2-23-136805/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-136805

Tsiviilasi

A. G. hagi A. G. vastu elatise nõudes

Hagihind

2 342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. G. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: N. M.

Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post

vadim@hugolegal.ee)

Kostja: A. G. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kostja 25.11.2024 taotlus tõendite kogumiseks.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista A. G.lt elatis perioodi 14.09.2023 - 30.04.2025 eest 2 834,98 eurot A. G. kasuks.

4. Välja mõista A. G.lt igakuine elatis 191,24 eurot kuus xxxx sündinud alaealise lapse A. G.

kasuks alates 01.05.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.a.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks N. M.i arvelduskontole xxxx selgitusega

„Elatis A. G.“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Alates 2021.a. veebruarist on hageja täielikult oma ema ülalpidamisel, kostja

ei osale ülalpidamiskulude tasumises ja ei ole kordagi maksnud elatist. Kostja on maksnud enne

hagi esitamist ebaregulaarselt lapse huviringide eest. Lapsega suhtlemise korda ei ole kohtu kaudu

kindlaks määratud. Poolte kokkuleppel veedab hageja kostjaga mõned tunnid nädalas, kus ta viib

lapse trenni ja tagasi koju. Laps viibib kostja juures keskmiselt 3 ööpäeva kuus, kuid need

ööbimised pole regulaarsed ning on mõned kuud alates 14.09.2023 kus laps pole ühtegi korda

kostja juures ööpäevi veetnud. 2024.a. suvel viibis hageja kostja juures vastavalt

vanematevahelisele kokkuleppele pikema perioodi.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 14.09.2023 igakuise elatise PKS § 101-

järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Lapsevanemad lahutasid abielu ja jagasid ühisvara, kokku lepiti, et

hageja ema saab ühisvara müügitulust oma osast 6 049 eurot rohkem ja seda summat tuleks

vajadusel lugeda ettemaksuks, mis katab osa võimalikest elatisenõuetest. Ettemaksu arvesse võttes

on kostja juba katnud hageja eluasemekulud vähemalt 2026. aastani. Kostja on lisaks võtnud

endale kohustuse hoolitseda hageja eest pool ajast ning vastutada sel perioodil lapse jooksvate

kulutuste eest, mida ta on ka siiani teinud. Kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja viib

regulaarselt hageja autoga trenni, kannab seonduvalt transpordikulud, samuti uisukooliga

kaasnevad kulud nt uiskude laenutamise eest, vahepalad, toidukulud ajal, mil hageja on koos

kostjaga ja ööbib kostja juures. Samuti kui kostja viib hageja üritustele, kannab ta sellega seoses

kaasnevad kulud, nt kulud kingituste soetamiseks, pääsupiletid jne. Iga-aastaselt on kostja viinud

hageja reisima. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja taotlus tõendite kogumiseks

3. Kostja märkis 25.11.2024 menetlusdokumendis, et palub kohustada hageja esindajat esitama

tõendid, mis kinnitavad, et kostja on olnud kättesaamatu või keeldunud suhtlemast lapsega. Kostja

täiendas 14.03.2025, et taotleb, et hageja esindaja esitaks kõik kirjalikud tõendid, sealhulgas

kirjavahetuse (e-kirjad, SMS-sõnumid, sotsiaalmeedia sõnumid või muud elektroonilised teated),

mis kinnitaksid või lükkaksid ümber hageja esindaja väited selle kohta, et kostja ei ole olnud

lapsega kontaktis või on sellest keeldunud. Nimetatud tõendite eesmärk on tõendada või ümber

lükata hageja esindaja poolt esitatud väide, et kostja on olnud kättesaamatu või on keeldunud

lapsega suhtlemast.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 järgi tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või

tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad

andmed.

Kohus jätab taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, leides, et tõendid, mille kogumist

taotletakse ei ole esitatu põhjal määratletavad. Kas kostja on olnud kättesaamatu või keeldunud

lapsega suhtlemisest ei oma asja lahendamisel ka tähendust.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl

21-24, tõlge dtl 57-58) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma

ema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

7. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

9. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled vaidlevad, kui sageli hageja isa juures keskmiselt viibib.

10. Kostja on välja toonud, et kohtus lapsega 2023.a. oktoobris (dtl 147-151) järgnevalt:

ööbimisega 06.10-07.10, 12.10-13.10, 14.10-15.10, 21.10-22.10; 26.10-27.10; 28.10-29.10 - so

kokku 6 ööpäeva;

lisaks kohtus kostja lapsega 01.10, 03.10, 04.10, 05.10, 17.10, 31.10.2023 päeval;

2023.a. novembris oli ööbimisega kohtumisi 5 ööpäeva, kokku kohtus lapsega 8 päeva vältel.

11. Kostja märkis, et taoline kord, kus kostja läks hagejale järgi või hageja läks pärast kooli otse kostja

koju, seejärel kostja viis hageja trenni või mõnele üritusele ning hiljem viis hageja vastavalt hageja

või hageja esindaja soovile või loale enda koju või hageja esindaja koju, kehtis kuni 2024.a. suve

alguseni. Lisaks võis hageja jääda ööbima kostja juurde reedest pühapäevani. Lisaks viibis hageja

neljal korral umbes nädala kostja juures ööbimisega iga kord, kui hageja esindaja oli lähetuses või

puhkusel.

12. Hageja väitel veedab hageja kostjaga mõned tunnid nädalas, kus ta viib lapse trenni ja tagasi ema

juurde koju. Laps on viibinud kostja juures keskmiselt 3 ööpäeva kuus, kuid need ööbimised pole

regulaarsed ning on mõned kuud alates hagi esitamisest, kus laps pole ühtegi korda kostja juures

tervet ööpäeva veetnud.

13. Nähtuvalt esitatud sõnumivahetusest (koos tõlkega dtl 212) leppisid vanemad 2024.a. mais kokku,

et laps on isa juures 23.05-28.05, so 5 ööpäeva.

14. Pooled ei vaidle, et 2024.a. suve osas lepiti kokku selliselt, et hageja on isaga 15.-30.06.2024, 15.-

31.07.2024 ja 15.-30.08.2024 (e-kirjad dtl 179, tõlge dtl 186), so vastavalt 15, 16 ja 15 ööpäeva.

15. Kostja on välja toonud, et alates 2024.a. septembrist kohtub kostja hagejaga 4-5 korda nädalas;

nimelt teisipäeviti ja laupäeviti ja iga teine neljapäev viib kostja hageja hageja esindaja kodunt

trenni; pärast trenni on hageja kostja koos, seejärel viib kostja hageja ööbima hageja esindaja koju;

nädalavahetustel jääb hageja ööbima kostja juurde. Laps viibis kostja juures septembris 2024

järgmistel kuupäevadel: 2., 5., 10., 12., 14., 15. ja 28.

Hageja ööbis kostja juures: 25.–27. oktoober 2024, 1.–2. november 2024, 10. -11. november 2024

ning 16.–17. november 2024.

16. Tõendamaks, et kostja nõustus võtma lapse oktoobris, on kostja esitanud sõnumivahetuse (dtl 211,

tõlge dtl 212). Sõnumivahetusest nähtuvalt kirjutas hageja ema kostjale 24.10.2024, et kas saaksid

see nädalavahetus reede õhtust alates kuni pühapäevani A. veeta, ta pole olnud sinu juures alates

augusti lõpust, mis on kooskõlas hageja väitega, et menetluse kestel on esinenud kuid, kui hageja ei

ole kostja juures korraga tervet ööpäeva üldse olnud.

17. Kostja on välja toonud, et 2024.a. detsembris hageja ööbis kostja juures 07.–08.12, 2025.a.

jaanuaris 04.–05.01, 11.–12.01, 17.–19.01, 24.–25.01, veebruaris 07.–09.02, märtsis 01.–02, 07.–

09, 12.03-13.03.

18. Kohus leiab, esitatu ei võimalda tuvastada, et laps viibiks vastavalt vanematevahelisele

kokkuleppele kostja juures aastas keskmiselt 7 ööpäeva või enam kuus. Vähemalt 7 ööpäeva ei tule

aasta keskmisena kokku ei arvestades aastast perioodi alates hagi esitamisest 14.09.2023 -

14.09.2024, sj võttes arvesse suvel isaga oldud pikemaid perioode, ega nähtu esitatust, et kokku

oleks lepitud regulaarses suhtlemises enamas ulatuses ka hilisemalt. Kostja enda väidetel viibis

laps temaga 2024.a. detsembris ühe ööpäeva, 2025.a. jaanuaris viis ööpäeva, veebruaris 2 ööpäeva.

19. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

20. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-alates 03.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1

981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot).

21. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

22. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kostja on välja toonud, et alates 10.01.2024 tema

ametikoht koondati ning ta on töötu (Töötukassa otsus dtl 171). Riigikohus on selgitanud, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja alates

10.01.2024 ei tööta, ei ole objektiivseks, kostjast sõltumatuks asjaoluks, mis takistaks tal piisava

sissetuleku teenimist, sh selleks vajaliku uue töökoha leidmist, et anda hagejale ülalpidamist

vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.

23. Pooled vaidlevad, kas ja mis ulatuses kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Hageja on välja

toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised:

eluase

toit

transport

tervishoid, hügieen

riided-jalanõud

vaba aeg, meelelahutus

huviharidus

side

kool

kokku (eur/kuus)

1035

24. Kostja on märkinud seoses eluasemega, et temale langev osa on märgitust pool, so 165 eurot kuus,

sj tuleks ettemaksuks arvestada 6 049 eurot, mille hageja ema sai ühisvara jagamisel 2020. a.-l.

oma osast rohkem. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lapsevanemad oleks ühisvara

jagamisel lapsele ülalpidamise andmises kokku leppinud kostja väidetud viisil, mh ei nähtu sellist

kokkulepet kostja esitatud lepingutest (dtl 73-79). Isegi kui kostja väidetud kokkuleppe tõendaks,

ei välista ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimine vanemate omavahelises suhtes lapse

nõudeõigust. Kolmandaks, isegi kui lugeda, et kostja on hagejale andnud ühekordselt ülalpidamist

2020.a.-l. 6 049 eurot, ei saa ülalpidamiskohustus olla edasiulatuvalt täidetud. Riigikohus on

selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või

kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja

seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude

välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes.

Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste

rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest

juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise

nõuet ning sätestanud PKS § 100 lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest

ette (2-17-6713, p 23).

25. Kostja on välja toonud, et kui ta veedab hagejaga aega, siis ta kannab ka vahetult hageja kulusid,

eelkõige seoses transpordi, toidu ja meelelahutusega. Kostja on seisukohal, et kulud nagu toit,

eluase, transport, hügieenitarbed, harilikud apteegikaubad, meelelahutus ja vaba aeg sõltuvad lapse

viibimiskohast. Kohus nõustub kostjaga, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka

vahetult saadud ülalpidamise väärtus.

26. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähemalt 3 ööpäeva kuus, kohus tuvastas

eelnevalt, et 2024.a. mais oli hageja kostja juures 5 ööpäeva ning 2024.a. suvel juunis, juulis ja

augustis vastavalt 15, 16 ja 15 ööpäeva. Võttes aluseks hageja nimetatud igakuiste vajaduse

ulatuse, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, on vahetu ülalpidamise hinnanguline väärtus

ühe ööpäeva kohta seoses toiduga 8,3 eurot (250:30), eluasemega 11 eurot (330:30), transpordiga

3,3 eurot (100:30), esmaste hügieeni- ja apteegitarvetega 1,5 eurot (45:30). Kohus leiab, et lapse

hinnanguline vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega, eeldusel, et see hõlmab nt kinos

ja kohvikus käimist, väljasõite, vahel mänguasjade ja raamatute ostmist, sõprade sünnipäevadel

osalemist, ei saa hinnanguliselt, võttes arvesse ka hagis kirjeldatud lapse elulaadi, olla vähem kui

50 eurot kuus. Kostja on välja toonud ning pooled ei vaidle, et kostja kohtub lapsega sageli

päevasel ajal ja tehakse midagi koos. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et kostja täidab endale

langevat osa lapse vaba aja sisustamisel vahetult. Vastavalt antud ülalpidamise väärtus on

hinnanguliselt 25 eurot kuus (50:2). Seejuures ei oma tähendust kostja esitatud tõendid tegelikult

tekkinud kulude kohta, kuna kulutusi võib soovi korral teha mistahes ulatuses.

27. Pooled ei vaidle, et alates 2024.a. septembrist sõidutab kostja hagejat trenni ja sealt tagasi vähemalt

kord nädalas, so 4 korda kuus. Hageja on põhjendanud keskmisest suuremat vajadust seoses

transpordiga sellega, et last on vaja sõidutada erinevatesse trennidesse ja huviringidesse. Vahetult

antud ülalpidamise väärtus vastab kohtu hinnangul täiendavalt neljale päevale kuus.

28. Hageja on esitanud nõude PKS § 101-järgses ulatuses ülalpidamise saamiseks alates hagi

esitamisest 14.09.2023. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohtuotsuse tegemise seisuga tulnuks kostjal anda ülalpidamist kokku 5 463,88 euro ulatuses,

võttes arvesse vahetult saadud ülalpidamise väärtust, on kostja andnud ülalpidamist oma kohustuse

ulatusest vähem 2 834,98 euro võrra vastavalt järgmisele arvestusele:

kuu

kohustus

täidetud

võlg

14-30 sept 23 (17p)

147,521

55,142

92,383

okt

260,33

97,34

163,03

nov

260,33

97,3

163,03

dets

260,33

97,3

163,03

jaan 24

260,33

97,3

163,03

veebr

260,33

97,3

163,03

märts

260,33

97,3

163,03

aprill

287,72

97,3

190,42

mai

287,72

145,55

142,22

juuni

287,72

386,56

juuli

287,72

411,67

aug

287,72

386,5

sept

287,72

110,58

177,22

okt

287,72

110,5

177,22

nov

287,72

110,5

177,22

dets

287,72

110,5

177,22

jaan 25

287,72

110,5

177,22

veebr

287,72

110,5

177,22

märts

287,72

110,5

177,22

aprill

301,74

110,5

191,24

Kokku

2 834,98

29. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse

kohtuotsuse tegemise seisuga, so perioodi 14.09.2023 - 30.04.2025 eest 2 834,98 eurot.

30. Alates 01.05.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni,

arvestades osa, milles kostja osaleb hageja ülalpidamises vahetult, 191,24 eurot kuus (so 301,74 -

110,5).

1 260,33 : 30 x 17

2 97,3 : 30 x 17

3 147,52 - 55,14

4 (3 ööpäeva x toit 8,3 = 24,9) + (3 ööpäeva x eluase 11 = 33) + (3 ööpäeva x transport 3,3 = 9,9) + (3 ööpäeva x hügieen ja

tervishoid 1,5 = 4,5) + meelelahutus 25 = 97,3

5 (5 ööpäeva x toit 8,3 = 41,5) + (5 ööpäeva x eluase 11 = 55) + (5 ööpäeva x transport 3,3 = 16,5) + (5 ööpäeva x hügieen

ja tervishoid 1,5 = 7,5) + meelelahutus 25

6 (15 ööpäeva x toit 8,3 = 124,5) + (15 ööpäeva x eluase 11 = 165) + (15 ööpäeva x transport 3,3 = 49,5) + (15 ööpäeva x

hügieen ja tervishoid 1,5 = 22,5) + meelelahutus 25

7 (16 ööpäeva x toit 8,3 = 132,8) + (16 ööpäeva x eluase 11 = 176) + (16 ööpäeva x transport 3,3 = 52,8) + (16 ööpäeva x

hügieen ja tervishoid 1,5 = 25) + meelelahutus 25

8 97,3 + täiendav transport 4 x 3,3 = 110,5

31. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

32. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik