3-25-353/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-353

Haldusasi

X. Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025

otsuse nr 25275803480 osaliseks tühistamiseks ning

Tallinna linna kohustamiseks kaebaja 10.01.2025

taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-25-353 toimiku materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõte

Xxxxx x-xx, Tallinn (registriosa number xxxxxxx) kohta.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluse peatamiseks.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil.

4. Jätta kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga kaebaja nimi, tema elukoha andmed koos

kinnistusraamatu registriosa numbriga ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.05.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 10.01.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse 2025. aasta jaanuarikuu

eest toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (Tallinna linn, vastustaja)

13.01.2025 otsusega nr 25275803480 määrati kaebajale toimetulekutoetus 351,80 eurot

(digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 7–8). Otsuse kohaselt makstakse kaebajale määratud

toimetulekutoetus taotlusel märgitud arveldusarvele kolme tööpäeva jooksul. Toetuse määramisel

võeti kaebaja eluasemekulude normkuluna arvesse elektrikulu 41,66 eurot, korterelamu haldamise

kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92 eurot, vee

soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot, kokku

151,80 eurot. Otsuse kohaselt kaebajal sissetulek puudub.

3. Kaebaja esitas 12.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib kaebaja

Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 osalist tühistamist. Kaebaja

3-25-353

soovib Tallinna linna kohustamist arvestama sidekulud ja ka muud kulud eluasemekulude hulka,

mida kaebaja on deklareerinud.

4. Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tõlgendades kaebuse

nõudeid, Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 osaliseks tühistamiseks

osas, milles Tallinna linn ei arvestatud kaebajale toimetulekutoetuse määramisel kaebaja tasutud

sideteenuste kulusid ning muid kulusid, ning Tallinna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi. Sama määrusega määras kohus vastustajaks Tallinna linna, kohustas vastustajat

kaebusele vastama, määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele

tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

5. Kaebaja esitas 11.03.2025 taotluse kohtuistungi korraldamiseks (dtl 68–80), sest kaebaja

hinnangul on vastustaja tekitanud talle sedavõrd raskeid vigastusi, et kaebajal ei ole võimalik

kirjutada. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist, mh kaebaja laimamise ning tema au ja väärikuse

teotamise eest.

6. Kaebaja esitas 13.03.2025 (dtl 81–84), 14.03.2025 (dtl 85–100), 25.03.2025 (dtl 101–132),

01.04.2025 (dtl 156–205) ja 02.04.2025 taotluse menetluse peatamiseks ja kohtuistungi

korraldamiseks (dtl 206–255 ja dtl 256–307). Kaebaja põhjendab taotlusi sellega, et tal tekkinud

mitmeid raskeid vigastusi ning tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena ei ole tal

võimalik kõikides endaga seotud kohtuvaidlustes kohtule vastata ega taotlusi saata, vaid saab seda

teha alles käesoleva aasta lõpuks. Kaebaja taotleb menetluse peatamist kuni 2026. aasta

jaanuarikuuni. Kaebaja taotleb, et haldusasjas korraldataks avalik istung, sest vastustaja on

tekitanud kaebajale sedavõrd raskeid vigastusi, et kaebaja ei saa ise kirjutada. Kaebaja soovib

menetluse peatamist ka seonduvalt tema ema surmaga 07.03.2025 ning põhjusel, et käimas on

kriminaalasi ning tsiviilasjad tema ema surmaga seotud varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja

taotleb vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist, mh kaebaja ema surma põhjustamise eest ja

kaebajale tekitatud hingelist läbielamise eest. Vastustaja on mõnitanud ja halvustanud kaebajaga

seotud ettevõtte ja ka kaebaja enda tegevust oma ema elu ja tervise päästmisel ja ema abistamisel

ega ole kaebajal lasknud aidata oma ema väites, et ema ei vajagi abi, mille tulemusena ema sai

sellise vastustaja tegevuse tõttu surma. Kaebaja heidab ette, et vaatamata kaebaja korduvatele

selgitustele saadab kohus kaebajale dokumente avaliku e-toimiku kaudu, kuigi kaebaja on palunud

kohtudokumentide edastamist tema e-postile. Kaebajale ei ole käesolevas haldusasjas asja

materjale edastatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane osas, milles on vastustaja jätnud

arvestamata kaebaja eluasemekulude hulka sideteenuste kulud ning muud kaebaja taotluses

deklareeritud kulud. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

7.1.

Kaebaja soovib toimetulekutoetuse määramisel tema poolt kantud sideteenuste kulude

arvestamist eluasekuludena, kuna kaebajale on varem toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel

sideteenuste kulusid eluasemekuludena arvesse võetud. Kuna kaebajale ei ole nende kulude

ulatuses toimetulekutoetust välja makstud, siis tuleb kaebajal sideteenustest ja internetiteenusest

loobuda. Kaebaja toob välja, et sidekulud on kaebajale olulised töö otsimiseks ning olid tähtsad ka

ema hooldamiseks. Tegemist ei ole kaebaja elustandardi tõstmiseks või toetamiseks vajalike

kuludega, vaid ellujäämise standardi tarbeks vajalike kuludega. Kaebaja leiab, et kui tal olnuks

rahalist ressurssi, oleks ta saanud oma ema valvata ja hooldada ning õigel ajal teda aidata. Ka

selleks, et kaebaja tööealise isikuna saaks endale sobivat tööd otsida, on tal selleks vaja elektrit,

maksta sidekulud ja interneti kulud. Kaebaja on veendunud, et vastustaja jätab kaebajale

sideteenuste kulud toimetulekutoetuse määramisel arvestamata poliitilistel põhjustel ning selleks,

et kaebaja ei saaks interneti sidekanalite kaudu teada uusi uudiseid, mis on seotud poliitikaga.

7.2.

Kaebaja taotleb toimetulekutoetuse määramisel tema ema hooldamise ja kiirabiteenuste

kulude tasumist, mis ta oli sunnitud emale hooldamiseks teenusena pakkuma. Kuna vastustaja on

2(7)

3-25-353

jätnud arvestama need kulud kaebaja toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel eluasemekuludena,

on kaebajal tekkinud võlgnevused teenuseosutajate ees, mis vastustajal tuleks kaebaja hinnangul

hüvitada.

7.3.

Kaebaja heidab vastustajale ja tema haldusasju lahendavatele kohtunikele ette kaebaja

tervise kahjustamist ning temale kahjulike lahendite tegemist.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda

seisukohti järgmiselt.

8.1.

Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud kõiki kaebaja poolt esitatud ja ainult

toimetulekutoetuse määramiseks asjasse puutuvaid kaebaja kantud kulusid. Vastustaja leiab, et

toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada kaebaja elustandardit, mille isik on endale valinud.

Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates)

tekitatud. Käesoleval juhul on kaebaja tööealine ja töövõimeline isik, kes on loonud endast

kuvandi kui pidevast abivajavast isikust, esitades abi saamiseks nii seadusevastaseid (üürileping

iseendaga) kui ka väljamõeldud, nii vastustajat kui ka kohut eksitavaid arveid, pangakontode

väljavõtteid (millistest on võimalik välja lugeda, et kaebaja kulud ületavad oluliselt tulusid) ja

muid dokumente.

8.2.

Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg-st 5 ja Tallinna linna õigusaktidest, ei

kuulu kaebaja sidekulud eluasemekulude hulka ja neid ei hüvitata. Üldjoones on sissetulekust

sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik taotleda erinevatel juhtudel: lapse huvi- ja

sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks,

õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Sidekulud ei ole aga erakorralised kulud

ja seega ei kuulu need ka Tallinna linnas kompenseerimisele või hüvitamisele.

8.3.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud tema ema hooldamisega seotud arve on kaebaja enda

poolt väljamõeldud kulu. Esitatud arvest pole võimalik üheselt aru saada, millist teenust või

toetust selle arvega esitletakse ja kas abivajaduse selle olemasolul katab või võiks katta riigi toetus

või teenus või linna poolt pakutav muu toetus või teenus, või on siiski kaebaja poolt väljamõeldud

arvega, mida kaebaja soovib esitada eluasemekulude hulka kuuluva kuluna. SHS § 133 lg 5

sätestab, milliseid kulusid eluasemekulude hulka arvatakse.

8.4.

Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et ei oleks saanud vaidlustatud otsusest erinevat otsust teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning

seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

10. Kaebaja esitas kohtule mitmeid taotluseid menetluse peatamiseks ja kohtuistungi

korraldamiseks (kaebaja 13.03.2025 taotlus (dtl 81–84), 14.03.2025 taotlus (dtl 85–100),

25.03.2025 taotlus (dtl 101–132), 01.04.2025 taotlus (dtl 156–205) ja 02.04.2025 taotlused (dtl

206–255 ja dtl 256–307). Taotluste kohaselt soovib kaebaja käesoleva haldusasja menetluse

peatamist kuni 2026. aasta jaanuarikuuni. Kaebaja põhjendab taotlust eeskätt sellega, et tal on

tekkinud raskeid tervisekahjustusi ning tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena

puudub tal võimalus kõikides endaga seotud kohtuvaidlustes kohtule vastata ja taotlusi saata.

Kaebaja selgitas, et lisaks pooleliolevatele haldusasjadele on ta seotud kriminaalasjaga ja

tsiviilasjadega, mis on puudutavad tema ema surma põhjustanud asjaolusid ja varalise kahju

hüvitamist. Kaebaja soovib menetluse peatamist ka seonduvalt tema ema surmaga 07.03.2025.

11. Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel

(HKMS § 91 lg 2). Kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks tuleb praegusel juhul pidada menetluse

peatamist mõjuval põhjusel HKMS § 94 alusel, mille kohaselt võib kohus poolest tuleneval

mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral

3(7)

3-25-353

võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline.

Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. Menetluse peatamiseks on

mõjuvaks põhjuseks sellised asjaolud, mis takistavad isikul tema soovile vaatamata

kohtumenetluses osaleda. Kohtu hinnangul ei kujuta kaebaja kirjeldatud asjaolud endast mõjuvat

põhjust HKMS § 94 tähenduses, mis õigustaksid käesoleval juhul menetluse peatamist. Olukorras,

kus kaebaja on saanud käesolevas haldusasjas esitada arvukalt erinevaid taotlusi ja kirjeldanud

suurehulgaliselt asjaolusid, mis ei ole seotud kaebusega, ei ole kohtu jaoks usutav, et kaebajal

esinevad sellised raskused, sh tervisest tulenevad piirangud, mis piiravad tema kohtumenetluses

osalemist. Kaebaja arvukad ja mahukad menetlusdokumendid lükkavad veenvalt ümber tema

korduvad väited ületamatutest raskustest kirjalike seisukohtade esitamisel. Kaebaja saab ise

kergendada kohtuga suhtlemist, esitades lühidad ja üksnes kaebuse lahendamiseks asjakohased

seisukohad (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8). Kaebaja ei ole esitanud ka menetluses osalemisest

takistava terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Sealjuures ei ole kaebaja 25.03.2025

menetlusdokumendile lisatud terviseandmetest tulenevalt (nt dtl 151) võimalik järeldada kaebaja

kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel. Samuti ei kajasta kaebaja esitatud dokumendid

tema tervislikku seisundit kohtumenetluse ajal (nt dtl 149–150, 152-155). Üldine viide halvale

tervisele ning asjaolu, et kaebaja kirjutab oma avaldusi vabatahtlike abiga ning osaleb mitmetes

muudes kohtuasjades, ei ole piisav menetluse peatamiseks. Ehkki kohus leiab, et lähedase isiku

surm võib põhjustada kaebajale hingelisi üleelamisi, ei ole see siiski kohtu hinnangul selliseks

takistuseks, mille tõttu tuleks käesoleva kohtuasja menetlus peatada olukorras, kus haldusasjas on

võimalik lõpplahend teha. Küll aga võib see olla aluseks tähtaja ennistamiseks, kui kaebajal ei ole

sellest tulenevalt võimalik järgida seaduses sätestatud menetlustähtaegu (nt apellatsioonkaebuse

esitamisel, HKMS § 71). Kohtu hinnangul on kaebuse asjaolud piisavalt selged, tegemist ei ole

suuremahulise ega keeruka vaidlusega. Samuti on menetlusosalised saanud esitada kohtule

täiendavaid seisukohti kohtu määratud tähtaja jooksul. Neil põhjustel ei pea kohus menetluse

peatamist põhjendatuks.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

13. Kaebaja on avaldanud soovi käesoleva haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kohus määras

kaebust menetlusse võttes 21.02.2025 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Kohus

on seisukohal, et kaebaja taotlustes toodud väited ei anna alust kohtuistungi korraldamiseks.

Kaebaja seni esitatud menetlusdokumendid lükkavad ümber tema väited raskustest kirjalike

seisukohtade esitamisel ja suulise istungi korraldamise vajadusest. Kaebaja on kirjalikult suutnud

oma selgitused ja väited kohtule esitada, mistõttu on võimalik asja lahendamiseks olulised

asjaolud välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Samuti on vaidluse all üksnes

õigusküsimused. Haldusasja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks räägivad ka kaebaja

korduvad viited tema halvale tervislikule seisundile. Sealjuures asja lahendamine kirjalikus

menetluses säästab nii kaebaja aega kui ka tema tervist.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

15. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja vastustaja 13.01.2025 otsust menetluses nr

25275803480, millega määrati kaebajale toimetulekutoetus 351,80 eurot. Otsuse kohaselt arvestas

vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramisel eluasemekuludena elektrikulu 41,66 eurot,

korterelamu haldamise kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92

eurot, vee soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot,

kokku 151,80 eurot. Kaebaja ei ole otsuse vaidlustamisel väitnud, et vastustaja arvestus

toimetulekupiiri, eluaseme normkulu või vastustaja väljatoodud arvestuskäik kulude osas oleks

ebaõige. Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist üksnes osas, millega jäeti

toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamisel eluasemekuludena arvesse võtmata kaebaja kantud

sideteenuste kulud (taotlusele lisatud X X AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot,

dtl 11) ning muud kaebaja deklareeritud kulud, milleks on kaebaja ema hooldamisega seotud

kulud (kaebaja taotlusele lisatud XX X 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580 eurot, dtl 15) ja

võlgnevus kommunaalkulude kohta (XX X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot,

dtl 62). Seega on käesolevas asjas vaidlus küsimuses, kas vastustaja 13.01.2025

4(7)

3-25-353

toimetulekutoetuse määramise otsus on õiguspärane ja põhjendatud osas, milles on kaebaja

soovitud sideteenuste ja muud eespool nimetatud kulud jäetud arvestamata, või on vastustaja

jätnud kaebaja väljatoodud kulutustega arvestamata õigusvastaselt.

16. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse

eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi

vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt,

seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi

elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS §

131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või

perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6

p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot

kalendrikuus.

17. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133 lg-s

5. SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja

elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga

seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse

maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega

seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on

kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133

lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.

18. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5

nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise.

Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning

vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (SHS § 133 lg 6). Tallinna linnas eluaseme normkulude

piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse

määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32). Eeltoodud sätetest

tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel arvutada toetuse suurus etteantud

metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse

kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal kontrollida kulude vastavust õigusaktidest

tulenevatele tingimustele.

19. Kaebaja soovib, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse sideteenuste kulud (X

X AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot, dtl 11). Lähtudes SHS § 133 lg-s 5

sätestatud loetelust, ei kuulu kaebaja sideteenuste kulud toimetulekutoetuse määramisel

eluasemekulude hulka, mistõttu neid kulusid ei hüvitata toimetulekutoetuse raames. Vastustaja on

kohtule selgitanud, et sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks on võimalik taotleda

erinevatel juhtudel, nt lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks,

taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite

puhul. Vastustaja toob välja, et üldiselt ei loeta sidekulusid erakorralisteks kuludeks ning need ei

kuulu ka Tallinna linna õigusaktide alusel kompenseerimisele või hüvitamisele. Kohus leiab, et

kuivõrd seadusandja ei ole sidekulusid eluasemekuludena arvestamist toimetulekutoetuse

määramisel ette näinud, puudub vastustajal kohustus arvestada sideteenuste kulusid kaebaja

eluasemekulude hulka toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Samuti puudub vastustajal

kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse

määramisel. Kui kaebaja tellis endale teenuse (ja tegi seda endale kuuluva juriidilise isiku

vahendusel), mis ei ole linna ega riiklikest eelarvelistest vahenditest hüvitatavad, siis puudub

5(7)

3-25-353

kaebajal subjektiivne õigus nende hüvitamist toimetulekutoetuse taotluse määramisel nõuda.

Seega on vastustaja jätnud kaebaja sideteenuste kulud õiguspäraselt kaebaja eluasemekulude hulka

arvestamata.

20. Kaebaja soovib kaebuses, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse ka kaebaja

ema hooldamise ja väidetava kiirabi teenusega seotud kulud (XX X 07.01.2025 arve nr 5012025

summas 5580 eurot, dtl 15). Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis toimetulekutoetuse lahendamisel

eluasemekuludena arvestatavad kulud on sätestatud SHS § 133 lg-s 5 ammendava loeteluna.

Kohus selgitab, et viidatud sättest ei tulene vastustajale kohustust võtta kaebaja eluasemekuludena

arvesse kolmanda isiku hooldamisega seonduvaid kulusid. Seega on vaidlustatud

toimetulekutoetuse otsus õiguspärane ka osas, milles vastustaja jätnud need kulud

eluasemekuludena arvestamata.

21. Samuti soovib kaebaja eluasemekuludena üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse arvestamist

(XX X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot, dtl 62). SHS § 133 lg 7 sätestab, et

eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele

toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja võlgnevused

toimetulekutoetuse arvestusse. Lisaks on kohus seisukohal, et XX X, mille täisosanikuks on

kaebaja, arve ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja eluruumiga seotud täiendavaid kulusid, nt

jooksval kuul tasumisele kuuluv üürikulu. Kaebaja on esitanud kohtule kinnistusraamatu

väljavõtte (dtl 147). Kuna kaebaja esitatud väljavõtte tegemise kuupäevaks on dokumendi

pealkirjast nähtuvalt 02.02.2023, võtab kohus kaebaja eluruumi kinnistusraamatu väljavõtte

käesoleva haldusasja materjalide juurde. Viidatud väljavõtte kohaselt on kaebaja eluruumi

omanikuks XXX X X xx X X, mille juhatuse liikmeks on samuti kaebaja. Kaebajal on

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1 ja § 5 lg 2 alusel kohustus esitada

nõuetekohased kontrollitavad kuludokumendid ning aidata igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja

efektiivsele menetlusele. Kohtule nähtuvalt on kaebaja esitatud arve koostajaks kaebajaga seotud

juriidiline isik, kes ei ole kaebaja eluruumi omanik, mistõttu on kohtu hinnangul kaebaja esitanud

toimetulekutoetuse taotlemisel vastuolulisi andmeid. Seega nõustub kohus vastustaja järeldusega,

et kaebaja esitas toimetulekutoetuse saamiseks ja abivajaja kuvandi loomiseks sisuliselt iseendaga

sõlmitud üürilepingu alusel eluasemekuluna tasumisele kuuluva üüri. Viidatud arve sisaldab lisaks

läbisegi kommunaal-, üüri- ja halduskulusid neid konkreetselt eristamata ning ka oluliselt

varasemast ajast tekkinud võlgnevusi. Kuivõrd kaebaja varasemad võlgnevusi ei kaeta

toimetulekutoetuse arvelt ning kaebaja on esitanud vastuolulisi andmeid jooksval kuul tasumisele

kuuluva üürikulu osas, siis kohtu hinnangul on vastustaja jätnud õiguspäraselt arvestamata

kaebajale toimetulekutoetuse määramisel kaebaja eluasemekulude hulka kaebaja deklareeritud

üürikulu ning üüri- ja kommunaalkulude võlgnevused.

22. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida

tuleb jaotada pigem konservatiivselt tõepoolest hädavajalikel juhtumitel, mitte inimese hea elujärje

säilitamiseks. Vastasel korral ei jaguks vahendeid nendele inimestele, kes abi vältimatult vajavad

ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama (Tallinna Ringkonnakohtu

11.09.2024 otsus nr 3-24-214, p 26). Käesolevas asjas on vastustaja vastavalt kaebaja esitatud

nõuetekohastele kuludokumentidele toimetulekutoetuse kaebajale määranud. Toimetulekutoetuse

eesmärgiks ei ole aga hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab.

23. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja 13.01.2025 otsus nr 25275803480 on

õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub kaebaja taotletud osas alus. Kuivõrd kohus jätab

tühistamiskaebuse rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks

läbivaatamiseks.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

25. Kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides teinud arvukaid etteheiteid vastustaja ja

kohtute tegevusele ning väitnud talle kahju tekitamist ja viidanud sellest tulenevalt ka kahju

hüvitamise kohustusele. Kuivõrd käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale toimetulekutoetuse

määramine, ei ole sellised kaebaja väited käesoleva asja lahendamisega ega kaebuse nõudega

6(7)

3-25-353

seotud ning väljuvad kaebuse piiridest. Sellest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited

tema taotlusi menetlevate ametnike ja kohtu tegevusele, samuti väited kahju hüvitamise

kohustusest. Kui kaebaja soovib, et talle hüvitataks konkreetne kahju, tuleb kaebajal esitada

sellekohane selge ja motiveeritud kaebus. Kaebaja on heitnud kohtule ette sedagi, et vaatamata

tema korduvatele selgitustele saadab kohus kaebajale dokumente avaliku e-toimiku kaudu, kuigi

kaebaja on palunud kohtudokumentide edastamist tema e-postile. Kaebaja toob välja, et talle ei ole

käesolevas haldusasjas asja materjale edastatud. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt nähtub

kohtule, et kohus on kaebajale kõik käesoleva haldusasja materjalid, sh kohtu 21.02.2025 määrus

ning vastustaja 28.02.2025 vastus kaebusele, tema soovitud e-posti aadressile edastanud ning

kaebaja on saanud vastustaja vastusele esitada enda seisukohad, kusjuures kopeerides vastustaja

seisukohad enda esitatud menetlusdokumentidesse (vt nt kaebaja 14.03.2025 menetlusdokument,

dtl 85–100). Seega on kaebajale kohtudokumentide edastamata jätmise väited põhjendamatud.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti on vastustaja esindanud ennast ise ilma välise

õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

27. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja

nime, kaebaja elukoha andmed koos kinnistusraamatu registriosa numbriga (Xxxxx x-xx, Tallinn

(registriosa number xxxxxxx)) ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed (XXX X X xx X X;

XX X; XX X).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

7(7)