4-25-811/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-811

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-811

Kohtunik

Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. märtsi 2025. a määrus, millega jäeti

R.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 16. jaanuari 2025

otsusele väärteoasjas nr 2302,24,016150 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik R.T (ik. XXX,

elukoht XXX, e-post: XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2025. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS §

190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või

süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.T esitas 28. veebruaril 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 16. jaanuari 2025. a

otsusele väärteoasjas nr 2302,24,016150. Kaebuse esitaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist.

2. Harju Maakohus jättis 12. märtsi 2025 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli

esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Kaebuses kaebetähtaja ennistamist ei taotletud.

Maakohus selgitas, et asjaolu, et isik läks otsusele järgi alles 14. veebruaril 2025 ei mõjuta

kaebetähtaja algust ja lõppu. VTMS § 114 lg 4 kohaselt on kaebuse esitamiseks 15 päeva, alates

päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav.

1(3)

4-25-811

Maakohus tutvudes väärteotoimikuga märkis sedagi, et väärteoprotokollist nähtuvalt tutvustati

isikule väärteoprotokolli 26. detsembril 2024. a ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja

lahendi kättesaamise ajaks 27. jaanuar 2025. Seega oli kaebuse esitanud isikule tehtud teatavaks,

et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 27. jaanuaril 2025 kättesaadav. Menetlusalune

isik on väärteoprotokolliga tutvumist kinnitanud 26. detsembril 2024. oma allkirjaga ja palunud

saata otsuse e-postiga. (protokollis antud e-posti aadress XXX). Kohtuväline menetleja tegi

otsuse väärteoasjas 16. jaanuaril 2025, seega oli otsus menetleja juures 27. jaanuaril 2025

reaalselt olemas ja kättesaadav.

3. R.T esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leiab, et tema kaebus

tuleb menetlusse võtta, kuna tema ja tema auto ei ole osalenud selles rikkumises. Ka

kaebetähtaega ei ole ta ületanud, sest politseiotsusel on selgelt kirjas, millal ta otsuse kätte sai.

Palub ennistada kohtu lahend, kuna ta on nõrgem osapool ning ei osalenud politsei poolt

süüdistatavas intsidendis. Märgib, et on advokaati tahtnud, kuid talle pole võimaldatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses

kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas

maakohus jättis õigesti ja põhjendatult kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus ei ole käesolevas

väärteoasjas sisulist hinnangut väärteoasjale andnud ega seda lahendanud, ei ole ringkonnakohtul

käesoleval juhul pädevast väärteoasja sisuliselt lahendada. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus

väärteo asjaolusid ega anna hinnangut rikkumisele ning määruskaebuse väidetele, et

menetlusalune isik rikkumises ei osalenud, s.o rikkumist toime ei pannud.

5. Seonduvalt kaebuses märgituga ennistada kohtulahend, tuleb ringkonnakohtul märkida

järgmist. Kohtupraktika kohaselt kui maakohtule on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, peab

maakohus selle taotluse lahendama määrusega. Käesoleval juhul aga puudus maakohtul kohustus

hakata lahendama tähtaja ennistamise küsimust, sest pelgalt märkimine, et soovitakse

ennistamist ei sisalda põhjendust, mille alusel oleks võimalik hinnata kaebetähtaja ennistamise

põhjendatust. Kaebaja on sidunud ennistamise soovi süüteo asjaoludega, märkides, et tema ei ole

osalenud intsidendis ning on nõrgemaks pooleks. Kuivõrd kaebaja ei kirjeldata asjaolusid, mille

tõttu ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada, siis ei ole tegemist tähtaja ennistamise

taotlusega, vaid põhjendustest nähtuvalt määruskaebusega, millega vaidlustatakse Harju

Maakohtu 12. märtsi 2025 määruse seisukohta, et kaebus oli esitatud hilinenult.

6. Maakohus jättis R.T kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et see oli esitatud

kaebetähtaega ületades. VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja

üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise

menetleja otsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS §

199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust

esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Vaidlust ei ole selles, et väärteoasjas nr

2302,04,01615 on R.T-le tutvustatud väärteoprotokolli 26. detsembril 2024, mille ta

on allkirjaga kinnitanud. Seega oli teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus oli menetleja juures

kättesaadav alates 27. jaanuar 2025 ning menetleja otsusele kaebuse esitamise viimaseks päevaks

oli 11. veebruar 2025. Seda sõltumata sellest, kas isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse

saatmist enda e-mailile ja selle sealt kätte sai. Seetõttu ei tingi ka määruskaebuses märgitu

kohtuvälise menetleja otsuse peal olevast üleandmise märkest - 12. veebruaril 2025,

kaebetähtaja arvestamist sellest ajast, vaid seadusest tuleneva VTMS § 114 lg-s 4 sätestatust.

7. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise

kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise

2(3)

4-25-811

taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus

kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

8. Kaebuses on märgitud, et advokaati ei ole menetlusalusele isikule võimaldatud.

Materjalidest nähtuvalt ei ole R.T esitanud taotlust riigi õigusabi korras kaitsja

määramiseks. Sellist taotlust ei ole R.T esitanud ka ringkonnakohtule. Üksnes

märkimine, et isikule ei ole kaitsjat antud, ei ole käsitatav riigi õigusabi korras kaitsja määramise

taotlusena. Märkida tuleb sedagi, et Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 7 lg 1 p 5 tulenevalt ei

anta riigi õigusabi juhul kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks

ilmselt vähene. Käesoleval juhul on ilmenudki, et R.T on kaebetähtaja möödalaskmise

tõttu minetanud kaebeõiguse väärteootsuse vaidlustamiseks ning ilmselgelt on temal oma õiguste

kaitsmise võimalus sellises olukorras vähene. Seega jääks R.T taotlus riigi õigusabi

korras kaitsja määramiseks igal juhul rahuldamata.

9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196

lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12. märtsi 2025. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)