Legislator Case Law & Legislation
2-23-14011/34 AI generated

2-23-14011/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-23-14011/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kostja ei soovi Eestisse tulla. Hageja palub lahutada poolte vahel 28. aprillil 2021 sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-23-14011/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Hagiavalduse kostja ei soovi Eestisse tulla. Hageja palub lahutada poolte vahel 28. aprillil 2021 sõlmitud

Keywords

AI generated
spousal consent new application cost-covering rent lapse due to peremption rights of access intention of permanent residence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-23-14011

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-14011

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

I T hagi I T vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

03. aprill 2025

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

I T (ik XXX)

Kostja:

I T (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada I T (T) ja I T (T) abielu, sõlmitud 28. aprillil 2021 Narva

Linnavalitsuses, dokumendi nr 115-32-2021/67.

3. Taastada I T enne abiellumist kantud perekonnanimi „K“

4. Jätta I T menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta I T menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande

tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt ei saa hageja abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja elab välismaal ja

kostja ei soovi Eestisse tulla. Hageja palub lahutada poolte vahel 28. aprillil 2021 sõlmitud

abielu. Hageja soovib saada peale lahutust abielueelse perekonnanime „K“.

1(3)

2-23-14011

Kostja avaldas hagiavalduse vastuseks, et nõustub lahutusega.

Kohtuistung

Kohtuistungil 03. aprillil 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu,

kuna elavad kostjaga eraldi, hageja elab Eestis, kostja Türgis. Hageja selgitab, et 2023 aasta

aprilli kuus sõitis kostja ära, kostjal on välismaal laps teise naisega. Hageja leiab, et

abikaasade leppimine ega abielu taastamine ei ole võimalik, kuna pooled elavad eraldi riikides

ja nad ei ole peale kostja ärasõitu enam kohtunud. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja avaldas, et on nõus lahutusega. Kostja võtab omaks, et ta sõitis Eestist ära aprillis

2023. Kostja ei kommenteeri, kas tal on Türgis teine naine ja laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 28. aprillil 2021

Narva Linnavalitsuses, dokumendi nr 115-32-2021/67.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad ligikaudu kaks aastat

eraldi. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik.

Kostja nõustub lahutamisega.

Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja

arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too

kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad elavad eraldi riikides ning

abielu taastamine ei ole võimalik. Pooled on nõus abielu lahutamisega.

Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta,

poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna

säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks

anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna kohtus avaldatud seisukohtade põhjal

võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see

tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 28. aprillil 2021 Narva

Linnavalitsuses, dokumendi nr 115-32-2021/67.

2(3)

2-23-14011

Hageja taotles kohtult anda hagejale peale lahutust hageja enne abielu kantud perekonnanimi

K. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohus tuvastas rahvastikuregitrist, et hageja perekonnanimi enne abielu oli K. Kohus taastab

vastavalt hageja taotlusele hagejale enne esimest abielu kantud perekonnanime „K“.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse

mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik,

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamine

Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad kohtuotsuse peale edasikaebamise õigusest.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva

Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

3(3)