1-25-2147/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-2147 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutsioon) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-2147 (25231751192) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Cristhine Kõrge Kriminaalasi Risto Volti süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör abiprokurör Urmo Paal Süüdistatav Risto Volt isikukood 38007220298; elukoht xxx; xxx kodakondsus; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht xxx; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 16.04.2025 kell 10.50 Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2565 lg 1 p-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, maakohus otsustas:

Tunnistada Risto Volt süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 10 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, so 16.04.2025 kuni 17.04.2025. Ärakandmata karistuseks on vangistus 9 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Risto Volt ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.04.2025.

Vabastada Risto Volt kinnipidamiselt kohtusaalis. Mõista Risto Voltilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - pool sundrahast, s.o 664,50 eurot; - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 141,28 eurot;

1-25-2147 - kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 87,84 eurot. Väljamõistetud menetluskulu summas 893,62 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber

99925700012248

ning selgitus „Risto Volt, 1-25-2147, kriminaalmenetluse kulud“. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Asitõendid/salvestised: - toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad salvestistega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu kantseleis ja e-toimiku vahendusel kätte saadav hiljemalt 09. mail 2025. Apellatsioon esitakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Harju Maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Harju Maakohtu kantseleis ja e-toimiku vahendusel kätte saadav hiljemalt 09. mail 2025. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS Risto Volti süüdistatakse selles, et tema, juhtis tahtlikult 16.04.2025 kella 10.19 ajal Tallinnas Salve 2 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,35 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,23 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem..

1-25-2147 KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Risto Volt toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. (allkirjastatud digitaalselt)