2-24-12504/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-12504

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tallinn

Kohtuasi

Bigbank AS hagi I A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

20 639,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Bigbank

AS

(registrikood

10183757,

registrijärgne aadress Riia 2, Tartu 51004)

Hageja lepingulised esindajad: A K (e-post: xxx); L L

(e-post xxx)

Kostja: I A (isikukood xxx, elukoht

xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS-i hagiavaldus I A vastu osaliselt.

2. Mõista I A´lt Bigbank AS-i kasuks välja hageja ja kostja vahel 03.12.2021

tarbijakrediidilepingust nr xxx ning 08.11.2022 ja 26.07.2023 lepingu lisadest

tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksekuupäev Krediidisumma

10.09.2025

328,73

10.10.2025

367,24

10.11.2025

367,24

10.12.2025

367,24

12.01.2026

367,24

10.02.2026

367,24

10.03.2026

367,24

10.04.2026

367,24

11.05.2026

367,24

10.06.2026

367,24

10.07.2026

367,24

10.08.2026

367,24

10.09.2026

367,24

12.10.2026

367,24

10.11.2026

367,24

10.12.2026

367,24

11.01.2027

367,24

10.02.2027

367,24

10.03.2027

367,24

12.04.2027

367,24

10.05.2027

367,24

10.06.2027

367,24

12.07.2027

367,24

10.08.2027

367,24

10.09.2027

367,24

11.10.2027

367,24

10.11.2027

367,24

10.12.2027

367,29

Kokku

10244,26

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõudekulu hüvitamise nõue 10 eurot, intressinõue

1332,62 eurot ja haldustasu nõue 10,17 eurot.

4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 50,36% ulatuses hageja Bigbank AS-i kanda

ja 49,64% ulatuses kostja I A kanda.

5. Määrata hageja Bigbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 735,64 eurot ja

mõista I A´lt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 735,65 eurot.

6. Jätta kostjal menetluskulude puudumise tõttu tema menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

16.08.2024 esitas Bigbank AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse I A (kostja)

vastu. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 225,76 eurot, millest 10

eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 2 586,69 eurot

viivis, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma ning mõista kostjalt alates 17.08.2024 kuni

2/12

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% tagastamata

krediidisummalt aastas. Hageja palus jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

2.

15.10.2024 esitas hageja vastavalt kohtu 20.09.2024 määrusele puuduste kõrvaldamise

dokumendi, milles loobus viivise nõudest täies ulatuses ning esitas teise nõudena uuesti

määratud põhiosamaksete tagastamise nõude vastavalt graafikule kogusummas 10 244,26

eurot. Kohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist ja haginõuete täpsustamist 17.10.2024

määrusega hagi menetlusse.

3. Vastavalt kohtu 13.01.2025 nõudele esitas hageja 27.01.2025 hagiavalduse tervikliku

resolutsiooni, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 639,07 eurot, millest 10

eurot on sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu ja 19 286,28

eurot tagastamata krediidisumma. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

vastavalt esitatud maksegraafikule alates 10.09.2025 kuni 10.12.2027. Hageja lõplik nõue

sisaldub seega 27.01.2025 menetlusdokumendis.

4. Hagiavalduse, 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentide kohaselt on nõude

asjaolud alljärgnevad.

5. Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi ka

leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt oli krediidisumma 22 370 eurot, hageja tasaarvestas

üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot, mille tulemusena teostati

krediidisumma väljamaksed summas 22 034,45 eurot. Lepingu katteks on kostja poolt

hagejale laekunud 10 244,26 eurot.

6. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 23,25%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et krediidisumma on 22 370 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90%

aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 335,55 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50

eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning

krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lisaks on krediidi

kuluse määr välja toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.

7. Intressimäär on välja toodud lepingus põhitingimustes, intressimääraks on 19,90%

tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0553% päevas). Intressi arvestamisel lähtutakse

tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast.

8.

08.11.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis

krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma

krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud

krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku

alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu

muutmise tasu 30 eurot.

Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev,

intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr.

9. Krediidi kulukuse määr aasta kohta oli lepingu muudatuse kohaselt 22,62%. Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 20 092,19 eurot,

krediidilepingu lisa kehtib 56 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus

on 30 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma

kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

10.

26.07.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega krediidiandja andis

krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma

krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud

krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku

3/12

alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu

muutmise tasu 45 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu

põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi

kulukuse määr.

11. Krediidi kulukuse määr aasta kohta oli lepingu muudatuse kohaselt 23,10%. Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 19 286,28 eurot,

krediidilepingu lisa kehtib 53 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus

on 45 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma

kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

12. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise

menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste

meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei

asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, ütles hageja lepingu

üles.

13. Alates 03.12.2021 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 13.12.2023 on

kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 10

579,81 eurot, millest 7 035,54 eurot on arvestatud intressi katteks, 3 083,72 eurot on

arvestatud krediidisumma katteks, 50 eurot on arvestatud lepingu haldustasu katteks, 75 eurot

on arvestatud lepingu muutmise tasude katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele

tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot.

14. Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei

tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu, kostja arvelduskontole nr xxx ja

kostja palvel on teostatud krediidisummast ülekanded kolmandatele isikutele.

15. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi

makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 19 286,28 eurot

(krediidisumma 22 370 – tagastatud krediidisumma 3 083,72 = 19 286,28). Hageja hoiatas

13.11.2023 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase

täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate

kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist

varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 14.12.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles

ning nõudis kostjalt 20 649,58 euro tasumist, millest 19 286,28 eurot moodustas tagastamata

krediidisumma, 1 332,62 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 10,51 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 10,17 eurot sissenõutavaks

muutunud lepingu haldustasu. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud

14.12.2023 e-posti teel aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale

oma kontaktandmete hulgas ning hageja e-kirja edastamise infosüsteemi andmete kohaselt on

kiri edastatud kostjale, kostja on kirja kätte saanud ning selle ka avanud. 16. Kostja oli

viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise:

11.09.2023 osamakse summas 343,65 eurot; 10.10.2023 osamakse summas 311,67 eurot;

10.11.2023 osamakse summas 332,99 eurot; 11.12.2023 osamakse summas 332,99 eurot.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandas hageja teabe kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud

andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Info kostja

varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas hageja ka kättesaadavatest avalikest

andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-

krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist.

Kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid

ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Samuti veendus hageja, et kostjal oli

4/12

krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 24.11.2021) olemas regulaarne sissetulek,

mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe tööandjaga osaühing xxx (reg. kood xxx)

alates 07.06.2021, st üle 6 kuu.

18. Laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuteks keskmise netotöötasu 1 200 eurot. Kostja

arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu 1

295 eurot (neto). Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid krediidikohustusi

kokku 756 eurot kuus, sh kohustus xxx ASxxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS ning xxx AS

ees. Kostja avaldas soovi refinantseerida kõik kohustused peale kohustuse xxx AS ees.

Hageja tuvastas arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi

summas 829 eurot. Kostja andis laenutaotluses teada, et tal on kolm ülalpeetavat.

19. Krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 598,87 eurot

kuus. Seega oli kostjal pärast refinantseerimist igakuisteks kohustusteks kohustus xxx AS

ees summas 56 eurot kuus ning kohustus Bigbank AS ees summas 598,87 eurot kuus.

Arvestades kostja poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1 200 eurot

kuus, moodus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste

kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 54,57

((598,87 +

56)/1200,00*100 = 54,57)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,43%

sissetulekutest ehk siis 601,13 eurot. Sõlmitud krediidilepinguga vähenesid kostja igakuised

krediidikohustused summas 174,13 eurot (refinantseeritud kohustuste osamakse ühes kuus oli

kokku 773,00 eurot ning pärast kohustuste refinantseerimist oli kuumakse suuruseks 598,87

eurot).

20. Lepingu katteks kostja poolt hagejale laekunud 10 244,26 eurot. Seega juhul, kui kohus

leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 11 790,19 eurot (22 034,45 – 10 244,26 = 11

790,19). Hageja on arvestanud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda

lepingut

14.12.2023 kehtivalt üles öelduks, selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

Arvestades lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga

16.08.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksete alusel muutub

10.09.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 328,73 eurot, alates 10.10.2025 –

10.11.2027 igakuiselt 367,29 eurot ning viimane osamakse 10.12.2027 summas 367,29 eurot.

21. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 04.11.2024. Kostja hagile ei vastanud.

22. Hageja hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale koos

hagimaterjalidega kätte toimetatud. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas

seisukohta esitanud.

23. 12.03.2025 toimus kohtuistung, millel kostja osales. Kostja avaldas, et tal ei ole hagile

vastuväiteid ja et ta tunnistab hageja nõuet, kuid tal ei olnud võimalik nõuet täita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

vastavalt hageja poolt 15.10.2024 ja 27.01.2025 esitatud graafikule. Lepingu sõlmimisel

rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

muid tasusid.

5/12

25. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx

(dtl 87-94). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

26. Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st

vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale

lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel

viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja

mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Kohus on

tuvastanud, et leping on hageja ja kostja poolt digiallkirjastatud 03.12.2021,

digiallkirjastatud konteineris on leping, lepingu üldtingimused, maksegraafik ja

tarbijakrediidi teabeleht (dtl 87-94). Kostja on 12.03.2025 kohtuistungil tunnitanud, et tal

ei ole hagile vastuväiteid (dtl 176, ajamärk 00:03:52) ja et tal on hageja ees kohustus (dtl

176, ajamärk 00:03:56). Seega hindab kohus, et leping hageja ja kostja vahel on sõlmitud

kehtivalt.

27. Lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna

füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Hageja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel ning ka tõenditest nähtuvalt täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning kokku lepitud summa ulatuses teinud väljamaksed kostjale summas 1105,51 eurot

(dtl 117) ja kostja palvel kolmandatele isikutele kostja kohustuse täitmiseks kokku

summas 20 928,94 eurot (dtl 118-123) ning täitnud seega kohustuse kanda kostjale ja

kolmandatele isikutele üle krediidisumma, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise

tasu. Lepingus kokku lepitud krediidisumma oli 22 370 eurot ning hageja on selgitanud, et

tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot, mille

tulemusena teostati krediidisumma väljamaksed summas 22 034,45 eurot (dtl 138). Seega

on laen kostja käsutusse antud. Tegemist on kostja varasemate kohustuste

refinantseerimisega.

28. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 kohalduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal

oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenev krediidi kulukuse

määr oli 23,25% aastas (dtl 89). Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra

kalkulaator annab tulemuseks 22,93%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr

lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

29. 08.11.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1 (dtl 96-102) ja 26.07.2023 sõlmisid pooled

lepingu lisa nr 2 (dtl 104-110). Viimati sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppega

muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi

kulukuse määr, millega seoses muudeti ka maksegraafikut. Krediidisumma tagastamise

periood oli 10.08.2023 kuni 10.12.2027 ja see tuli koos intressi ja lepingu haldustasuga

tagastada 53 osamaksega (dtl 106).

30. Lepingu lisa 1 järgne krediidikulukuse määr oli 22,62% (dtl 98) ja lepingu lisa nr 2 järgne

krediidikulukuse määr oli 23,10% (dtl 106). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli

6/12

alates 01.07.2022 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks

22,18.%. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 kohalduva

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi

kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,25%.

31. Eelnevat arvestades ei ületanud krediidikulukuse määr lepingu ega selle lisade sõlmimise

puhul krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

32. Hageja nõuab kostjalt esmajärjekorras 10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intressi,

10,17 eurot lepingu haldustasu ja 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma

väljamõistmist.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

33. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

34. Hageja on hagiavalduse p-s 5 (dtl 7-9) ja 15.10.2024 menetlusdokumendi p-s 2.6 (dtl

137138) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Selgituste kohaselt omandas

hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel

Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist,

Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Maakohus on seisukohal, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

34.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus ta laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete

puudumist ning kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes

teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kohus on tuvastanud, et

hageja esitatud registriandmete kohaselt (hagi lisa 23, dtl 73-78) kostjal maksehäired

puudusid ning kostja tööandjaks oli alates 07.06.2021 xxx.

34.2.

Laenutaotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud

1200 eurot (dtl 25). Hageja on esitanud ka kostja arveldusarve väljavõtte AS-s xxx (dtl 28-

31) ja xxx AS-s (dtl 33-72). Arveldusarvete väljavõtted on esitatud perioodi 01.07.2021 -

03.12.2021 kohta. Hagiavalduse kohaselt oli kostja arveldusarve väljavõtte põhjal kostja

viimase kolme kuu keskmine töötasu 1295 eurot (neto). Esitatud arveldusarve väljavõttelt

nähtub, et kostja töötasu laekus xxx AS-i kontole ning töötasu laekumised on esitatud

perioodil olnud järgmised: 07.07.2021 summa 815,31 eurot; 06.08.2021 summa 1159,89

eurot; 07.09.2021 summa 1175,06 eurot; 07.10.2021 summa 1552,83 eurot; 05.11.2021

summa 901,30 eurot. Eelnimetatud kogu perioodi keskmine töötasu on seega 1120,88

eurot, viimase kolme kuu keskmine 1209,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole korrektne

7/12

hageja väide, et kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu oli 1295 eurot. Keskmine

töötasu jääb kostja laenutaotluses märgitud suurusjärku.

34.3.

Kostja on oma igakuised kohustused märkinud laenutaotlusel (dtl 25-26) ning

hageja selgitas hagis, et tuvastas arvelduskonto väljavõtte põhjal kostja igakuised

krediidikohustused, mille summaks oli kokku 829 eurot (dtl 8). Hageja selgituste kohaselt

moodustus krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks

598,87 eurot kuus. Kuna kostja soovis kõikide teiste finantskohustuste, v.a kohustus xxx

AS ees summas 56 eurot, siis pärast hagejaga sõlmitud refinantseerimislepingut jäid kostja

igakuisteks kohustusteks kohustus xxx AS ees summas 56 eurot kuus ning kohustus

Bigbank AS ees summas 598,87 eurot kuus ning arvestades kostja poolt deklareeritud

sissetulekute keskmist suurust summas 1 200 eurot kuus (neto), moodustas kostja igakuiste

kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 29,33% (654,87 * 100 /

1200 = 54,57 (dtl 8). 15.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostjale jäi seega

igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,43% sissetulekutest ehk siis 601,13 eurot (dtl 138).

2021. aastal moodustus arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning elatusmiinimumi

arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused,

individuaalsed mittetoidukulutused (dtl 138). Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et

kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 601,13 eurot. Arvestades, et

elamiskuludena jäi hageja arvestuse kohaselt kostja kasutusse 45,43% sissetulekutest ning

arvesse on võetud sissetulekut summas 1200 eurot, on kostja kasutusse jääva sissetuleku

summa 545,16 eurot (1200 x 45,43%), seega 55,97 euro võrra vähem, kui hageja on

märkinud.

34.4. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud kostja krediidivõime hindamisel

arvestamata kostja eluasemekulutused ja kulutused ülalpeetavatele. Hagiavalduses on

hageja märkinud, et tarbija andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et ta elab eramajas

ning tal ei ole ülalpeetavaid. See hageja väide ei vasta tõele, laenutaotluses oli kostja

märkinud, et tal on kolm ülalpeetavat ning ta elab üüripinnal (dtl 23). 15.10.2024 hagi

täpsustuses parandas hageja oma väidet ning kinnitas, et kostja andis võlausaldajale

laenutaotluses teada, et tal on kolm ülalpeetavat ning et iga krediidivõimelisuse analüüsi

puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega ja käesoleval

juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma

ülalpeetavate ülalpidamiseks (dtl 138). Hageja üldsõnalistest selgitustest ei nähtu, mil

määral mõjutas kolme ülalpeetava olemasolu ja üüripinnal elamine kostja krediidivõimet.

Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei selgitanud hageja, kuidas konkreetselt on kostja

krediidivõime puhul ülalpeetavatega arvestatud ja missuguse summa pank kolme

ülalpeetava puhul piisavaks loeb (dtl 178, ajamärgid 00:11:45 ja 00:12:28). Seega on

hagejal hindamata kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele olukorras, kus kostjale

jääb pärast igakuiste finantskohustuste kandmist elamiseks 601,13 eurot. Kohus märgib, et

tegelikult jäi kostjale igakuisteks elamiskuludeks veelgi väiksem summa (545,16 eurot),

kui hageja on arvestanud (601,13 eurot). 2021. aastal, kui sõlmiti tarbijakrediidileping nr

xxx, oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kui lähtuda

konservatiivselt ainult ülalpeetavatest ja mitte kostja enda ülalpidamisest ning vajalikest

elamiskuludest, siis oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 sätestatut arvestades

ainuüksi laste ülalpidamisele kulunud 584 eurot (TMS § 132 lg 2 kohaselt suureneb

võlgniku mittearestitav sissetulek iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra, seega arvestuslikult

kulub ühele ülalpeetavale 1/3 palga alammäärast kuus). Kostjale oleks seega pärast laste

ülalpidamist enda elamiskuludeks alles jäänud 53,13 eurot (601,13-584). Seda ei saa

pidada piisavaks.

34.5. Kostja on märkinud laenutaotluses (dtl 23) ja kinnitas ka 12.03.2025 istungil, et ta

elas lepingu sõlmimise ajal üüripinnal, üür oli 700 eurot ja kommunaalkulud 300 eurot (dtl

8/12

178, ajamärk 00:13:17). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt

küsinud või muudest allikatest hankinud teavet selle kohta, kui suur oli kostja üürimakse,

st oluline osa kostja elamiskuludest. Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei osanud hageja

selgitada, kuidas hageja hindas seda, et kostja elas laenutaotlusest nähtuvalt üüripinnal (dtl

177, ajamärk 00:10:30). Seega on hageja jätnud hindamata, missugune mõju on kostja

krediidivõimele asjaolul, et kostja elas üüripinnal.

34.6. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvad mitmed maksed eraisikutele ja

laekumised eraisikutelt (näiteks xxxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx). Hageja on 15.10.2024

dokumendis märkinud, et hageja täpsustas kostjalt krediidivõimelisuse analüüsi käigus üle

ka, mis kannetega on tegemist kostja arveldusarve väljavõttel isikule xxx, kuid ei ole

esitanud selgitusi seoses kannetega teiste eraisikutega, kuigi ka need kanded olid

sagedased.

34.7. Hageja ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist

refinantseerimislepinguga. Hageja on 12.03.2025 istungil kinnitanud, et refinantseeritud on

kogu nõude jääk, sealhulgas ka intress, viivis, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu (dtl

179; ajamärk 00:20:43). Juhul, kui refinantseerimisleping hõlmab algse laenu põhiosa,

intressi ja viivist ning sisaldab omakorda intressi tasumise kohustust, peab vastutustundliku

laenamise põhimõtet tõendama algse laenu andmisel ja refinantseerimisel. Käesoleval

juhul ei ole hageja selgitanud, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud

algsete lepingute sõlmimisel. Arvestades, et hageja puhul on tegu professionaalse

laenuandjaga, pidi eelnimetatu selgitamise ja tõendamise kohustus hagejale teada olema.

35. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

36. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja

tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu ja selle lisade sõlmimist kindlaks

kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ja ülalpidamiskohustuse suurust. Andmeid on

küll kogutud, kuid need on jäetud olulises osas hindamata.

37. Üksnes kostja sissetuleku, maksehäirete puudumise ja kostja pangakonto andmete

osaline kontrollimine, kui sellele ei järgne analüüsi, missugust mõju need andmed kostja

krediidivõimele omavad, ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija

kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK

28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

38. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et hageja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole ning kuna hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis ei kuulu hageja esmaselt esitatud nõue rahuldamisele.

9/12

39. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

40. Hageja on 15.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et on määranud tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning on märkinud, et

arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 14.12.2023 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Arvestades lepingu

katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 16.08.2024 krediidisumma

sissenõutavaks muutunud (dtl 138-139). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks

välja edasiulatuvalt alates 10.09.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel graafiku kohaselt kogusummas 10 244,26 eurot, ja on esitanud maksegraafiku.

Kuivõrd hageja on ise hinnanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis kohus nõustub

hagejaga ja lepingu ülesütlemist põhjalikumalt ei analüüsi.

41.

27.01.2025 esitas hageja hagiavalduse tervikliku resolutsiooni ehk hageja tervikliku

nõude (dtl 163-164). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 639,07 eurot,

millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19

286,28 eurot tagastamata krediidisumma ning alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast. Hageja esitatud maksegraafiku järgne esimese osamakse maksepäev on

10.09.2025 ja osamakse summa 328,73 eurot ning viimase osamakse maksepäev on

10.12.2027 ning osamakse summa 367,29 eurot. Vahepealsed igakuised maksed on igaüks

summas 367,24 eurot.

42.

15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides toodud maksegraafik on identne ja

kohus lähtub hageja teisena esitatud nõudest ning rahuldab hageja nõude sellest tulenevalt

osaliselt. 43. Kohus märgib, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset

nõuet, sh selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei

rahuldata. TsMS kommenteeritud väljaanne selgitab, et mitme alternatiivse nõude esitamisega

on tegemist üksnes siis, kui hageja on esitanud mitu protsessuaalset taotlust, st iga nõue võiks

moodustada eraldi hagi eseme TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes (TsMS § 370 kommentaar, p 3.2

a)). Praeguses olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega, sest nõude ese on sama, summa

on vaid väiksem. Teine nõue on esitatud juhuks, kui kostjal on õigus keelduda esimese nõude

täitmisest. Tegemist on sama nõudega ja nö alternatiivsena esitatud nõude rahuldamine

tähendab tegelikult hagi osalist rahuldamist (TsMS § 370 kommentaar, p 3.5.3 c)).

44. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist hageja alternatiivse nõude rahuldamisega, vaid

hageja nõude osalise rahuldamisega.

45. Kohtule arusaadavalt tunnistas kostja hageja teisena esitatud nõuet. 12.03.2025

kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tunnistab hageja nõuet (dtl 176, ajamärk 00:03:56) ning

edasi toimunud kompromissi arutamisel nähtub kostja avaldustest, et ta on nõus hageja teise

nõudega, mitte esmaselt esitatud nõudega (dtl 177, ajamärgid 00:08.47 ja 00:08.51). Hageja

teisena esitatud nõude tunnistamine nähtub ka asja sisulisel arutamisel avaldatust (dtl 182,

ajamärk 00:34:57).

46. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus. Arvestades, et kostja jäi enne lepingu ülesütlemist võlgnevusse nelja osamaksega

ning ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud samuti ühtegi osamakset, siis on põhjendatud

10/12

hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja

nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 10.09.2025 kuni 10.12.2027

vastavalt hageja 27.01.2025 menetlusdokumendis ja otsuse resolutsioonis sisalduvale

maksegraafikule, kokku summas 10 244,26 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste

väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

47. Hageja hagiavalduses, 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides esitatud

nõudes sisaldunud sissenõudmiskulude hüvitamise, intressi ja haldustasu nõue jäävad VÕS §

4034 lg 7 arvestades rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

48. Hageja palub jätta menetluskulude kostja kanda ja on oma menetluskuludena

märkinud riigilõivu summas 1400 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot (dtl 9).

12.03.2025 kohtuistungil kinnitas hageja, et menetluskulude suurus ei ole muutunud (dtl 183,

ajamärk 00:36:37). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

50. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

51. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud. 52. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise

esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p

13). 53. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.

Õigusabikulude summa on toodud koos käibemaksuga (dtl 81). Hageja ei ole esitanud TsMS

§ 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu käibemaks hagejale

hüvitamisele ning kohus lähtub õigusabikulude puhul ilma käibemaksuta summast 81,97

eurot

(dtl 81).

54. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (1400 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

55. Hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot on mõistlik ja põhjendatud

56. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1481,97 eurot, millest 1400 eurot on

riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.

57. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

11/12

58. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja haldustasu tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 20 639,07 euro tasumist (10 eurot

sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19 286,28 eurot

tagastamata krediidisumma).

59. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 10 244,26 eurot. Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 49,64 % (arvestuse aluseks olev tehe: 10 244,26 / 20 639,07 * 100% =

49,64 %). Seega jäävad menetluskulud 49,64 % ulatuses kostja kanda ning 50,36 %

ulatuses hageja kanda.

60. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1481,97 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 49,64 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,4964 * 1481,97 = 735,65 eurot.

61. Kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks

menetluskulusid tekkinud, seega ei ole tal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

12/12