1-24-5690/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5690

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5690

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Markus Kärner ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Kriminaalasi Ott Metsa süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1,

§ 203 lg 1, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus, üldmenetlus

Apellandid

Kaitsja ja süüdistatav

Prokurör

Ringkonnaprokurör Eve Soostar

Süüdistatav,

kelle

osas

maakohtu otsus vaidlustati

Ott Mets

(ik:

38302190313); elukoht: XXX;

viibimiskoht: Tallinna Vangla (Linnaaru tee 5,

Soodevahe küla, Rae vald, 75322, Harju maakond);

varem kriminaalkorras karistatud; kinni peetud ja

vahistatud alates 16. augustist 2024;

Kaitsja

vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava 8. aprillil 2025 esitatud apellatsioon läbi vaatamata.

2. Jätta süüdistatava 27. märtsil 2025 esitatud apellatsioon rahuldamata.

3. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus muutmata.

5. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Karine Nersesjan osutas Ott Metsale

apellatsioonimenetluses, 292,8 eurot.

6. Välja mõista Ott Metsalt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 292,8 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva

jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Ott

Metsale eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ott Metsale esitati süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et 16. veebruaril 2024. a

vahetult enne südaööd võttis ta Tallinnas omavoliliselt ajutisse kasutusse R.L-ile kuuluva

töötava mootoriga, lukustamata ustega sõiduauto ja juhtis seda kuni enda kinnipidamiseni 17.

veebruaril 2024 Harjumaal Harku vallas Vaila külas. Samuti võttis ta 16. augustil 2024. a

kella 5.37 ajal Harjumaal Saku vallas Männiku külas omavoliliselt ajutisse kasutusse K.R.L-l

kuuluva kaubiku ja juhtis seda kuni ca poolteise tunni jooksul, tagastades sõiduki seejärel

algsesse asukohta. Samuti esitati O. Metsale süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis

16. veebruari 2024 vahetult enne südaööd kuni enda kinnipidamiseni 17. veebruaril 2024 kl

00.54 ajal tahtlikult mootorsõidukit, olles narkojoobes. KarS 203 lg 1 järgi esitati O. Metsale

süüdistus selles, et 17. veebruaril 2024 sõitis ta enda omavolilises kasutuses olnud teise isiku

autoga tahtlikult otsa kolmele politseisõidukile ja põhjustas neile sõidukitele olulise kahju.

Samuti põhjustas O. Mets olulise kahju tema omavolilises kasutuses olnud autole. Veel esitati

O. Metsale süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et varem varguse eest väärteokorras

karistatud isikuna pani ta toime kaks varguse katset ja ühe lõpuleviidud varguse. Nimelt

püüdis O. Mets 6. märtsi 2024. a hilisõhtul varastada Tallinnas Karjavälja 4 asuvast P

kauplusest kaupu kokku enam kui 1024 euro eest, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja

sekkumise tõttu; 7. juunil 2024 püüdis ta Tallinnas Õismäe tee 46 asuvast M kauplusest

varastada kaupu kokku 21 euro eest, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise

tõttu; 16. augustil 2024 varastas ta Tallinnas Vabaduse pst 158 asuvast D.P.J-i tanklast 81,14

euro väärtuses diislikütust.

2. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati O. Mets

süüdi KarS § 215 lg 1, § 203 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemises ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks kolm aastat vangistust.

Samuti tunnistati O. Mets süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja teda karistati kaheksa kuu vangistusega. O. Mets tunnistati süüdi veel KarS

§ 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati ühe aasta

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti O. Metsale liitkaristuseks kolm aastat ja kuus

kuud vangistust, lugedes karistusaja hulka ühe päeva kinnipidamisel viibitud aega (17.

veebruar 2024) ja mõistes tema lõplikuks karistuseks mõista kolm aastat viis kuud ja

kakskümmend üheksa päeva vangistust. Seda karistust suurendas maakohus KarS § 65 lg 2

alusel varasema ärakandmata karistuse võrra, mõistes O. Metsale lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks viis aastat kaks kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust. Karistuse

kandmise algusaega arvestas maakohus O. Metsa vahistamisest 16. augustil 2024. Maakohus

tühistas O. Metsale tõkendina kohaldatud vahistamise alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohu mõistis O. Metsalt ositi kaheteistkümne kuu jooksul menetluskuludena välja kokku

4215,63 eurot, sh 1230 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu 156 eurot, määratud kaitsjale

makstud tasu kokku 2755,98 eurot ning tunnistajate sõidukulu, parkimistasu ja saamata

jäänud töötasu kokku 73,65 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu R.L-i tsiviilhagi ja mõistis

O. Metsalt tema kasuks välja 7940 eurot. Samuti rahuldas kohus Eesti Vabariigi tsiviilhagi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), mõistes O. Metsalt hageja kasuks välja 15 208,66 eurot;

ning D.P.J tsiviilhagi, mõistes O. Metsalt hageja kasuks välja 81,14 eurot. Maakohus lahendas

ka asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohus leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavates kuritegudes on tõendamist

leidnud ja süüdistuses õigesti kvalifitseeritud.

3.1.

Süüdistust KarS § 203 lg 1 järgi kinnitavad politseiametnikest tunnistajate ütlused,

millest nähtub kuidas ebaharilikult suur hulk politseipatrulle üritasid 17.02.2024 öösel peatada

korduvalt politsei märguandeid eiranud O. Metsa juhitud sõidukit, olles sunnitud selleks

tegema laske ka teenistusrelvast. Sündmuses osalenud ja kahju saanud politseisõidukite

vaatlusprotokollidest ilmnevad sõidukitele tekitatud kahjustused. Asitõendi vaatlusprotokollist

ja selle lisaks olevast politseisõiduki pardakaamera videost nähtub sõidukite kahjustamiseni

viinud sündmuste kulg. Ka politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtub konkreetsetele

sõidukitele tekitatud kahju põhjus. Sõidukite taastamiseks vajalike kulutuste suurus nähtub

kohtus uuritud hinnapakkumistest ja remondiarvetest. Maakohus järeldas tuvastatud

tehioludest, et O. Mets pani talle süüks arvatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

3.2.

16.-17. veebruaril 2024 toime pandud mootorsõiduki ajutist omavolilist kasutamist

tõendavad kannatanu ütlused, millest nähtub, millal ja mis asjaoludel tema auto ärandati.

Politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtuvad ärandatud sõiduki kohta teate saamise ning

sõiduki asukoha tuvastamise, selle tagaajamise ja peatamisega seotud asjaolud. Lisaks

kinnitavad eeltoodut ka kirjalikud tõendid: 17.02.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll, sõiduki peatamise protokollid, asitõendi vaadeldud vormikaamerate salvestuste

vaatlusprotokollid koos fototabeliga. 16. augustil 2024 toime pandud mootorsõiduki ajutist

omavolilist kasutamist kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, millest nähtuvad sõiduki

äravõtmise ja tagastamisega seonduvad asjaolud; sündmuskoha vaatlusprotokoll, sõiduki

läbivaatusprotokoll ja asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollid.

Kummalgi juhul ei olnud O. Metsal valdaja luba sõiduki kasutamiseks. Tuvastatud sündmuste

käik võimaldab järeldada, et O. Mets ärandas mõlemal korral sõiduki otsese tahtlusega.

3.3.

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad politseiametnikest tunnistajate

ütlused selle kohta, mis asjaoludel tabati 17. veebruaril 2024 mootorsõiduki roolist

süüdistatav O. Mets; samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokoll ning ekspertiisiakt. O. Mets pani mootorsõiduki joobes

juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest olles teadlikult tarvitanud narkootilisi aineid

pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et võib olla narkojoobes. Ta pidas varasema

elukogemuse ja enesetunde põhjal vähemalt pidas võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit

juhtima asudes esineda narkojoove.

3.4.

6. märtsil 2024 toimepandud vargusekatset tõendavad kannatanu avaldus, millest

nähtuvad varguse katse asjaolud; samuti asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestuste

vaatlusprotokoll, millest nähtub O. Metsa tegutsemine varguse katse toimepanemisel. 7. juunil

2024 toimepandud vargusekatset tõendavad kannatanu avaldus, millest nähtuvad toimepandu

asjaolud; õigusrikkuja üleandmise akt, mille kohaselt on toimepanija isikuna tuvastatud O.

Mets; samuti asitõendina vaadeldud kaamerasalvestuste vaatlusprotokoll, millest nähtub O.

Metsa tegutsemine varguse katse toimepanemisel. 16. augustil 2024 tanklast kütuse

varastamist tõendavad kannatanu esitatud süüteoteade, millest nähtuvad varguse asjaolud;

samuti asitõendina vaadeldud tankla videosalvestiste vaatlusprotokoll, millelt samuti nähtuvad

teo tehiolud. Maakohus märkis, et O. Mets on juba varem varguste eest väärteokorras

karistatud isik, kes on jätkanud varguste toimepanemist. Varastamine on kujunenud tema

elustiiliks. Kuna üks toimepandud tegudest oli lõpule viidud, tuleb O. Metsa käitumine

kvalifitseerida tervikuna lõpuleviidud süstemaatilise vargusena. Kohtu hinnangul nähtub

tõenditest, et O. Mets pani varguse katsed ja varguse toime tahtlikult, sest ei ole usutav, et isik

korduvalt unustab kaupade eest tasuda. Sellele viitavad mh tuvastatud tehiolud.

3.5.

Maakohus ei tuvastanud O. Metsa tegude puhul nende õigusvastasust ega tema süüd

välistavaid asjaolusid.

3.6.

O. Metsale karistust mõistes märkis maakohus, et toimepandud tegude eest on

sanktsioonis ettenähtud kergemaliigiline, rahaline karistus karistusena välistatud, sest see ei

täidaks eripreventiivset eesmärki. Ka ei oleks O. Mets võimeline rahalist karistust kandma,

sest tal puudub sissetulek ning tal on vaja hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ja

kanda kriminaalmenetlusega seotud kulud. O. Metsa karistust raskendavaid või kergendavaid

asjaolusid ei esine. Küll aga pani ta uued kuriteod toime katseajal. Neil asjaoludel pidas

maakohus ainuvõimalikuks karistada O. Metsa reaalse vangistusega. Konkreetsete tegude

osas asus maakohus seisukohale, et 16.-17. veebruaril 2024 ideaalkogumis toime pandud

mitme kuriteo puhul on O. Metsa süü keskmisest suurem, sest narkojoobes O. Metsa

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks tuli politseil kasutada suuri ressursse. Varguste

puhul hindas maakohus O. Metsa süü keskmisest väiksemaks, samuti 16. augustil 2024 toime

pandud ärandamise puhul.

3.7.

Seoses tsiviilhagidega märkis maakohus järgmist.

3.7.1. Kannatanu R.L esitas tsiviilhagi 7940 euro nõudes tema sõidukile omavolilise

kasutamise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju ulatuse aluseks on kannatanu võtnud

11. märtsi 2024 koostatud Reho autoteeninduse hinnapakkumise, õigemini kahest esitatud

hinnapakkumisest väiksema, milles ei arvestata sõidukile politsei tekitatud kahjustusi

kuuliaukude näol. Kannatanu selgitas, et tegelik remondisumma kujunes algsest

hinnapakkumisest mõnevõrra suuremaks, sest remondi käigus tuli ilmsiks täiendavaid

probleeme. Kuna ta tasus remondi eest sularahas, pole tal esitada selle kohta arvet. Kohus

uuris ka sõidukist tehtud fotosid, millest nähtub, et see on remonditud, samuti kannatanu ema

ja vanaema sõlmitud laenulepinguid 7000 euro ulatuses, mis kinnitavad kannatanu väidet, et

tema lähedased võtsid remondi eest tasumiseks laenu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et

süüdistatav võttis R.L-i sõiduki omavoliliselt enda kasutusse ja tekitas oma tegevusega

sõidukile vigastusi. Usaldusväärselt on tõendatud nii tekitatud kahju suurus kui ka see, et

sõiduk on remonditud ja et kannatanu pidi selle eest tasuma kohtule esitatud hinnapakkumises

esitatud summa. Seejuures on usaldusväärsed ka kannatanu ütlused, et tegelik materiaalne

kahju oli suurem, kui hinnapakkumine. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et O.

Metsa tegevus on põhjuslikus seoses kannatanule tekkinud kahjuga ning ta tekitas selle kahju

õigusvastaselt ja süüliselt.

3.7.2. Eesti Vabariigile Politsei- ja Piirivalveameti kolme auto lõhkumisega tekitatud kahju

pidas maakohus samuti täies ulatuses tõendatuks. Kohtu hinnangul tõendavad seda kahju

hagiavaldusele lisatud remondiarved ja maksekorraldusesd, millest nähtub nende arvete

tasumine. Sõidukitele tekitatud kahjud on fikseeritud vaatlusprotokollides. Samuti on

liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt tegemist just Politsei- ja Piirivalveameti sõidukitega. O.

Metsa tegevus on põhjuslikus seoses kannatanule tekkinud kahjuga ning ta tekitas selle kahju

õigusvastaselt ja süüliselt. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, nagu oleks politsei

sõidukid saanud kahjustusi politseiametnike endi tegevuse tõttu. Politseiametnikud tegid

seaduslikku riiklikku järelevalvet ja sundpeatasid põhjendatud ning proportsionaalseid võtteid

kasutades O. Metsa juhitud ja kohati 150-170 km/h liikunud peatumismärguannet eiranud

sõiduki. Selleks kasutasid nad mh politseisõidukeid tehnilise tõkkena, takistamaks O. Metsal

edasist liikumist. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et kahjustused politseisõidukitele tekitati

just kuriteosündmuse käigus.

3.7.3. D.P.J-i tsiviilhagi luges maakohus tõendatuks süüteoteate ja sellele lisatud kviitungiga,

millest nähtuvalt tankis O. Mets D.P.J-i tanklas kütust, kuid lahkus selle eest tasumata.

Kriminaalasja arutamise raames on tuvastamist leidnud, et just süüdistatav oli see isik, kes

kütust tankis ning tanklast kütuse eest tasumata lahkus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kaitsja, kes

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega O. Metsa õigeksmõistmist või

alternatiivselt talle kergema karistuse mõistmist. Samuti taotleb kaitsja

apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu hüvitamist ja menetluskulude riigi kanda

jätmist.

4.1.

Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ning rikkunud

ka oluliselt kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse

oluline rikkumine seisneb tema arvates selles, et süüdistatava süüditunnistamine ei rajane

lubatavatel ega usaldusväärsetel tõenditel. Tõendite vahelised vastuolud on jäänud

kõrvaldamata.

4.2.

Kaitsja leiab, et O. Metsale võõraste asjade rikkumise eest esitatud süüdistus ei ole

põhjendatud. Kannatanu R.L-i autole ei tekitanud süüdistatav kahjustusi tahtlikult, vaid

politseisõidukitele otsasõidu näol oli tegemist liiklusõnnetusega. O. Metsa eesmärk ei olnud

sõidukeid kahjustada, vaid politsei eest ära sõita. Nii on apellandi hinnangul maakohtu

seisukoht arusaamatu, sest ühest küljest nõustub maakohus prokuröriga, et O. Metsa eesmärk

ei ole oluline, teisest küljest aga eeldab kohus, et O. Mets soovis põgeneda. Maakohus jättis

tema arvates arusaamatutel põhjustel arvestamata, et politseiametnikud kasutasid põgeneva O.

Metsa juhitud auto suhtes teenistusrelva. Ilmselge ja täiesti arusaadav, et inimene ei pruugi

üldse aru saada, mis toimub ja mis põhjusel kasutab politsei teenistusrelva, tehes seda öösel ja

libedal teekattel.

4.3.

Kuivõrd kahju tekitamisel puudus subjektiivne koosseis, ei ole kaitsja arvates

põhjendatud ka Politsei- ja Piirivalveameti esitatud tsiviilhagi. Kaitsja arvates ei ole hagejad

tõendatud ka tekitatud kahju suurust. Politsei- ja Piirivalveameti esitatud arvete alusel ei ole

võimalik kindlaks teha, kas kõik seal kajastatud tööd olid seotud süüdistuses kirjeldatud

tegudega ja kindlaks pole tehtud, millised kahjustused olid politseisõidukitel enne

süüdistusaktis kirjeldatud sündmusi. Kaitsja taotleb, et juhul, kui ringkonnakohus peab hagi

osaliselt põhjendatuks, vähendaks kohus VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist, sest kahju

politseisõidukitele tekkis osaliselt tulenevalt politseinike endi kohustuste vastasest

käitumisest. Arvestades seda, et politseiametnikud proovisid enda autodega O. Metsa

ebaõnnestunult nn karpi võtta ning O. Mets rammis politseisõidukeid kogemata, siis võib

öelda, et sõidukid said kahjustada politseiametnike enda käitumise tõttu.

4.4.

R.L-i tsiviilhagi ei ole apellandi väitel samuti põhjendatud isegi mitte juhul, kui

ringkonnakohus peaks lugema tõendatuks, et O. Mets tema autot omavoliliselt kasutas.

Nimelt ei ole tsiviilkohtumenetluses käibivale standardile vastavalt tõendatud kahju suurus.

Kahju suurust ei saa tõendada Reho Autoteeninduse hinnapakkumine, sest kannatanu on autot

remontinud hoopis oma sõbra juures, kelle nime ta ei mäleta ning nimetatud sõpra ei ole

kohtus üle kuulatud. Auto remondi eest ei ole esitatud arvet, sest väidetavalt tasus kannatanu

remondi eest sularahas.

4.5.

Võõra vallasasja omavolilise kasutamise süüdistust peab kaitsja alusetuks, sest esitatud

tõendid ei kinnita, et süüdistuses kirjeldatud sellekohased episoodid seonduks O. Metsaga. O.

Mets ei ole ennast prokuratuuri esitatud asitõendite vaatlusprotokollides ja fototabelites ära ei

tundnud.

4.6.

Kaitsja leiab, et O. Metsale ette heidetavaid vargusi ei saa pidada süstemaatiliseks, sest

erinevate varguste vahel puudub sisuline seos ning ei saa rääkida, nagu oleks varastamine

kujunenud O. Metsa elustiiliks.

4.7.

Kaitsja märgib, et 6. märtsi 2024. a varguse episoodi puhul ei ole võimalik tuvastada

ega süüdistatav lihtsalt ei unustanud toodete eest maksta, mis tähendaks, et tema käitumises

oleks välistatud varguse subjektiivne koosseis. Kaitsja osutab, et varguste tõendamiseks ei ole

üle kuulatud tunnistajaid, vaid kohus on need teod tuvastanud pelgalt dokumentaalsetele

tõenditele tuginedes. 7. juunil 2024 toimunu kohta on süüdistuses märgitud, et O. Mets võttis

kaupa 21 euro väärtuses ja väljus müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid

turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata. On tuvastatud, et seejärel O. Mets

tasus võetud toodete eest. Seega pole ka sel juhul tuvastatud, kas mitte O. Mets lihtsalt ei

unustanud kauba eest tasuda. Kaitsja osutab veel vastuolule, et kuigi O. Mets tasus toodete

eest pärast enda kinnipidamist, on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kaup kauplusele

tagastatud. Kaitsja hinnangul puudub ka 16. augusti 2024. a kütusevarguse episoodis O.

Metsal varguse tahtlus, sest ei ole tuvastatud, kas ta mitte lihtsalt ei unustanud kütuse eest

maksta. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid O. Metsal varguse tahtluse

esinemist.

4.8.

Kaitsja leiab, et O. Mets ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kaitsja hinnangul

ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et O. Mets pidi varasema elukogemuse ja enesetunde

põhjal aru saama, et ta on joobes ning pidama võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit juhtima

asudes esineda narkojoove. Kaitsja osutab, et O. Metsa ei ole varasemalt analoogsete

kuritegude eest karistatud, mistõttu on vaieldav, kas O. Mets pidi aru saama, et tal võib

esineda narkojoove.

4.9.

Apellant asub seisukohale, et isegi kui O. Metsale esitatud süüdistus on osaliselt või

täielikult põhjendatud, ei vasta talle mõistetud karistus süüdimõistetu isikule. Karistus on liiga

raske ega vasta kehtivale kohtupraktikale. Juhul kui Ringkonnakohus leiab, et O. Metsale

esitatud süüdistus on osaliselt või täielikult põhjendatud, siis palub süüdistatav alternatiivselt

kergemat karistust, kuna mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ja on liiga karm. O.

Metsale 16.-17. veebruaril 2024 toimepandud kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel karistust

mõistes ei arvestanud kohus seda, et O. Metsa aeti mitme sõidukiga taga ja politseiametnikud

püüdsid teda ebaõnnestunult n.ö karpi võtta. Seetõttu said sõidukid kahjustusi

politseiametnike endi käitumise tõttu ja neil asjaoludel pidanuks O. Metsale mõistma selles

episoodis kergema karistuse.

5. 27. märtsil ja 8. aprillil 2025 esitas süüdistatav ka omalt poolt kaks apellatsioonina

pealkirjastatud dokumenti. Nendes palub ta kohtul tähelepanu pöörata dokumentide

autentsusele, sest tema väitel on templid prinditud ja võimalik, et seda on ka allkirjad. Samuti

on digiallkirjastatud dokumentidel märgitud vale ajavöönd. Veel märgib süüdistatav, et

tunnistajate ütlused on vastuolulised ja valed. Ükski tunnistajatest ei esitanud oma

ametitõendit. Kuludokumendid on fiktiivsed ja neid ei saa arvestada.

6. Prokuratuur esitas 7. aprillil 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata jätta. Prokuröri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega

ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus

seisukohale, et O. Mets pani toime temale etteheidetavad kuriteod. Samuti on maakohus

ammendavalt ja jälgitavalt põhjendanud otsustust tsiviilhagide rahuldamise ja väljamõistmise

osas. Prokuröri arvates ei ole õigustatud apellandi etteheide, nagu ei oleks O. Metsale

mõistetud karistus vastavuses süüdimõistetu isiku ja kehtivale kohtupraktikaga. Maakohus on

mõistetud karistuse liiki ja määra põhjendanud piisavalt ning selles osas mingeid minetusi,

arvestades KarS §-s 56 sätestatut ja kohtupraktikat ei esine. Apellatsioonides ei kummutata

ühtki maakohtu seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, kaitsja ja

süüdistatava apellatsioonide ja prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et süüdistatava 8.

aprillil 2025 esitatud apellatsioon tuleb läbi vaatamata jätta, süüdistatava 27. märtsil 2025. a

apellatsioonis ja kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei too aga kaasa maakohtu otsuse

tühistamist ning need tuleb jätta rahuldamata. Oma selliseid järeldusi põhjendab kolleegium

alljärgnevalt.

8. Kaitsja apellatsioonis esitatud käsitlus, mille kohaselt ei tekitanud O. Mets sõidukitele

kahjustusi tahtlikult, on kolleegiumi hinnangul tendentslik ja ebaõige. Kaitsja arvates on

hoopis politseiametnikele ette heidetav, et nad püüdsid põgenevat O. Metsa takistada ja selle

käigus said nii O. Metsa juhitav sõiduk kui politseisõidukid kahjustada. Niisugune arusaam

kummastab. O. Mets juhtis ärandatud sõidukit, oli sellest ise suurepäraselt teadlik ning sai

järelikult ka väga hästi aru, miks politseisõidukid teda jälitasid ja peatuma sundida püüdsid.

Sõidukite kahjustamiseni viinud sündmused said alguse sellest kui politseiametnikud püüdsid

O. Metsa seisva sõiduki roolist kinni pidada, kuid tema, allumata talle antud korraldustele,

hoopis põgenes. O. Metsa jälitavad eraldusmärkidega ja siniseid vilkureid kasutavad

politseisõidukid andsid O. Metsale korduvalt märku, et ta peatuks ning püüdsid ka tema

edasist liikumist tõkestada, kuid O. Mets möödus tõketest (selleks isegi sõidukiga teelt

väljudes), samuti eiras ta peatumismärguandeid ning liikus politseisõidukite eest ära pikema

aja jooksul ja kohati väga suurel kiirusel. Politseisõidukitele kahjustuste tekitamine leidis aset

olukorras, kus O. Metsa juhitud sõiduk oli sunnitud n.ö karpi surutuna peatuma, kuid seejärel

rammis nii enda ees kui ka taga asuvat politseisõidukid ja seejärel karbist välja

manööverdades põrkas veel ka vastu kolmandat politseisõidukit, tekitades sellelegi kahjustusi.

Nende manöövrite käigus sai viga ka O. Metsa juhitud ärandatud sõiduk. Sellises olukorras

kontrollis just O. Mets seda, millistele autodele ja mil viisil ta kahju tekitab ning ta tegi seda

kavatsetult. Jutt sellest, nagu ei oleks O. Mets öisel ajal liikudes üldse aru saanud, miks

politseisõidukid teda jälitavad ja seejuures teenistusrelva kasutavad, on eeltoodu kontekstis

kohatu ning vastuolus asjas uuritud tõenditega, mis kinnitavad üheselt, et O. Mets taipas väga

hästi, mis tema ümber toimus ning püüdis põgenedes pääseda vastutusest.

9. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohtadega Politsei- ja Piirivalveameti tsiviilhagi

osas. Maakohus on lugenud hagi tõendatuks sõidukitele tekitatud kahjustusi kajastavate

vaatlusprotokollide (tl-d 169-187, kd I) ja remondiarvete alusel. Kaitsja väide, nagu oleks

kahju suurus tõendamata või nagu oleks osad kahjustused sõidukitele võinud pärineda juba

varasemast ajast, on paljasõnalised ning maakohtus uuritud tõenditega kummutatud. Kui

kaitsja väidab, et osad kahjustused võivad pärineda varasemast, siis peaks ta niisuguste

kahtluste kinnitamiseks osutama ka mingitele ebakõladele maakohtus uuritud tõendite osas

või esitama omapoolseid tõendeid enda väidete kinnituseks. Kaitsja taotlus vähendada VÕS §

139 lg 1 alusel kahjuhüvitist, sest kahju olevat justkui tekkinud osaliselt politseiametnike endi

kohustuste vastase tegevuse tõttu, jääb rahuldamata. Nagu juba eelpool selgitatud, tekkis

kahju O. Metsa juhitud ärandatud sõidukile ja politseisõidukitele O. Metsa enda süülise ja

sihiliku tegevuse tõttu, mitte aga politseiametnike kohustuste vastase tegevuse tõttu. Seega

puudub alus kahjuhüvitist vähendada.

10. Samavõrd ainetu on kaitsja kriitika R.L-i tsiviilhagi suhtes. Reho Autoteeninduse

hinnapakkumine on kolleegiumi hinnangul lubatav ja usaldusväärne tõend tõendamaks,

milliseid varuosi, remonttöid ja millises maksumuses oli vaja R.L-i auto remondiks teha.

Kahju hüvitamise eelduseks ei ole seejuures isegi asjaolu, et vastavad kulud oleks juba kantud

või et kas kulud on kantud sularahas või arve alusel. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegium

selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude

hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui

ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte

tegelikult kantud kulutuste alusel (vt nt 13. detsembri 2011. a RKTKo asjas 3-2-1-124-11, p

16). Kuid arutataval juhul on usaldusväärselt tõendatud ka see, et remonttööd on juba tehtud

ning kahjustatud auto korda seatud. Seejuures on maakohus uurinud nii R.L-i esitatud

kirjalikke tõendeid kui ka tema ütlusi selle kohta, kuidas ta hankis remondi eest tasumiseks

vajalikud vahendid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et uuritud tõendite valguses on

usaldusväärselt tõendatud nii kahju tekitamise fakt kui ka tekitatud kahju ulatus. Asjaolu, et

remondi maksumuse kalkulatsiooni on esitanud Reho Autoteenindus, kuid auto on tegelikult

remontinud ja selle eest tasu saanud teine isik, ei kummuta eeltoodut kuidagi ega muuda ühtki

selles küsimuses maakohtu uuritud tõendit ebausaldusväärseks.

11. Mis puutub kaitsja väitesse, nagu poleks tõendatud, et O. Mets kasutas süüdistuses

kirjeldatud asjaoludel omavoliliselt võõraid sõidukeid, siis see väide on ainetu. Mitte mingit

tähtsust ei oma kaitsja osutatu, et O. Mets ei ole ennast prokuratuuri esitatud asitõendite

vaatlusprotokollides ja fototabelites ära tundnud. See, et O. Mets kasutas omavoliliselt R.L-i

autot, on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, millest nähtub, millal ja mis asjaoludel tema

auto ärandati. Politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtuvad ärandatud sõiduki kohta teate

saamise ning sõiduki asukoha tuvastamise, selle tagaajamise ja peatamisega seotud asjaolud.

Lisaks kinnitavad eeltoodut ka kirjalikud tõendid: 17. veebruari 2024. a isiku kahtlustatavana

kinnipidamise protokoll, sõiduki peatamise protokollid, asitõendi vaadeldud vormikaamerate

salvestuste vaatlusprotokollid koos fototabeliga. 16. augustil 2024 toime pandud

mootorsõiduki ajutist omavolilist kasutamist kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused,

millest nähtuvad sõiduki äravõtmise ja tagastamisega seonduvad asjaolud; sündmuskoha

vaatlusprotokoll, sõiduki läbivaatusprotokoll ja asitõendina vaadeldud turvakaamerate

salvestuste vaatlusprotokollid. Kummalgi juhul ei olnud O. Metsal valdaja luba sõiduki

kasutamiseks. Seejuures see, et kummalgi juhul oli võõra auto omavoliline kasutaja just O.

Mets, nähtub tema kinnipidamiselt ärandatud auto roolist (vt kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll tl-d 203-203 prd-l, kd I ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tl-d 67-69, kd

II).

12. O. Metsale heidetakse arutatava kriminaalasja raames ette kolme vargust või varguse

katset, mida maakohus on käsitanud süstemaatilise varastamisena, kuid mille puhul kaitsja

leiab, et neid vargusi ei saa pidada süstemaatiliseks, sest erinevate varguste vahel puudub

sisuline seos. Kolleegium osutab, et lisaks vargustele on O. Mets arutatavas kriminaalasjas

kohtu all veel kahe sõiduki ajutise omavolilise kasutamise eest. Samuti on teda varem

korduvalt KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud. Kõigi arutatavas kriminaalasjas O.

Metsale ette heidetavate varavastaste kuritegude puhul on silmatorkav O. Metsa oportunistlik

käitumine, kus ta võimaluse tekkimisel kõhklematult ja ülima nahaalsusega asub teiste isikute

varalist sfääri kahjustama. Nii on ta toiminud ka konkreetsemalt varguste episoodides.

Mustamäe Pst toimepandud varguse katse puhul on asitõendina vaadeldud turvakaamerate

videote vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud DVD-l asuvatest turvakaamerate videotest

näha, kuidas O. Mets asetab kauplusest võetud kotti erinevaid kaupu ning väljub seejärel

müügisaalist sissepääsu turvaväravate kaudu. Seejuures eirab ta väravatele nähtavalt

paigutatud märke, mis keelavad sealt kaudu vastassuunas liikumist – püüdes vältida isegi

kassade juurest möödumist (vt tl-d 2-14, kd II). M Õismäe tee 46 kauplusest varguse katse

puhul liigub O. Mets pärast soovitud asjade võtmist konkreetselt väljapääsu poole, möödudes

kassast ja seejärel peab turvamees ta kinni. Pole näha mingit üllatust või püüdu kauba eest

tasuma asuda, vaid kohtule on ilmne, et O. Mets saab aru, miks ta kinni peeti ja turvaruumi

suunati (vt asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde lisatud videosid tl-d 18-26, kd II). See, et

O. Mets M kauplusest võetud kaupade eest hiljem tasus, ei muuda eelnenut olematuks –

maakohtus uuritud tõendite põhjal on üheselt selge, et ta proovis lahkuda kaupade eest

tasumata. Kohus on salvestistelt nähtuva põhjal veendunud, et O. Mets tegutses seejuures

tahtlikult, mitte aga hajameelsuse tõttu kogemata. Seda veendumust süvendab iseäranis

koosmõjus O. Metsa tavapärase käitumismustriga, mis kordub ka teiste talle etteheidetavate

kuriteoepisoodide puhul. Nii ka D.P.J-i tanklast kütuse varguse episoodis on asitõendi

vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud videofailidest näha, et O. Mets jällegi tegutseb

sihipäraselt ja enesekindlalt autosse kütust tankides ja lahkub seejärel kütuse eest tasumata (vt

tl 70-73, kd II). Seegi paigutub konteksti O. Metsa muude varavastaste kuritegudega,

demonstreerides tema tavapärast käitumismustrit. Uuritud tõenditega on kummutatud kaitsja

väide, nagu võinuks O. Mets talle ette heidetud varguse episoodides lihtsalt unustada kauba

eest tasuda.

13. Kaitsja väitel, kuna O. Metsa ei ole varem analoogsete kuritegude eest karistatud, on

ebaõige maakohtu järeldus, nagu pidanuks O. Mets mootorsõidukit juhtima asudes varasema

elukogemuse ja enesetunde põhjal mõistma, et tal võib esineda narkojoove. Kolleegium

märgib, et O. Metsa on karistusregistri väljavõtte kohaselt korduvalt karistatud NPALS § 151

korras, mistõttu on ilmselgelt tegemist isikuga, kellel on kogemusi narkootiliste ainete

tarvitamisega. Seetõttu on maakohus igati asjakohaselt leidnud, et O. Metsal oli olemas

asjakohane elukogemus, mille põhjal ta pidi mõistma enda joobeseisundit. Seejuures on

asjakohane viidata joobeseisundile viitavate tunnuste protokollile (vt tl 196 prd-l, kd I) ja

terviseseisundi kirjeldusele (vt tl-d 197-199, kd I), milles märgitu kohaselt esinesid O. Metsal

teistele inimestele äratuntavad joobeseisundi tunnused: mh kerge kõikumine kõndimisel,

nüstagm, ekslev pilk ning aeglane ja segane kõne, seejuures mõned seosetud ja

ebaadekvaatsed repliigid, samuti häiritud reaktsioonikiirus. Inimene, kelle puhul esineb

sellises ulatuses väliselt märgatavaid häireid käitumises, tajub neid vähemalt osaliselt ka ise.

14. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga, nagu ei vastaks O. Metsale mõistetud karistus

tema isikule ja nagu oleks mõistetud karistus liiga raske ning vastuolus senise

kohtupraktikaga. Kolleegium osutab siinkohal esmalt, et maakohus selgitas arusaadavalt,

miks on O. Metsa puhul ainus võimalik karistuse liik vangistus. Raskeim karistus mõisteti O.

Metsale 16.-17. veebruaril 2024 ideaalkogumis toime pandud kuritegude eest. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et O. Metsa süüd tuleb selles episoodis pidada keskmisest suuremaks,

arvestades toimunu tehiolusid. Seetõttu on ka sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus

põhjendatud. Ülejäänud kuritegude puhul mõistis maakohus O. Metsale karistuse tunduvalt

alla sanktsiooni keskmist määra ning liitkaristust mõistes suurendas maakohus raskeimat

üksikkaristust üksnes mõnevõrra, mitte ei liitnud väiksemaid üksikkaristusi täiel määral või

isegi olulises osas. Kaitsja ei ole apellatsioonis ka täpsemalt selgitanud, mispärast tuleks

pidada arutataval juhul mõistetud karistust liiga rangeks, vaid on piirdunud pelgalt üldsõnalise

etteheitega. Eeltoodu põhjal jääb tema kriitika karistuse liigsele rangusele tagajärjetuks.

15. O. Mets on ka ise esitanud apellatsioonid – 27. märtsil ja 8. aprillil 2025. Kolleegium

osutab, et apellatsioonitähtaeg hakkas kinnipidamisasutuses viibivale O. Metsale kulgema

kohtuotsuse kättetoimetamisest 7. märtsil 2025. Seega oli apellatsioonitähtaja viimane päev 7.

aprill 2025. Seetõttu tuleb 8. aprillil 2025. esitatud apellatsiooni väited jätta tähtaja rikkumise

tõttu läbi vaatamata. 27. märtsil 2025 esitatud apellatsioonis on O. Mets palunud tähelepanu

pöörata dokumentide autentsusele, sest tema väitel on templid prinditud ja võimalik, et seda

on ka allkirjad. Samuti on digiallkirjastatud dokumentidel tema hinnangul märgitud vale

ajavöönd. Apellatsioonis ei ole täpsustatud, millistest dokumentidest käib jutt ja esitatud

umbmääraseid väiteid ei ole võimalik kontrollida.

16. Seega nähtub eelnevast, et kaitsja osutatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega

kriminaalmenetluse õiguse olulist rikkumist pole aset leidnud. O. Mets on süüdi tunnistatud

lubatavatele ning usaldusväärsetele tõenditele tuginedes. Mingeid tõendite vahelisi

vastuolusid, mis on jäänud kõrvaldamata, ei esine. Apellatsioonis sisuliselt korratakse väiteid,

mis on juba esitatud kriminaalasja arutamisel maakohtus ning millele maakohus on ka

argumenteeritult vastanud.

17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju

Maakohtu 20. jaanuari 2025. a otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni ja O. Metsa 27.

märtsi 2025. a apellatsiooni rahuldamata. O. Metsa 8. aprilli 2025. a apellatsiooni jätab

kolleegium KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

18. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 527,04 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ning apellatsioonkaebuse

koostamiseks 345 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 432

eurot. Taotletud summadele lisandub käibemaks. Taotluse kohta tuleb märkida järgmist.

Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus ei ole mahukas, selles käsitletud küsimused ei ole

õiguslikult nüansirohked ega tõenditest kujunev pilt suurt töömahtu eeldav. Maakohtu

lahendiga tutvumiseks ei kulu üle tunni. Arvestada tuleb ka apellatsioonis sisalduva

argumentatsiooni pealiskaudsust ja seda, et apellatsioonis esitatud väited kordavad suurel

määral maakohtus kohtuvaidluste käigus öeldut. Seetõttu ei saa tasu kogu kaitsja taotletud

töömahu eest pidada põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus rahuldab

kaitsja taotluse osaliselt ja arvestab õigusabi põhjendatud mahuks kokku 200 minutit, mille

eest on alates 6. veebruarist 2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr (200*36/30) 240 eurot. Sellele lisandub

käibemaks 22%, s.o 52,8 eurot. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena

kindlaks kokku 292,8 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses

jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o

tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata,

jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Allkirjastatud digitaalselt