röövitud kotis olid rendisõiduki dokumendid ja võtmed ning J.O oli röövi toimepanijaks, kes sai enda kätte eelnevalt rendile võetud sõiduki dokumendid ja võtme, et see varastada ning

T.I toimetas J.O sündmuskoha lähedusest koheselt ära, et vältida J.O juhuslikku kinnipidamist ja röövimise lavastamise ja toimepandud kelmuse ilmsikstulekut. Kohus leiab,

et selline käitumine on hinnatav ühise ja kooskõlastatud käitumisena, milles igaühel oli vastavalt väljatöötatud kuriteo plaanile oma kindel ja kokkulepitud roll ning igaühe teopanus soovitud eesmärgi saavutamiseks oli oluline, millest kõik osalenud isikud ka aru said ja selle eesmärgi saavutamiseks tegutsesid. Taoline ühine ja kooskõlastatud käitumine viis selleni, et

R.Vabrit sai vastavalt eelnevalt kokkulepitud teoplaanile teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel koos J.T ja T.I-ga enda valdusse võõra vara ja esitas vastavalt muutunud plaanile avaldused kuritegude kohta politseile ja teatas tema valdusest sõiduki ebaseadusliku äramineku kohta ka kannatanule. Et süvendada kannatanule tekitatud muljet pöördus R.Vabrit vastavalt kokkulepitud plaanile ka politseisse nii koti röövimise kui ka sõiduki varguse osas, mis tingis selle, et S.B koos R.Vabritiga pöördus kindlustusandja poole ning kindlustusandja

16

hüvitas sõiduki omanikule varalise kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saab

järeldada, et kuriteo toimepanemine tuli ilmsiks seetõttu, et vaidlusalune sõiduk avastati

Hispaaniast juba 15.04.2008. Vastasel juhul oleks S.B olnud jätkuvas arusaamas sellest, et

R.Vabrit rentis sõiduki, mille võtmed ja dokumendid R.Vabritilt rööviti ja seejärel sõiduk varastati.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad R.Vabrit, K.Raudla ja T.I tegutsesid ühiselt ja

kooskülastatult, mida saab hinnata süüteo toimepanemisena grupis KarS § 209 lg 2 p 3

mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli sõiduk hinnatud 570 000 kroonile, milline hind ilmselgelt vastas süüteo toimepanemise ajal sõidukile omistatud turuhinnale. Kohus leiab, et kuivõrd nii süüteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal ületas sellises ulatuses varaline kahju enam kui sajakordselt palga alammäära ühes kuus, siis on sellise varalise kahju tekitamine KarSRakS § 8 p 2 alusel hinnatav suure varalise kahju tekitamisena KarS § 209 lg

2 p 2 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate R.Vabriti, K.Raudla ja T.I käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteona.

F.P süüdistatakse KarS § 209 lg lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemises. Kohtueelsel menetlusel on F.P temale inkrimineeritud teo toimepanemist eitanud ja esitanud versiooni, et sai vaidlusaluse sõiduki rendile tuttava Riina käest 2000 krooni eest nädalaks ajaks 11.04.2008 ning 12.04.2008 sõitis Prantsusmaale autot ostma, misjärel sõitis tuttava Daniili kutsel hoopis Hispaaniasse, kuhu jõudis 14.04.2008 ning

15.04.2008 võttis politsei auto ära. Kohus suhtub taolistesse F.P ütlustesse sõiduki

valdusse saamise kohta kriitiliselt, kuivõrd need ütlused ei riimu muude kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatavate R.Vabriti, J.O ja T.I

ütlustest, et R.Vabrit sai rendifirmast sõiduki kätte 10.04.2008 ning sõiduk anti koheselt R.Vabriti ja T.I juuresolekul üle J.T ning samal õhtul said selle eest lubatud tasu ka R.Vabrit, J.O ja T.I. Seega ei olnud 11.04.2008 R.Vabritil F.P-le mingit autot üle anda, sest tema valduses sõidukit enam ei olnud ning F.P pidi sõiduki saama J.T lt ja

seda juba 10.04.2008. Kuivõrd sõiduk oli pettuse teel saadud Eestis registreeritud rendifirmast, siis vastavalt müügiplaanile ei olnud seda sõidukit võimalik Eestis realiseerida ning see sõiduk tuli Eesti Vabariigist välja toimetada. Objektiivselt on tuvastatud, et sõiduk

leiti Hispaaniast 15.04.2008 ja selle oli Hispaaniasse toimetanud F.P.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatavate telefonides olid ka teiste

süüdistatavate kontaktid, mis viitab omavahelisele sidepidamisele ja tegevuse

koordineerimisele. F.P ütlustest nähtub ka seda, et ta kohtus R.Vabritiga maikuus ja soovis, et R.Vabrit teataks politseile, et tegelikkuses ei ole autot varastatud ja Riina andis talle

selle kasutamiseks. Juhul, kui politsei poleks autot ära võtnud, oleks ta auto tagastanud. R.Vabrit aga sellist palvet täitmast keeldus. Sellise jutuajamise toimumist kinnitasid ka H.P ning R.Vabrit, kuid R.Vabriti ütluste kohaselt pakkus F.P, keda ta varem ei tundnud, et R.Vabrit peaks politseile teatama, et nad on ammused tuttavad ja et R.Vabrit andis talle auto

kasutamiseks, et vältida seda, et F.P oli teadlik sõiduki väljapetmisest. Seejuures on

R.Vabrit seletanud, et enne F.P-ga kokkusaamist helistas talle T.I ja teatas, et

temaga võetakse ühendust ja ta peab nende inimestega kokku saama. Sellele järgnevalt helistaski R.Vabritile F.P ning soovis kokku saada. Kohus leiab, et taoline R.Vabritiga

kokkusaamine ja soov, et R.Vabrit teataks politseile tegelikkusele mittevastavatest asjaoludest, viitab sellele, et F.P oli teadlik sõiduki väljapetmisest rendifirmalt, kuid ei olnud teadlik sellest, et R.Vabrit esitas politseile avalduse ööl vastu seda kuupäeva kui ta ise

autoga kinni peeti. F.P seotus T.I-ga aga viitab sellele, et ta oli kuriteoga vahetult seotud isikute ringist hästi teadlik. Samas saab järeldada, et sõiduk anti F.P-le

üle juba 10.04.2008, sest 14.04.2008 oli ta jõudnud läbi mitme riigi Hispaaniasse ja peeti

kinni 15.04.2008 hommikul. T.I poolt R.Vabritile F.P-ga kokkusaamisest teatamine viitab sellele, et ka T.I oli teadlik sellest, et F.P viis sõiduki Eestist välja ja et just F.P peeti sõidukiga Hispaanias kinni. F.P soov et R.Vabrit esitaks

politseile uue avalduse viitab sellele, et F.P oli teadlik R.Vabriti poolt politseisse

17

pöördumise sisust ja põhjustest ning soovis välistada tema enda seotust vaidlusaluse

sõidukiga, millist suhtlemist aga vahendas T.I. Seega oli ta teadlik kogu süüteo

toimepanemise viisist ja asjaoludest, kuid ilmselgelt eeldas F.P, et avaldust sõiduki varguse kohta ei esitata enne renditähtaja lõppu ja tal on aega sõiduk kindlaksmääratud kohta ära viia. Kuivõrd aga rendileandja hakkas kahtlustama, siis lavastati koti röövimine ja teatati sõiduki vargusest oodatust varem, mis tingis selle, et sõiduk kuulutati tagaotsitavaks ja võeti

ära. Kohus hindab taolist F.P käitumist kaasaaitamisena vaimses vormis, kuivõrd

F.P ülesanne oli kogutud tõenditest nähtuvalt sõiduki väljaviimine Eesti Vabariigist.

Seega tugevdas ta põhiteo toimepanemise tahet kaastäideviijatel, kuivõrd sõiduki jäämisel

Eestisse jäänuks kuriteo toimepanemine ilmselgelt ära, sest Eestis ei oleks saanud sõidukit realiseerida. Seega ilma F.P tahtluseta kaasaaitamistegu toime panna ei oleks põhiteo

toimepanemisel mõtet, kuivõrd saadud võõrast vallasasja ei oleks saanud realiseerida ja

oodatud kasu jäänuks saamata. Arvestades F.P telefonide vaatlusel tuvastatud süüdistatavate kontaktide olemasolu võib järeldada, et süüdistatav oli teadlik kaastäideviijate isikulisest ringist, so põhiteo toimepanemisest grupis ning kuivõrd süüdistatav toimetas võõra vallasasja üle piiri olukorras, kus ta oli teadlik nii sõiduki margist, väljalaskeaastast kui ka

tehnilisest seisukorrast, oli ta teadlik ka tema valdusesse antud sõiduki väärtusest rahalises mõttes ning ta sai aru, et sellise sõiduki hõivamisega on tekitatud suurt varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava F.P käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteona.

Süüdistatavale Riina Vabritile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust,

toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava

puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus ja aktiivset kaasabi osutamist kuriteo avastamisele.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süü on suhteliselt suur, kuivõrd kuriteo toimepanemisel

oli peale kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemise süüdistataval ka kandev roll kogu kuriteo

toimepanemises, kuivõrd süüdistatav tegutses aktiivselt kuriteoplaani elluviimisel alates

teadvalt vale ettekujutuse loomisest kuni kannatanu jätkuvas eksituses hoidmiseni. Seetõttu tingiks süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisel temale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteo toimepanemises, millega tekitati kuriteo toimepanemise hetkel suur varaline kahju. Peale selle on süüdistatav kuriteo toimepanemist kahetsenud ning kriminaaltoimikust nähtuvalt andnud

üksikasjalikke ütlusi, mis on viinud kuriteo avastamiseni. Seetõttu leiab kohus, et karistust

kergendavate asjaolude esinemine on sedavõrd olulise tähtsusega, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt sanktsiooni

alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning väärteokorras on süüdistatavat karistatud vaid ühel korral, leiab kohus, et süüdistatava suhtes

võib temale mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Süüdistatava isikuandmetes karistusandmete puudumine viitab

kohtu arvates asjaolule, et süüdistataval ei ole ka kalduvust õiguserikkumiste toimepanemisele, mistõttu ei pea kohus süüdistatava käitumiskontrollile allutamist vajalikuks ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid.

Süüdistatavale Ken Raudlale karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust,

toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava

puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus ja aktiivset kaasabi osutamist kuriteo avastamisele.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks hinnata suhteliselt suurena, kuid kohtulikus menetluses tuvastatud asjaolude põhjal võib väita, et süüdistatava roll kuriteo toimepanemisel

18 oli küll oluline, kuid suhteliselt tagasihoidlik. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib süü

suurust ja karistust kergendava asjaolu olemasolu arvestades mõista karistuse ettenähtud

sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud

2008 aastal ning süüdistatavat on pärast süüteo toimepanemist karistatud varavastaste

kuritegude toimepanemise eest Harju Maakohtu 23.02.2010 otsusega suhteliselt pikaajalise vangistusega, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse kui kergema karistuse võib KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid kohaldades kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus on süüdistatava

suhtes jäetud tingimisi kohaldamata suhteliselt pikaajalise katseajaga, leiab kohus, et

süüdistataval on võimalus veel enam kui aasta aega näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.

Süüdistatavale T.I-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü

suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust

raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks

arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5

aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks seetõttu hinnata suhteliselt suurena. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav küll tekitas teistes süüdistatavates soovi kuritegu toime panna, hoidis kuriteo toimepanemist oma kontrolli all ja ka edaspidi osales kuriteoplaani lõpuleviimisel aktiivselt, mistõttu oli tema roll

süüteo toimepanemises oluline, kuid süüdistatava käitumist kogumis võttes ei ole kohtu arvates süüdistatava süü nii suur, võrreldes süüdistatava R.Vabritiga. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud teo toime pannud eelmise

kohtuotsusega määratud katseajal. Kuivõrd KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis tuleb kohaldada KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 sätteid ning eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb

täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele. Samas, arvestades

süüdistatava karistusandmeid ja süüdistatava taotlust, leiab kohus, et süüdistatavale

mõistetava vangistuse võib KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile ja andes süüdistatavale piisava aja üldkasuliku töö tegemiseks.

F.P-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe

kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks seetõttu hinnata

suhteliselt suurena. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav võttis kuriteo toimepanemisest osa kaasaaitajana, mis oli küll oluline teopanus põhiteo lõpuleviimisel, kuid arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud vaid üks kuriteoepisood ning tegemist on süüteost osavõtuga, mitte kaastäideviimisega, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur

ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava

isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud ning teda on

karistatud vaid väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale

mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Pidades oluliseks ka süüdistatava rolli kuriteo toimepanemises,

leiab kohus, et süüdistatava suhtes kohaldatav katseaeg ei peaks olema pikk, mistõttu kohaldab kohus KarS § 74 lg 1, 3 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile.

Märt Toming kohtunik