2-25-934/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 17. aprill 2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-934 Tsiviilasi A P hagi U-A A vastu elatise nõudes Hagi hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A P, ik XXX Kostja: U-A A, ik XXX RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt U-A A hageja A P kasuks elatis alates 10.02.2025 kuni 01.09.2026 igakuuliselt summas 200 eurot. 3. Elatis tuleb tasuda hageja pangakontole XXX, selgitusega “elatis”. 4. Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Jätta kostja kulud tema enda kanda. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust ei ole esitatud. 5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 19.01.2025, korrigeeritult 10.02.2025 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise alates 10.02.2025 summas 200 eurot igakuuliselt.

MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud vend U A kaudu 29.03.2025. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 14.04.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista elatis 200 eurot igakuiselt alates 10.02.2025 kuni õppe lõppemiseni, mis hagile lisatud tõendi kohaselt toimub 01.09.2026. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Eraldi regulatsioonina on elatise väljamõistmise otsust TsMS § 468 lg 3 alusel võimalik tunnistada viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et esitatud nõue vastab sellel kriteeriumile, kuna hagis märgitud kogukuludest 428 eurost soovib hageja kostjalt välja mõista alla poole summast.

MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Muude kulude kohta taotlust esitatud ei ole.

Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 386 lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik