1-25-357/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-357

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Kaie Kaseorg

Christina Lainemäe

Kriminaalasi

Artjoms Bortkevics süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja

§ 118 lg 1 p 1, 2 järgi lühimenetluses

Prokurör

Maarja-Liisa Kõiv

Süüdistatav

Artjoms Bortkevics

Isikukood: 38909075712; elukoht: viibib vahistatuna Tartu

Vanglas, vabaduses elukoht xxx; xxx kodanik; haridus: xxx;

emakeel: xxx keel; töökoht: ei tööta, ei õpi

Karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud

Tartu Maakohtu 17.12.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

21-8730 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistus 5 kuud 6 päeva. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel

suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2020.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 17.12.2021.

Tõkend: vahistatud alates 06.10.2024

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)

1. Õigeks mõista Artjoms Bortkevics süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ligikaudu kaks

nädalat varem kui 04.10.2024 J.N-ile füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises.

2. Süüdi tunnistada Artjoms Bortkevics KarS 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 9

aastat vangistust.

3. Süüdi tunnistada Artjoms Bortkevics KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks

10 kuud vangistust.

4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

9 aastat 6 kuud vangistust.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Artjoms Bortkevicsile mõistetavat liitkaristust ühe

kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 6 aastat 4 kuud vangistust.

6. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.10.2024, s.o Artjoms Bortkevicsi kahtlustatavana

kinnipidamise aeg.

7. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1

alusel mõista Artjoms Bortkevicsilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised

kriminaalmenetluse kulud:

1) isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot;

2) kaitsja Andres Veski poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi

katteks 1120,94 eurot;

3) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

Määrata, et Artjoms Bortkevicsilt väljamõistetud menetluskulud, s.o 3490,94 eurot,

tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

9. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde kriminaalasja toimiku juures asuvad:



DVD-plaat, millel 04.10.2024 ja 06.10.2024 vormikaamera salvestised,



CD-plaat, millel 04.10.2024 ja 06.10.2024 Häirekeskuse kõned,



CD-plaat, millel 05.10.2024 Häirekeskuse kõned.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil

poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 17. aprill 2025.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Prokuratuur lühimenetluse korras tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada ei saa.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale.

Asjaolud

Süüdistus

Artjoms Bortkevicsit süüdistatakse selles, et tema 05.10.2024 õhtusel ajal, hiljemalt kell 15, kuid

enne kella 23.36, xxx talus, haaras oma emalt L.B.lt selja tagant käega kinni ümber kaela ning

tõmbas enda poole, mille tagajärjel L.B. tekkis õhupuudus ja kannatanu ei saanud enam hingata.

Järgnevalt lasi A. Bortkevics kannatanu lahti ja lõi kannatanule lahtise käega kolm korda vastu

nägu. Seejärel kukkus kannatanu põrandale, kus kannatanu tõmbas ennast põlvili olles kägarasse

ning pani käed näo ette ning surus ennast vastu põrandat. Samal ajal karjus kannatanu appi, kuid

A. Bortkevics jätkas peksmist, lüües kannatanut rusikatega valimatult kehasse vastu selga.

Peksmise tagajärjel ei tundnud kannatanu enam oma jalgu ning ta tundis valu ainult kätel ja

kehas. Kui kannatanu jäi liikumatult põrandale lebama, tõstis A. Bortkevics ema püsti ja viskas

diivanile. Seal lebas kannatanu liikumatuna mitmeid tunde, kuni selle ajani, mil ema korduva

palumise peale oli A. Bortkevics nõus helistama kell 23.36 Häirekeskusesse. Sellise tegevusega

põhjustas A. Bortkevics kannatanu L.B.le eluohtliku tervisekahjustuse: XXX. A. Bortkevicsi

poolt peksmise tagajärjel kannatanule tekkinud tervisekahjustus – seljaaju kaelaosa põrutus ning

turse koos seljaaju raske funktsioonikahjustusega – põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse.

Kehavigastused põhjustasid kannatanule tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega vähemalt neli kuud; kannatanu täielik paranemine ei ole tõenäoline.

Seega pani A. Bortkevics toime KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

raske tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes oht elule ja vähemalt neli kuud kestev

tervisehäire.

Veel süüdistatakse A. Bortkevicsit selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja 17.12.2021. a otsusega nr 1-21-8730 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja milline

karistus on kehtiv, kasutas uuesti füüsilist vägivalda oma elukaaslase J.N-i suhtes

-

04.10.2024 kella 15.55 paiku xxx talus lõi A. Bortkevics oma elukaaslast J.N-i parema

käe rusikaga kehasse ning lahtise käega ühe korra näkku vastu vasakut põske. Sellise

tegevusega põhjustas A. Bortkevics kannatanule J.N-ile füüsilist valu ja

tervisekahjustused: valu epigastriumi (ülakõhu) piirkonnas ja paremal roidekaare juures

ning nihketa sarnaluumurru;

-

ligikaudu kaks nädalat varem kui 04.10.2024 xxx talus, kus A. Bortkevics hoides kinni

J.N-i käest, võttis kööginoa pikkusega 10–15 cm, millega lõikas J.N-i vasakut kätt

randme piirkonnast, mille tagajärjel tekkis ca 3 cm haav ning seejärel rüseluse käigus

nuga ära võttes A. Bortkevicsa käest tekkis ca 15 cm haav küünarvarrel. Sellise

tegevusega põhjustas A. Bortkevics kannatanule J.N-ile füüsilist valu ja

tervisekahjustused: vasaku küünarvarre voolarküljel (siseküljel) kaks haava.

Seega pani A. Bortkevics toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on

toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Poolte seisukohad

Prokuröri hinnangul A. Bortkevicsi süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 04.10.2024. a

episoodis ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi on tõendatud ning nendes vaidlust ei ole. Nendega on

nõustunud nii süüdistatav kui kaitsja. Mis puudutab kaks nädalat enne 04.10.2024 noaga

tekitatud vigastusi, siis kannatanu on öelnud, et ta tundis hirmu ja pärast sündmust kiirabisse ei

pöördunud. Kannatanu pöördus kiirabisse ja fikseeris varasemad vigastused, kui tallu tulid

politseiametnikud. Kuigi ühest küljest on need kannatanu ütlused, et see juhtum toimus, on

teisest küljest A. Bortkevics selle sündmuse kohta öelnud, et kannatanu ise vigastas end

klaasikilluga. Siinkohal saab tugineda elulisele usutavusele. Kannatanu pääses ringist välja tänu

sellele, et A. Bortkevics vahistati. Kannatanu avanes ja rääkis neist sündmustest alles siis, kui A.

Bortkevicsit ei olnud enam tema mõjusfääris. Selline käitumine on kannatanutele omane.

Tähelepanu tuleb pöörata ka meditsiinidokumentidele. Vigastus, mis kannatanul oli

küünarvarrega seonduvalt, oli paranemisjärgus ehk vanem kui 04.10.2024 fikseeritud. Tegemist

on sõna sõna vastu olukorraga, kuid kaaludes elulist usutavust on kaalukauss kannatanu pool.

Prokurör tugineb siinjuures kahele objektiivsele tõendile – kannatanu ütlustele ja

meditsiinidokumentidele.

Prokurör taotleb mõista A. Bortkevics süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada 2 aasta

vangistusega ning KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja karistada 12 aasta pikkuse vangistusega. KarS §

64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 12 aastat

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks

8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.10.2024.

Kannatanu L.B. ei soovinud kohtuistungil osaleda.

Kannatanu J.N ei soovinud kohtuvaidlustes sõna.

Kaitsja märkis samuti, et käsitleb vaid episoodi, milles A. Bortkevics end süüdi ei tunnista ehk

J.N-i käe noaga vigastamist. Kaitsja ei nõustu prokuröriga tõendi käsitlemises ja hinnangus, et

arvestada tuleb elulist usutavust, ning et J.N hakkas sellest episoodist rääkima alles siis, kui A.

Bortkevics oli kindlalt vanglamüüride taga. J.N-i esimene ülekuulamine oli 16.10.2024, kuid

noaga vigastamisest seal juttu ei olnud. Seetõttu ei saa öelda, et kannatanu avanes siis, kui A.

Bortkevics oli vahi all. Noaga lõikamise teema tõi kannatanu välja alles 30.12.2024

ülekuulamisel. Pole selge, miks kannatanu seda varem ülekuulamisel ei maininud. Kannatanul

oli kuriteo tõendamiseks ette näidata haav, selles kahtlust ei ole. Kahtlus on selles, kuidas

vigastus tekkis. Kannatanu ei osanud täpsustada, millal ja mis asjaoludel see toimus. A.

Bortkevics oskas aga nimetada täpse kuupäeva, millal kannatanu käsi sai vigastada, öelda täpse

tüli põhjuse ning, et kannatanu vigastas ise oma kätt klaasikilluga. Politsei- ja Piirivalveameti

andmebaasist tehtud väljavõttes nr 5 kirjeldatakse teatud tüli, J.N vigastusi ning J.N ütlusi, et ta

vigastas ennast ise. See kinnitab, et J.N on suuteline ennast ise vigastama. Tülisid ja kaklemist

isikute vahel oli, neid kinnitab ka teine kannatanu, s.o A. Bortkevicsi ema. Vägivaldseid suhteid

ei eita ka A. Bortkevics, kes kannatanu löömist tunnistab. Küll aga on küsitav, miks selliseid

vägivallategusid tunnistades keelduks A. Bortkevics tunnistamast ühte episoodi, mis palju ei

muuda. See tähendab, et A. Bortkevics räägib selle episoodi kohta tõtt. Episood ei ole tõendamist

leidnud ning A. Bortkevics tuleb selles õigeks mõista.

Kaitsja möönab, et arvestades varasemaid karistusi ja tegu on isiku süü keskmisest suurem.

Kuigi süü on suur, ei ole see selline, et vääriks raskeimat ettenähtud karistust. Karistus peaks

jääma 65–70% arvestades karistusvahemikku. Karistuse mõistmisel palub kaitsja karistust

kergendada, avaldades lootust, et A. Bortkevics on mõistnud, mis teo ta toime on pannud ja

kahetseb seda.

Süüdistatav A. Bortkevics tunnistas end süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses

ning KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses 04.10.2024 toime pandud episoodis. KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuse teises, s.o noaga episoodis ennast süüdi ei tunnista.

Kohtu seisukoht

A. Bortkevicsi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi

1. A. Bortkevicsit süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja vähemalt

neli kuud kestev tervisehäire.

2. Süüdistatav A. Bortkevics on 07.10.2024 andnud kahtlustatavana ülekuulamisel

05.10.2024. a sündmuste kohta ütlused, et vabanes kell 05.00 arestimajast, tellis takso ning ta

viidi XXXa. xxx käis poes ning sõitis naise ja tema poiss-sõbra juurde, et klaarida, kuidas nad

edasi elavad. Rääkisid V.ga Tartu maantee juures, sinna tuli politsei ja ta viidi Valga arestimajja.

Peale arestimajast lahkumist ütles politsei, et ta kallaks kaasas olnud alkoholi kanalisatsiooni.

Kella 15 ja 19 vahel viidi ta koju tagasi. Mäletab, et ema ja isa jõid Vana Tallinnat ja tema

hakkas käsi lõikuma. Kööki tuli ema, kellel hakkas halb. Ema nägu oli kahvatu, mõõtis tal

veresuhkrut ja tegi talle insuliinisüsti. Pritsis ema nägu veega, aga ei mäleta, et oleks teda käega

löönud. Isa oli sel ajal teises toas ja magas. Võttis ema sülle, et viia ta tuppa, kuid kukkus koos

emaga maha seal toas, kus isa magas. Kukkudes jäi ema tema alla ja ise kukkus peaga vastu

uksepiita. Ema ütles, et sai haiget. Tõstis ema üles ja toetas teda, et saaks voodi juurde minna.

Tõmbas ta voodi juurde lähemale ja helistas kiirabisse. Ootas seni ema juures, kuni kiirabi tuli ja

nad mõõtsid emal veresuhkrut. Pakkus, et võib ise ema kiirabiauto juurde viia, aga nad tegid

seda ise. Aitas neid ema toimetamisel autosse. Isa magas jätkuvalt edasi. Pärast seda istus

Facebookis, filmis käte lõikamist ning keegi kutsus politsei ja ta viidi minema. Vabandab ema

ees. A. Bortkevics ise ei mäleta, aga usub teda, et võis seda teha ja kui see nii oli, on sellest väga

kahju. A. Bortkevicsi väitel ei ole ta kunagi ema vastu kätt tõstnud (tl 116–119).

3. Vaidlust pole selles, et just A. Bortkevics kutsus L.B.le 05.10.2024. a õhtul kiirabi. Seda

tõendavad lisaks A. Bortkevicsi ütlustele L.B.ütlused (vt otsuse punktid 6–8) ning ka

teabesalvestise vaatlusprotokoll ja Häirekeskuse kõne salvestis. Teabesalvestise

vaatlusprotokollist ja kõne salvestisest selgub, et 05.10.2024 kell 23.36 on Häirekeskusele

helistatud telefoninumbrilt XXX. Telefonikõnes annab helistaja Häirekeskusele teada, et keegi,

kellel on väga paha olla, palus helistada ja ta on diabeetik. Helistaja palub abi xxx tallu. Kuna

side on kehv, ei ole kõike helistaja räägitut Häirekeskuse töötajale kuulda. Kõne jooksul selgub,

et isikuks, kellele kiirabi soovitakse, on ema, kes on xxx (tl 2–3). Teabesalvestise

vaatlusprotokoll ja kõne salvestis tõendab, et uuesti on samalt telefoninumbrilt Häirekeskusele

helistatud kell 23.41. Helistaja annab teada, et ta emal on suhkur praegu 40 ning kiirabi on vaja

aadressile XXX. Häirekeskuse töötaja selgitab, et kiirabi on teel ja sõita on kümmekond

kilomeetrit (tl 214–216).

4. Küll aga ei ole süüdistatava versioon ema sülle võtmisest ja koos temaga maha

kukkumisest kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistus

kriminaalasjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud.

5. Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos Häirekeskuse kõne salvestisega tõendavad, et

06.10.2024 kell 08.54 on Valga EMO valvearst helistanud Häirekeskusesse ning soovinud

politseid teavitada vägivallast. Valvearst andis teada, et kiirabiga on toodud EMO-sse patsient

L.B., kellel on diagnoositud luumurrud ja teised kahjustused, vägivallatunnused. Valvearst

märgib, et patsiendi sõnul on kodus ohtlik olla. Häirekeskuse töötaja lubab teate edasi anda

politseile (tl 5).

6. Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega

tõendavad, et 06.10.2024 reageeris politseipatrull väljakutsele aadressile xxx. Salvestis algab kell

09.15.29. Vormikaamera salvestiselt ja selle vaatlusprotokollist selgub, et kannatanu L.B. andis

Valga Haiglas patrullpolitseinikele selgitusi toimunud sündmuse kohta. L.B. räägib, et tal kõik

valutab ning ta ei suutnud öösel magada. Politseiniku küsimusele, et kes ta läbi peksis, L.B., et

poeg. Poeg jõi end täis ja pärast tal katus sõitis ning ta oli ebaadekvaatne. Üle-eelmisel päeval

viidi poeg minema, kuid eelmisel päeval ta lasti välja ning ta kaanis viina. Politseiniku

küsimusele, mis kellaajal see oli, vastas L.B., et täpselt ei mäleta, kuid see oli pärast lõunat,

võibolla üks, kaks, kolm. Selle peale vastab politseinik, et nad tõid poja koju alles kell kolm.

Politseinik selgitab veel, et pärast viidi poeg ju jälle minema ning ta on praegu Võrus. L.B.

räägib, et kui tema haiglasse sõidutati, oli poeg kodus. L.B. sõnul nägi poja isa, kuidas poeg ta

läbi peksis, kuid isa ei astunud tema kaitseks välja. Poeg ja isa kahekesi jõid. L.B. hinnangul

peksis poeg teda seetõttu, et tahtis raha ja seepärast, et poja naine tõmbab ringi. Poeg andis talle

alguses kolm kõrvakiilu, ta kukkus põrandale, keeras selja ja varjas näo seina poole ning poeg

peksis teda rusikatega selga. Juba pärast paari hoopi hakkas ta oma endist meest appi kutsuma,

aga too oli samuti purjus. L.B. sõnul tema käed ja jalad ei toimi. Peksmine toimus tema toas,

tagumises toas, kus ta lamas. Peksmine toimus ajal, kui väljas veel pime ei olnud. Poeg ei

tahtnud kiirabi kutsuda, kuigi L.B. seda palus. Kui poeg kainemaks sai, siis ikkagi kutsus. Kuna

L.B.on suhkruhaige, siis poeg pettis kiirabile justkui olnuks L.B. veresuhkur 40 (tl 6–13, 20–22).

7.

06.10.2024. a on kannatanu L.B. andnud ütlused, et 05.10.2024 hommikul ostis tema

endine mees V.B. ühe pudeli Vana Tallinnat ja jõi seda kannatanu elukohas (xxx). Kannatanu

võttis samuti kaks pitsi Vana Tallinnat. Kuna oli kolm nädalat haige, siis pikutas nõrkusest

tagumises toas ehk oma toas diivanil ja vaatas mobiiltelefonist filmi. Mingil ajal päeval,

kellaaega ei osanud kannatanu öelda, tuli koju tema poeg A. Bortkevics. A. Bortkevics hakkas

koos isa V.B. köögis viina ja Vana Tallinnat tarvitama. Kui A. Bortkevics purju jäi, tuli ta L.B.

tuppa viimasele kallale. Kannatanu ei teadnud, miks poeg talle kallale tuli, kuid ta võis lihtsalt

peast lolliks minna. Kannatanu sõnul algasid A. Bortkevicsil umbes kuu aega varem tülid oma

abikaasa J.N-iga ning ka ütluste andmise ajal elas poja abikaasa teise mehe juures. A.

Bortkevics lõi kannatanut alguses umbes kolm korda labakäega vastu nägu, mille peale kukkus

kannatanu diivanilt maha. Peale seda jätkas A. Bortkevics kannatanu peksmist rusikatega selja

piirkonda. Ta lõi palju kordi, kuid kannatanu ei oska öelda, mitu korda. L:B. oli põrandal pikali

ja varjas kätega oma nägu. Kannatanu ei osanud öelda, mis kellaajal peksmine toimus. Kogu

peksmise ajal tundis L.B. valu. Karjus appi, kuid V.B. oli vist purjus, magas ja appi ei tulnud.

Appi karjumisest muutus A. Bortkevics veel pöörasemaks, öeldes, et kui appi karjud, saad veel,

ja jätkas peksmist. Mingil hetkel tundis kannatanu, et tema jalad ja sõrmed enam ei tööta ning

vajus kössi. A. Bortkevics tõstis ta põrandalt üles ja viskas diivani peale. Diivanil püüdis ta olla

hästi tasa ja rahulikult, kuna kõik kohad kehal valutasid. Mingil ajal tuli V. B. tema tuppa ja

pahandas A. Bortkevicsiga, et emaga nii ei käituta. Selle peale lõi Artjoms V. köögis kolm korda

vastu nägu.L.B. kuulis löömise järel tekkivat heli või mütsu ja sai sellest aru, et Artjoms lõi V..

L.B. hakkas pärast peksmist väga paha ja palus A. Bortkevicsil kutsuda kiirabi. Palus mitu korda,

aga Artjoms ei kutsunud. Lõpuks siiski kutsus kiirabi ja kannatanu toimetati Valga Haiglasse (tl

25–30).

8.

26.11.2024 antud täiendavates ütlustes jäi kannatanu L.B. eelnevalt antud ütluste juurde,

kuid soovis anda täiendavaid ütlusi. L.B. märkis, et 05.10.2024, enne kui A. Bortkevics teda

kolm korda käega näkku lõi, võttis A. Bortkevics tal käega selja tagant ümber kaela kinni ja

tõmbas teda enda poole. A. Bortkevicsi käsi oli tugevalt ümber tema kaela, tal tekkis õhupuudus

ja tundis, kuidas keha läheb nõrgaks. Mingil hetkel lasi A. Bortkevics temast lahti ja ta kukkus

põrandale. Tõmbas end seal kägarasse, pani käed näo ette ja surus end vastu põrandat. Hakkas

karjuma ja appi kutsuma, kuna V. oli ka seal. V. oli nii purjus, et ei jõudnud midagi öelda ega

teha. See häiris A. Bortkevicsit, kes ütles, et sa veel karjud ning hakkas L.B. kätega kehasse

peksma. Löögid tabasid selja piirkonda, kuna ta oli kägaras ja mujale lüüa ei saanud. L.B. ei

osanud öelda, mitu korda teda löödi. Kui A. Bortkevics oli löömise lõpetanud, tundis L.B.

jätkuvalt suurt valu kätes ja kehas, aga jalgades valu ei tundnud. Katsus kätega oma jalgu, aga ei

tundnud neid, kõik oleks nagu surnud olnud. Pikutas põrandal ja mõne aja pärast tõstis A.

Bortkevics ta voodisse. Palus kutsuda A. Bortkevicsil kiirabi, aga seda A. Bortkevics ei teinud.

Öösel kuskil kella 00.30 paiku ütles, et tal on väga halb olla ja et A. Bortkevics kutsuks kiirabi.

Kuna tal on diabeet, ütles, et veresuhkur on kõrge. A. Bortkevics jäi seda uskuma. Tegelikult

valutas löömisest kogu keha. Kiirabi saabudes vaadati tal veresuhkur üle ja tehti süsti. Ütles

vaikselt kiirabitöötajale, et teda peksti. Peale seda võeti ta kaasa ja toimetati Valga Haigla EMO-

sse (tl 31–34).

9. K.N on 18.12.2024 tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, et 05.10.2024. a õhtul anti

nende brigaadile Häirekeskusest teada, et xxx vallas XXX-i talus vajab abi naisterahvas, kellel

on diabeet, isikul on halb olla ja veresuhkur kõrge. Sõitsid väljakutsele ja kohale jõudes tuli neile

vastu arvatavasti poeg, noorem meesterahvas, kes juhatas neid majja sisse. Toas nägi istumas

ühte vanemat meesterahvast, kes ütles, et on endine elukaaslane ja oli tulnud külla. Samas toas

lamas voodil abivajav patsient, kellele kiirabi kutsuti. Seltskonnas olid kõik tarvitanud alkoholi

ja vanem meesterahvas ütles samuti, et olid päeval tarbinud alkoholi – joonud Vana Tallinnat.

Kontrollisid patsiendi, kelleks oli vanem naisterahvas, elulisi näitajaid. Olukorrast oli raske aru

saada, sest poeg jooksis edasi-tagasi ja rääkis kogu aeg midagi. Naine rääkis valust rindkere

piirkonnas ja nad tegid talle valu vaigistavat ravimit veeni. Kui poeg oli toast välja läinud,

sosistas naisterahvas, et viige mind haiglasse, poeg peksis mind. Kuna see juhtunud oli, naise

jutust aru ei saanud. Oli näha ja tundus, et naine kartis poja juuresolekul toimunust rääkida.

Kohapeal nad naise seisundist kindlamalt aru ei saanud ja otsustasid ta Valga Haiglasse viia. Isik

ise püsti tulla ei saanud, kuna ütles, et ta ei saa liigutada. Toimetasid isiku kandetekiga

kiirabiautosse ja seal vaatasid esmalt, kas on mingeid väliseid vägivalla tundemärke, kuid ei

näinud neid. Toimetasid isiku Valga Haigla EMO-sse (tl 74–75).

10.

15.10.2024 teabesalvestise vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullpolitseiniku

vormikaamera salvestist. Salvestis algab 06.10.2024 kell 10.20.31 ja on kestusega 10 minutit ja

14 sekundit. Salvestisel on politseinike vestlus V. B. sündmuskohal, s.o aadressil XXX.

Politseiniku küsimuse peale, et mis teil eile siin juhtus, räägib V. B., et pojal katus sõitis, ta

märatses ning viidi minema. V. B. sõnul läks poeg alguses oma naisele, s.o elukaaslasele, kallale

ja pärast emale. V. B. hakkas ema kaitsma, aga pärast poeg lõi V. B. kolm korda labakäega ning

ta ei kannatanud välja ja kutsus politsei, sest tema, invaliid, ei saa hakkama. Politseiniku

küsimusele, et mida A. Bortkevics emale tegi, vastas V. B., et hakkas peksma, kõrvakiile

virutama. Kui politseinik ütleb, et V. B. naisel on ribid sees, vastab V. B., et siis ta ei näinud

vast kõike, sest käis vahepeal suitsu tegemas. Millal löömine toimus, V. B. ei mäleta. Kõik

toimus tagumises toas, seal kus L.B. magab (tl 6, 13–14, 22–23).

11. Seega on L.B. ütlused juhtunu kohta olnud järjepidevalt samasisulised. Kannatanu L.B.

on nii 06.10.2024 hommikul Valga Haiglasse tulnud politseinikele kui ka 06.10.2024

õhtupoolikul ja 26.11.2024 antud ütlustes kinnitanud, et teda peksis tema poeg A. Bortkevics.

Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad ka selle kohta, kuidas A. Bortkevics teda peksis. Lisaks

selgub tunnistaja ütlustest, et L.B. andis juba 05.10.2024 õhtul sündmuskohale tulnud

kiirabitöötajatele teada, et poeg peksis teda. Tunnistaja K.N-i kirjeldatud L.N. käitumine, s.o

kartis poja juuresolekul juhtunust rääkida ning rääkis sosistades, kui poeg oli toast lahkunud,

kinnitab kohtu hinnangul veelgi kannatanu ütluste usaldusväärsust. L.B. ütluste tõelevastavust

kinnitab ka politseiniku vormikaamera salvestis, millelt nähtuvalt rääkis 06.10.2024 hommikul

V. B.politseinikele, et nägi, kuidas A. Bortkevics L.B. kõrvakiile andis.

12. Veelgi enam, ka eksperdi arvamuse kohaselt võisid L.B. tuvastatud vigastused tekkida

L.B. kirjeldatud viisil, s.o löömise tagajärjel. Ekspertiisiaktist nr 24E-AOI00329-01 selgub, et

eksperdi arvamuse kohaselt võivad L.B. kehavigastused olla tekkinud löökidest kõvade tömpide

esemetega, näiteks rusikatega kaela ja kehatüve piirkonda. Täielikult ei saa välistada, et mõned

vigastustest võivad olla tekkinud ka kannatanu kukkumisel. Kuna seljaaju kahjustus esineb

konkreetsel piiratud alal, siis see vigastus on suure tõenäosusega tekkinud löögi tagajärjel.

Eksperdi arvamuse kohaselt võivad L.B. kehavigastused olla tekkinud tema kannatanuna

ülekuulamise protokollis kirjeldatud ajal ja viisil (tl 60–65).

13. Kohus on seisukohal, et L.B. ütluste usaldusväärsust ei kahanda asjaolu, et Politsei- ja

Piirivalveamet ning Lõuna Ringkonnaprokuratuur on saanud 20.11.2024 ja 25.11.2024 L.B.

nimelt saadetud avaldused. Avaldaja märgib neis kirjades, et tema 07.10.2024 antud ütlused ei

olnud päris õiged, sest oli haiglas ning valu ja operatsiooni ootamise tõttu tegi palju vigu.

Ütlustes ta ei märkinud, et A. Bortkevics tegi talle insuliinisüsti ning tahtis teda tuppa kanda,

kuid kukkus koos temaga maha ja pärast seda tundis ta seljas tugevat valu. Tunnistab, et A.

Bortkevicsi sõnad kukkumise kohta on õiged ning palub end uuesti üle kuulata (tl 66–71).

14. L. B. on 26.11.2024 ülekuulamisel andnud nende kirjade osas järgnevad selgitused. xxx

A. Bortkevics helistab talle vanglast umbes kolm korda nädalas. A. Bortkevics rääkis korduvalt,

et ta ei ole L. B. löönud, oli purjus ja võttis L. B. sülle ning nad koos kukkusid. L. B. sõnul

püüdis A. Bortkevics teda selle jutuga mõjutada, et ta annaks uuesti ütlusi. Kui L. B. oli

Haapsalus, siis helistas talle A. Bortkevics ja ütles, et kirjutas tema nimelt kirja, et ta tahab uuesti

ütlusi anda, kui Valga Haiglasse tagasi jõuab. A. Bortkevics ütles, et ta peab uuesti ütlusi andma,

et nad koos kukkusid ning ütluste muutmine võib A. Bortkevicsi vanglast päästa. Alguses ei

öelnud ta selle peale midagi, hiljem ütles, et ei hakka valeütlusi andma, kuna saab sellepärast

karistada. A. Bortkevics ütles, et ei saa mingit karistust ning vaja on rääkida, et nad kukkusid ja

peksmist ei ole olnud. L. B. ütles A. Bortkevicsile, et tema jääb oma eelnevalt antud ütluste

juurde. L. B. sõnul ei olekski ta oma tervisliku seisundi tõttu praegu suuteline kirja kirjutama.

Suudab kirjutada ainult mõne sõna. Alguses kui uurija helistas, siis ta ütles telefonis rääkides, et

on nende kirjade taga ja lasi need kirjutada teisel inimesel Haapsalus olles. Ütles seda, sest A.

Bortkevics mõjutas teda, et saab kaheksa aastat vangistust, ja tal hakkas A. Bortkevicsist kahju.

Kui uurija tuli Valga Haiglasse, siis muutis meelt ja ütles kohe, et tema neid kirju ei kirjutanud,

vaid seda tegi Artjoms. Nägi kirja, mis uurijale oli saadetud ja käekirja järgi arvab, et see on

Artjomsi kirjutatud. Tema ühtegi kirja ei kirjutanud ega lasknud seda ka enda nimel teha.

Tunneb piinlikkust, et alguses telefonis uurijale kirjade kirjutamise kohta valetas (tl 31–34).

15. Kohus on veendunud, et Politsei- ja Piirivalveametile 20.11.2024 ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile 25.11.2024 saabunud avaldused saatis A. Bortkevics ja mitte L. B.

Esiteks on tähelepanuväärne, et prokuratuurile saadetud avaldusel on märgitud asja numbrina 1-

24-5808, s.o kohtuasja number, milles kohus määras A. Bortkevics kaheks kuuks vahistada. L.

B. ei olnud A. Bortkevicsi vahistamisega mingit puutumust. Kuivõrd tegemist oli A. Bortkevicsi

vahistamisega, oli temale selle kohtuasja number teada, L. B. aga väga suure tõenäosusega mitte.

Veel on avaldustes viidatud 07.10.2024 toimunud ülekuulamisele. L. B. ülekuulamine toimus

aga 06.10.2024 ning hoopis A. Bortkevics kuulati üle 07.10.2024. Sellestki saab järeldada, et

avalduste kirjutajaks oli A. Bortkevics, kes tõenäoliselt ajas enda ja oma xxx ülekuulamise

kuupäevad segamini või polnud teadlik, et tema xxx kuulati üle päev varem kui tema. Samuti on

avalduste sisust nähtuv versioon (L. B. insuliinisüsti tegemine ja seejärel L. B. tuppa kandmisel

koos maha kukkumine) sarnane just A. Bortkevicsi 07.10.2024 ülekuulamisel antud ütlustele,

millest võib samuti järeldada, et avaldused kirjutas A. Bortkevics. Lisaks on 26.11.2024

toimunud ülekuulamisel L. B. eitanud nende kirjade kirjutamist või kellelgi teisel kirjutada

laskmist. Eeltoodud põhjustel ei ole usutav, et avaldused kirjutas või lasi kirjutada L. B.

16. Lõppeks on A. Bortkevics ka ise 09.01.2025 antud ütlustes ning kohtuistungil

tunnistanud talle esitatud kahtlustuses/süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud teo

toimepanemist.

17. Kokkuvõtvalt on seega 05.10.2024. a Häirekeskuse kõne salvestiste, kannatanu ütluste

ning teabesalvestise vaatlusprotokolli ja patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega

(06.10.2024 aadressil XXX,) tõendatud, et peksmine toimus 05.10.2024 ajavahemikul kell 15.00

kuni 23.36 xxx talus. Teabesalvestise vaatlusprotokolli ja patrullpolitseiniku vormikaamera

salvestisega (06.10.2024 aadressil XXX,), L. B. 06.10.2024 ja 26.11.2024 antud ütlustega ja

ekspertiisiaktiga on tõendatud, et A. Bortkevics võttis L. B. selja tagant käega ümber kaela kinni

ning tõmbas enda poole, mille tagajärjel L. B. tekkis õhupuudus, seejärel lasi kannatanu lahti ja

lõi kannatanut lahtise käega kolm korda vastu nägu. Seejärel kukkus L. B. põrandale, kus tõmbas

ennast kägarasse, pani käed näo ette ning surus ennast vastu põrandat. L. B. karjus appi, kuid A.

Bortkevics jätkas peksmist, lüües kannatanut rusikatega vastu selga. Peksmise tagajärjel tundis

L. B. valu kätel ja kehas, aga jalgu enam ei tundnud. Kannatanu jäi põrandale lebama, seejärel

tõstis A. Bortkevics xxx üles ja viskas diivanile. L. B. lamas diivanil ja palus korduvalt kutsuda

A. Bortkevicsil kiirabi, kuni A. Bortkevics oli nõus kell 23.36 helistama Häirekeskusesse.

18. Järgmiseks on KarS § 118 lg 1 p 1, 2 objektiivse koosseisu täidetuks lugemisel vajalik

kindlaks teha, kas A. Bortkevics põhjustas oma tegevusega L. B. tervisekahjustuse, millega

kaasnes oht elule ja vähemalt neli kuud kestev tervisehäire.

19.

26.11.2024 antud täiendavates ütlustes on kannatanu L. B. saadud vigastuste ja ravi kohta

andnud järgmised ütlused. Esmalt tuvastati tal roiete murd. 08.10.2024 tehti Võru Haiglas talle

kompuuteruuring ja tuvastati kaela lülisamba murd. 11.10.2024 tehti talle Tartu Maarjamõisa

kliinikus operatsioon. Operatsiooni käigus selgus, et kaela piirkonnas oli purunenud lülisammas,

mis oli kahjustanud ka närve. Sai operatsioonijärgset ravi. 24.10.2024 kuni 25.11.2024 viibis

Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses taastusravil. 25.11.2024 toimetati ta Valga

õendushooldushaiglasse, kuna kodus ta iseseisvalt hakkama ei saa. Haapsalus saadud ravi

tulemusena paranes tervis märgatavalt. Vasakus käes on rohkem jõudu, tunneb sõrmi ja saab

liigutada. Jalgadel saab tugede ja teiste toetajate abiga mõne minuti püsti seista. Iseseisvalt

liikuda ega voodist üles tulla ei saa. Saab liikuda ratastooliga ja voodist tõusmiseks peab

kasutama kõrvalist abi (tl 31–34). L. B. ütlusi temal tuvastatud vigastuste ning ravi kulgemise

kohta kinnitavad Valga Haigla päevikukanded, kiirabikaardid, epikriis ning Haapsalu

Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse vastus teabenõudele (tl 40-56).

20. Ekspertiisiakt nr 24E-AOI00329-01 tõendab, et eksperdi arvamuse kohaselt sedastati L.

B. 05.10.2024 toimunud trauma järgselt järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: XXX.

Eksperdi arvamuse kohaselt võivad L. B. kehavigastused olla tekkinud tema kannatanuna

ülekuulamise protokollis kirjeldatud ajal ja viisil. L. B. kehavigastus – seljaaju kaelaosa põrutus

ning turse koos seljaaju raske funktsioonikahjustusega – põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse.

L. B. esinevad kehavigastused põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega vähemalt neli kuud, konkreetsel juhul ei ole kannatanu täielik paranemine tõenäoline

(tl 60–65).

21. Eelnimetatud tõenditega on kinnitust leidnud, et pärast L. B. peksmist tuvastati L. B.

tervisekahjustused ja kehavigastused, mille põhjustamist süüdistuses A. Bortkevicsile ette

heidetakse. Nendeks kehavigastusteks on XXX. Samuti tuvastati L. B. eluohtlik tervisekahjustus

– seljaaju kaelaosa põrutus ning turse koos seljaaju raske funktsioonikahjustusega. Kohtu

hinnangul puudub kahtlus, et L. B. tekkisid vigastused ja tervisekahjustused just seetõttu, et A.

Bortkevics teda otsuse punktis 17 kirjeldatud viisil peksis. Puuduvad tõendid, et L. B. oleks

nimetatud vigastused olnud enne 05.10.2024 juhtunut. Nagu kannatanu on politsei vormikaamera

salvestisel ja ütlustes kirjeldanud, tundis ta pärast peksmist valu kehal ja kätes ning ei tundnud

enam oma jalgu Valga Haigla epikriisis on kirjeldatud, et 06.10.2024 öösel on L. B. kaevanud

valu ning et ei tunne jalgu kuigi hommikul veel kõndis. Samuti on epikriisis märgitud, et patsient

oli ärev, nutune ja karjus (tl 48), mis kinnitab, et kannatanule oli valu ja vigastused põhjustatud

lühikest aega tagasi ning ta oli sellest šokis. Seetõttu on loeb kohus tõendatuks, et L. B.

tuvastatud eelkirjeldatud kehavigastused põhjustas A. Bortkevics otsuse punktis 17 kirjeldatud

tegevusega. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et kehavigastused põhjustasid kannatanule

pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud, kannatanu täielik paranemine ei ole

tõenäoline ning seljaaju kaelaosa põrutus ja turse koos seljaaju raske funktsioonikahjustusega

põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse.

22. Seega on KarS § 118 lg 1 p 1, 2 objektiivne koosseis täidetud.

23. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole

iseseisev süütegu, vaid kujutab endast KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise

enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab KarS § 118 lg 1 kohaldamisel lähtuma KarS §-s

19 sätestatud reeglist, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas

selle vähemalt ettevaatamatusest. Isiku süüdimõistmiseks lg 1 järgi piisab, kui tal on teo suhtes

tahtlus ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatus (Kriminaalmenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. § 118, komm 14.1.).

24. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Bortkevics tegutses tervisekahjustuse

tekitamisel otsese tahtlusega. Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. L. B. kolmel korral

labakäega näkku ning korduvalt rusikatega selja piirkonda lüües teadis A. Bortkevics, et

põhjustab sellega kannatanule tervisekahjustused. Fakt, et A. Bortkevics lõi kannatanut korduvalt

näkku ning jätkas kannatanu rusikatega selga peksmist pärast kannatanu põrandale kukkumist

ning appi karjumist näitab, et A. Bortkevics tahtis seda. Tagajärje, s.o vähemalt neli kuud kestva

tervisehäire (sh xxx ja ohu elule, põhjustas A. Bortkevics kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4

kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kannatanu karjus peksmise ajal appi, ei läinud pärast

peksmist enam ise põrandalt voodisse ning A. Bortkevics tõstis ta ise voodisse tagasi, kanntanu

oli edasi liikumatult ja rahulikult ning palus korduvalt endale kiirabi kutsuda. Neist asjaoludest

nähtub, et A. Bortkevics pidas võimalikuks, et põhjustab vähemalt neli kuud kestva tervisehäire

ja koguni ohustab oma tegevusega L. B. elu ning soostus sellega.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

26. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Bortkevicsi süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi.

A. Bortkevicsi süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

Kaks nädalat enne 04.10.2024 toimunud episood

27. A. Bortkevicsit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et ligikaudu kaks nädalat

varem kui 04.10.2024 lõikas ta 10–15 cm pikkuse kööginoaga J.N-i vasakut kätt randme

piirkonnast, mille tagajärjel tekkis ca 3 cm haav ning seejärel rüseluse käigus ca 15 cm haav

küünarvarrel.

28. Valga Haigla epikriisi nr V-EP24-22641 kohaselt toodi J.N 04.10.2024 politseiga EMO-

sse vigastuste fikseerimiseks. Muuhulgas on J.N anamneesi andes rääkinud, et xxx ründas J.N-i

paar nädalat varem, mille tõttu J.N kukkus ning kannatanu sõnul esines tal siis teadvusekadu.

Seda vahejuhtumit fikseerimas ei käinud. Pärast seda tekkisid pearinglused. Anamneesi kohaselt

näitas J.N ka ehitusnoaga paar kuud varem tekitatud vigastusi, mida ta samuti EMO-s ei

fikseerinud. Anamneesist selgub, et politsei mõõtis J.N-il joobeks 2 promilli. Vigastustest

fikseeriti J.N-il muuhulgas vasaku küünarvarre volaarküljel 2 marrastust, kus hetkel koorik peal

ja servad kergelt punetavad (üks umbes 3 cm ja teine umbes 15 cm) (tl 102–106).

29. Vaidlust pole selles, et J.N-il tuvastati 04.10.2024 vasaku küünarvarre volaarküljel kaks

marrastust, kus oli koorik peal ja servad kergelt punetavad. Arvestades, et tegemist oli

paranemisjärgus vigastustega (koorik peal) ei ole ka vaidlust, et tegemist oli varem tekkinud

vigastustega, st varem kui 04.10.2024 tekkinud vigastustega. Küsimuse all on eelkõige see, kas

vigastused põhjustas J.N-ile A. Bortkevics ning millal ja kuidas vigastused tekitati.

30. Kannatanu J.N on 30.12.2024. a ülekuulamisel antud ütlustes märkinud, et vasaku käe

vigastused tekitas talle umbes kaks nädalat enne 04.10.2024 A. Bortkevics xxx talus kella 14.00

paiku. Viibisid Artjomsiga kahekesi kodus ning Artjoms jõi viina, jõi ennast purju. Nad hakkasid

köögis tülitsema. J.N soovis lahkuda, kuid A. Bortkevics ütles, et tapab teda ja ennast ära. A.

Bortkevics hakkas kätega vehkima ja võttis tal kätest kinni ning proovis tirida teise tuppa, kuid

see A. Bortkevicsil ei õnnestunud. A. Bortkevics haaras parema käega köögist laua pealt umbes

10–15 cm pikkuse teraga kööginoa ja hoides teda samal ajal kinni, hakkas või üritas tema vasaku

käe veene läbi lõigata. Osaliselt see ka õnnestus, kuna lõikamise tagajärjel tekkis haav.

Lõikamise ajal A. Bortkevics rääkis midagi, kuid kannatanu ei mäleta, mida täpselt. J.N ei

osanud täpselt öelda, kaua see kestis, kuid talle tundus, et kaua. Artjoms hoidis nuga paremas

käes ja mingil hetkel sai kannatanu parema käega temalt noa ära võtta, võttes noa terast kinni ja

tõmmates selle A. Bortkevicsi käest ära. Selle tagajärjel olid kannatanu peopesal haavad.

Rüselemise käigus tekkis ka tema vasakule käele pikk haav (marrastus). Noa ära võtmise käigus

tõukas Artjoms ta vastu seina, mille tagajärjel lõi ta pea ära. Kui oli noa A. Bortkevicsi käest ära

võtnud, läks esikusse ja viskas noa esikus oleva kapi taha ja jooksis välja. Peale seda jooksis

metsa ja peitis ennast seal. Nägi ja kuulis, et Artjoms otsis teda metsast. Kui A. Bortkevics oli

otsimise lõpetanud, tuli kannatanu metsast välja ja läks jala XXXa ema juurde. Noaga lõikamise

tagajärjel tuli tema käest natukene verd ja löömise tagajärjel käis pea ringi. Tundis valu ja hirmu.

Kannatanu ei mäleta, kas ta pärast seda kiirabisse pöördus (tl 89–94).

31. Kohtuistungil süüdistatav enda ülekuulamist ei soovinud. A. Bortkevics on kohtueelses

menetluses 09.01.2025 kahtlustatavana ülekuulamisel andnud noaga seotud episoodi kohta

ütlused, et J.N ise lõikas klaasikilluga 12.09.2024 nende kodus xxx külas. Nad mõlemad olid

purjus. J.N lõikas klaasikilluga seetõttu, et nad pidid lahku minema. Kui see toimus, oli tema …

L. kodus ning peale lõikamist pani L. sideme käele peale. A. Bortkevics kunagi mitte kedagi

noaga lõiganud ega ähvardanud ei ole ning J.N valetab selle kohta (tl 120–125). Ka kohtuistungil

ei tunnistanud A. Bortkevics end süüdi J.N-ile noaga vigastuste tekitamise episoodis.

32. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et kuna J.N-i ütluste kohaselt tundis ta A. Bortkevicsi

ees hirmu, on mõistetav, et ta andis noaga vigastuste tekitamise kohta ütlusi alles siis, kui A.

Bortkevics oli vahistatud. Kohtu hinnangul on aga tähelepanuväärne, nagu kaitsjagi on

märkinud, et kuigi A. Bortkevics peeti kahtlustatavana kinni ja vahistati juba 06.10.2024, ei

rääkinud kannatanu J.N esimesel ülekuulamisel, s.o 16.10.2024 midagi selle kohta, et A.

Bortkevics talle noaga käele vigastusi tekitas. Kannatanu andis selle kohta ütlusi alles

30.12.2024. Lisaks esinevad J.N-i 30.12.2024 antud ütlustes ning selles, mida J.N rääkis Valga

Haiglas oma varasemalt saadud vigastuste kohta, vastuolud. Vastuolud esinevad nii vigastuste

tekitamise aja osas kui ka selles, millega J.N-ile vigastused tekitati. Valga Haiglas 04.10.2024

vigastusi fikseerides on J.N rääkinud, et vigastused tekitati paar kuud varem ehitusnoaga.

Kannatanuna ülekuulamisel on aga väitnud, et vigastused vasakule käele tekitas A. Bortkevics

talle umbes kaks nädalat enne 04.10.2024 kööginoaga, millel oli 10–15 cm pikk tera. Seega ei

ole vasakul käel tuvastatud umbes 3 ja 15 cm pikkuste haavade tekkimise kohta räägitu olnud

järjepidev. Lisaks on J.N 30.12.2024 kannatanuna ülekuulamisel noaga käele vigastuste

tekitamist ning vastu seina tõukamist ja pea ära löömist käsitlenud ühel päeval toimunud ühe

sündmusena, kuid Valga Haiglas vigastusi fikseerides on ta xxx rünnakut ja selle tagajärjel

kukkumist kirjeldanud paar nädalat varem juhtunud ühe sündmusena ning noaga vigastuste

tekitamist hoopis varasema eraldi sündmusena. Kokkuvõttes annab alles 30.12.2024 noaga

vigastuste tekitamise kohta ütluste andmine ning vastuolud menetluse vältel Valga Haiglale

avaldatus ning 30.12.2024 antud ütlustes, alust kahelda J.N-i antud ütluste usaldusväärsuses

talle noaga vigastuste tekitamise kohta.

33. Kõrvaldamata kahtlused esinevad selleski, kas vigastused tekitas J.N-ile A. Bortkevics

või olid need J.N-i enesevigastamise tagajärg. Kohtule on esitatud väljavõte Politsei- ja

Piirivalveameti kasutuses olevas andmebaasis A. Bortkevicsiga seotud juhtumitest ajavahemikul

24.11.2023 kuni 06.10.2024. Väljavõttes on 06.06.2024 juhtumikirjelduses märgitud, et J.N tegi

mitu päeva tagasi puid ja lõikas endale saega jalga, kuid keeldus siis haiglasse minemast.

06.08.2024 toimunud juhtumi kirjeldusest selgub et J.N-i kätel oli kuivanud veri ja marrastused,

mille kohta J.N ütles, et tekitas need endale ise (tl 127). A. Bortkevics on 09.01.2025

kahtlustatavana ülekuulamisel noaga J.N-ile vigastuste tekitamise episoodi kohta antud ütlustes

märkinud, et J.N ise lõikas need klaasikilluga. Kohtu hinnangul annavad varasemad fikseeritud

politseisündmused alust järeldada, et J.N oli varemgi enesevigastamisega tegelenud. Seetõttu ei

saa välistada, et vigastused, mis J.N-i 30.12.2024 ütluste kohaselt oli talle põhjustanud A.

Bortkevics noaga lõigates, olid tegelikult J.N-i enesevigastamise tagajärg, nagu on väitnud

süüdistatav. A. Bortkevics on veel selgitanud, et klaasikilluga lõikamise ajal oli L. B. kodus ning

sidus J.N-i kätt. L. B. ei ole 22.10.2024 tunnistajana ülekuulamisel selle kohta ütlusi andnud.

Kuigi L. B. võinuks saada A. Bortkevicsi väidetele kinnitust või hoopis ütlused, mis lükanuks A.

Bortkevicsi versiooni ümber, ei ole L. B. pärast A. Bortkevicsi ülekuulamist uuesti üle kuulatud.

34. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus

kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Eelpool käsitletud vastuolude ja

kahtluste tõttu on kohus seisukohal, et A. Bortkevicsi süü ei ole tõendatud. Kuivõrd puuduvad

usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks, et A. Bortkevics tekitas kannatanu vasakule käele umbes

3 ja 15 cm pikkused haavad süüdistuses märgitud ajal ja viisil, tuleb A. Bortkevics selles

episoodis õigeks mõista.

04.10.2024. a episood

35. A. Bortkevicsit süüdistatakse kokkuvõtvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et

04.10.2024 kella 15.55 paiku XXX-i talus lõi ta xxx J.N-i parema käe rusikaga kehasse ning

lahtise käega ühe korra näkku vastu vasakut põske, põhjustades valu epigastriumi (ülakõhu)

piirkonnas ja paremal roidekaare juures ning nihketa sarnaluumurru.

36. Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos tõlkega tõendab, et 04.10.2024 kell 15.55.35 on

Häirekeskusele helistanud tuvastamata helistaja. Helistaja soovib politseid, sest tema õde

pekstakse eramajas aadressil xxx. Helistaja ise seal ei viibi, kuid õde helistas talle. Helistaja

sõnul on seal majas L., A. Bortkevicsi xxx, ja nad kõik on seal purjus. Nad hoiavad õde

pantvangis, majast välja ei lase ning terroriseerivad. Õde ähvardatakse, et L. võib teda lüüa ja

hoiavad teda seal kinni. Õde tahab tagasi koju ema juurde tulla. Õde ise ei saa helistada, sest nad

võtavad tema käest telefoni ära. Helistajale andis toimuvast teada õde. Õde palub politseid.

Helistaja sõnul toimub seal kaklus ning xxx võib õe kallal kätele voli anda. Seal on jubedad

solvangud ja võimatu viibida (tl 77–83).

37.

15.10.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullpolitseiniku

vormikaamera salvestist, mis tehti 04.10.2024 reageerimisel väljakutsele aadressil XXX talu.

Salvestis koos vaatlusprotokolliga tõendab, et politseipatrull jõudis sündmuskohale kell 16.29.

Üks sündmuskohale jõudnud politseinikest uurib, mis juhtus. A. Bortkevics vastab, et võtsid

koos xxx väheke napsi ning selgitab, et naine nutab, sest murdis truudust. A. Bortkevics väidab,

et tema mitte midagi ei teinud. A. Bortkevics vastab politseiniku küsimusele, et majas on veel

kaks inimest, tema isa ja ema. Edasi minnakse majja sisse. Politseinik pärib A. Bortkevicsi

emalt, mis juhtus. Ema vastab, et mitte midagi, ning selgitab, et tema ei ole kedagi kutsunud,

mingit konflikti neil ei olnud ja kõik on hästi. Edasi selgitab A. Bortkevicsi ema, et tema lihtsalt

magas ning et nemad tahtsid teda hullarisse saata. Politseinikud püüavad korduvalt küsimusi

küsides välja selgitada A. Bortkevicsi ema nime ja sünniaega. Selgub, et nimeks on L. B.. L. B.

palub korduvalt, et teda sealt ära toimetataks. Edasi küsib politseinik dokumenti J.N-ilt . J.N

ütleb oma isikukoodi ja selgitab, et on J., D. on tema õde. Edasi selgitab J.N, et ei taha xxx kohta

avaldust kirjutada. J.N-i sõnul A. Bortkevics, tema xxx, peksis teda. Peksmise põhjuse kohta

ütleb J.N, et A. Bortkevics ei suuda talle andestada, petmine oli 2 kuud tagasi. A. Bortkevics

kordab veel, et tema ei ole kedagi löönud ega puutunud (tl 6–11, 15–20).

38. Kohtuistungil süüdistatav enda ülekuulamist ei soovinud. A. Bortkevicsi 07.10.2024

kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tellis ta 04.10.2024 hommikul kell 8 takso

xxx, et minna koos ema ja naisega XXXa. Ema panid Doonau poe juures maha ja ise läks

taksoga edasi ehituspoodi. Pärast seda läksid Super Alkosse, et osta sigarette. Ostis sealt ka

pudeli viina ja sõitsid tagasi koju. Ema jäi veel linna ja ütles, et kui saab ostud tehtud, siis

helistagu talle. Sõitis koos naise J.N-iga koju ja hakkas süüa tegema ja temaga viina jooma.

Kella 12 paiku helistas ema, et hakkab varsti lõpetama ja et nad võtaks isa peale ja viiks

hambaravi eest raha J.N emale. Pärast seda käisid turul, et viia kalmistule küünlaid ja lilli. Kella

15 ajal läksid tagasi xxx külla ning ema, isa, J.N ja tema hakkasid jooma. A. Bortkevics, isa ja

J.N jõid viina, ema jõi konjakit või džinni. Jõid ära umbes ühe liitri viina või rohkem ja siis tuli

politsei, kui tema naine ütles, et tal on teine mees, kellega tahab suhtesse astuda ja A.

Bortkevicsist lahutada. A. Bortkevics kõike ei mäleta. Võibolla kutsus politsei J.N või naabrid (tl

116–119). 09.01.2025 antud ütlustes on A. Bortkevics tunnistanud, et pani 04.10.2024 teo, milles

teda kahtlustatakse, toime. 04.10.2024 episoodi kohta midagi öelda ei soovinud (tl 120–123).

39. Tunnistaja L. B. 22.10.2024. a ülekuulamise protokolli kohaselt tuli 04.10.2024 kella

13.00 paiku Artjoms koos isa V. B. ja naise J.N-iga talle järele. Nad tulid järele autoga ja neil oli

autojuht. Oli näha, et Artjoms oli purjus ning J. oli ka purjus. V. oli võibolla natukene võtnud.

Kõigepealt käisid surnuaial ja peale seda sõitsid koju. Koju jõudes nägi, et pliidi ääres oli tühi

liitrine viinapudel, mida hommikul kodust ära minnes seal ei olnud. Sellest järeldas, et Artjoms

ja J. on vahepeal kodus olnud ja viina võtnud. Kodus olles läks oma tuppa, Artjoms, J. ja V. olid

köögis. Nad istuvadki köögis tavaliselt, kui nad viina võtavad. Vahepeal käis nende juures, kuna

V. ostis suitsuliha ja tunnistaja ostis praetud kala ja lõhet, siis sõid seda seal koos. Mingil ajal

hakkasid Artjoms jaJ. köögis tülitsema. Tavaliselt kui tüli hakkab tekkima, läheb tunnistaja ära

teise tuppa või õue kõndima, et tüli ja karjumist mitte kuulata. Sel korral tekkis tüli uuesti ühe

teise mehe pärast, kellega J. oli olnud. Tunnistaja läks teise tuppa, et mitte tüli pealt kuulata, ning

vaatas telefonist saateid. Toas olles kuulis kõvemat häält, kuid on sellega ära harjunud, sest nad

räägivad kõvasti ja enamasti ka karjuvad üksteise peale. Karjumine küll oli, kuid ei kuulnud, et J.

oleks öelnud, et miks sa lõid või midagi sellist. Mingil ajal läks tunnistaja kööki, kus oli V.

üksinda ja viimane ütles, et politsei tuli. Tunnistaja ei tea, miks politsei tuli ja ei mäleta, kas ta

politsei käest küsis, miks nad tema juures on. Teab seda, et mingi aeg oli uuesti vaikus. Järgmisel

päeval sai alles teada, kui Artjoms koju tuli, et politsei oli ta viinud Võrru kainenema ja J. oli ta

üles andnud (tl 107–110).

40. Nii A. Bortkevicsi kui ka L. B. ütlustest selgub, et kõik 04.10.2024 XXX-i talus olnutest

olid tol päeval alkoholi tarvitanud. Kuigi sündmuskohale tulnud patrullpolitseinikele kui ka

ülekuulamisel ütlusi andes on nii A. Bortkevics kui ka tema ema L. B. tunnistanud, et A.

Bortkevicsi ja J.N-i vahel oli 04.10.2024 konflikt ja tüli, on mõlemad eitanud seda, et A.

Bortkevics J.N-i lõi. Siiski on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Bortkevics pani 04.10.2024

süüdistuses kirjeldatud teo toime. Seda tõendavad politsei vormikaamera salvestis, Valga Haigla

epikriis, kannatanu J.N-i ütlused ning asjaolu, et nii 09.01.2025 antud ütlustes kui ka

kohtuistungil A. Bortkevics tunnistas süüdistuses kirjeldatud teo 04.10.2024 toimepanemist.

41. Kannatanu 16.10.2024. a ülekuulamise protokoll tõendab, et J.N-i ütluste kohaselt tarbis

A. Bortkevics 04.10.2024 alkoholi ja ema L. võttis Artjomsiga viina. Seal oli ka Artjomi isa V.

B. Võttis ise ka veidike alkoholi. Jutt läks selle peale, et ta saab laste raha ja peaks selle andma

L. ja Artjomsile. Ta keeldus neile raha andmast. L. hakkas teda majast välja viskama, et kui ta

raha ei anna, siis ta seal ei ela. L. hakkas teda inetute sõnadega solvama ja sõimama. Ta ütles, et

helistab emale-isale ja nad tulevad talle järele. Võttis telefoni ja helistas õde D. Ta ei jõudnud

isegi midagi öelda, kui Artjoms temalt telefoni käest ära võttis ja lõi rusikaga vastu ribisid,

kuskile keha keskele ning andis lahtise käega kõrvakiilu vastu vasakut põske. Artjoms tegi seda

kõike parema käega. Löömise tagajärjel tundis kannatanu valu. A. Bortkevics kuulis, kuidas D.

telefonis räägib ja ütles õele, et ta magab. D. ütles, et kuuleb, kuidas ta appi karjub, ja kutsub

politsei. D. pani siis toru ära, tõenäoliselt helistas politseisse. Seejärel helistas D. talle tagasi.

Telefon oli Artjomsi käes, kes ei andnud telefoni tagasi ning vastas ise D. Artjoms hakkas D.

paluma, et ei ole vaja politseid kutsuda, aga D. ütles, et ta juba helistas politseisse, ja nad

rääkisid veel midagi omavahel telefonis. Siis tuli politsei ja ta rääkis, mis juhtus. Politsei küsis,

kas ta tahab löögijälgi fikseerida ja ta ütles, et tahab. Politsei viis ta haiglasse vigastusi

fikseerima. Artjoms andis politsei juuresolekul telefoni tagasi. Mõlemad Artjomsi vanemad

nägid pealt, kui Artjoms teda lõi. Isa oli väga purjus ja ei pruugi seda mäletada. Ema ütles, et

veel vähe sai. Kannatanu ei mäleta, mis vigastused Valga Haiglas fikseeriti, sest lahkus sealt

varem ja ei saanud seepärast vigastuste õiendit. Pidi sellele hiljem järele minema, aga kardab

linnas liikuda, kuna Artjoms helistab vangla numbrilt ja ähvardab teda. Artjomsil on sõbrad, kes

ta üles leiavad ja nende juurde maale tallu tagasi viivad. Artjoms on teda enne ka löönud ja

eelviimane kord oli eelmisel kuul. Lööb siis, kui joob. Mõned juhtumid on ka politseis

fikseeritud, kuid siis ei olnud ta nõus ütlusi andma. Viimase, s.o 04.10.2024 löömise tagajärjel

oli tal vasaku silma all sinikas ja rusikaga löömisest oli kehal turse ning löömise koht kehal oli

kergelt valulik. Artjoms ähvardab teda sellepärast, et ta ei taha Artjomsi vanglast välja aidata (tl

84–88).

42. Kannatanu J.N on 30.12.2024. a ülekuulamisel antud ütlustes märkinud, et 04.10.2024

fikseeriti tal Valga Haigla EMO-s järgmised vigastused: nihketa sarnaluumurd, küünarvarrel

kaks marrastust ning parema ja vasaku reie siseküljel hematoomid. Vasaku ja parema reie

sisepinnal olevate sinikate kohta ei mäleta, kuidas need sai (tl 89–94).

43. Nagu selgus politsei vormikaamera salvestiselt, on J.N vahetult pärast juhtunut

04.10.2024 xxx tallu sündmuskohale tulnud politseinikele selgitanud, et A. Bortkevics lõi teda.

Samal päeval Valga Haigla erakorralise meditsiini osakonnas on ta samuti selgitanud, et teda lõi

xxx näo piirkonda ja kõhtu (tl 102–106). 16.10.2024 ülekuulamisel antud ütlustes on kannatanu

kinnitanud, et A. Bortkevics lõi 04.10.2024 teda lahtise parema käega vastu vasakut põske ning

parema rusikaga keha keskele vastu ribisid. J.N-i ütlustega selle kohta, kuhu teda löödi, on

kooskõlas ka J.N-il pärast löömist fikseeritud vigastused. Valga Haigla epikriisist selgub, et J.N-

il diagnoositi kompuuteruuringu käigus nihketa sarnaluumurd. Samuti esines epikriisi kohaselt

tal valu epigastriumi piirkonnas ja paremal roidekaare juures (tl 102–106). J.N on ka 16.10.2024

antud ütlustes kinnitanud, et löömise tagajärjel tundis ta valu, tal oli vasaku silma all sinikas ning

kehal turse ja löömise koht kehal kergelt valulik.

44. Eelnimetatud tõenditega on kinnitust leidnud, et pärast J.N-i löömist tuvastati J.N-il

nihketa sarnaluumurd ning valu epigastriumi piirkonnas ja paremal roidekaare juures. Kohtu

hinnangul puudub kahtlus, et J.N-il tekkis vigastus ja ta tundis valu just seetõttu, et A.

Bortkevics teda lõi. Puuduvad tõendid, et J.N-il oleks nimetatud vigastus või valu olnud enne

04.10.2024 juhtunut. Nagu selgus J.N-i ütlustest, tundis ta pärast löömist valu. Vahetult xxx

juhtunut on J.N-i Valga Haigla epikriisis märgitud, et kannatanul esines valu epigastriumi

piirkonnas ja paremal roidekaare juures ning diagnoositud nihketa sarnaluumurd. Seega on

politsei vormikaamera salvestise, J.N-i ütluste ja Valga Haigla epikriisiga tõendatud, et valu

epigastriumi (ülakõhu) piirkonnas ja paremal roidekaare juures ning nihketa sarnaluumurru

tingis see, et A. Bortkevics lõi kannatanut parema käe rusikaga kehasse ning lahtise käega näkku

vastu vasakut põske. Politsei vormikaamera salvestise ning teabesalvestise vaatlusprotokolliga,

milles on vaadeldud Häirekeskuse kõne salvestist, on tõendatud, et A. Bortkevics pani teo toime

04.10.2024 kella 15.55 paiku Valga maakonnas Valga vallas XXX-i talus.

45. Seega on KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis täidetud.

46. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Subjektiivse külje hindamisel leiab

kohus, et A. Bortkevics tegutses kuriteo toimepanemisel kaudse tahtlusega. J.N-i rusikaga

kehasse ning lahtise käega näkku vastu vasakut põske lüües pidas A. Bortkevics võimalikuks, et

põhjustab sellega kannatanule valu ning tervisekahjustused, sh nihketa sarnaluumurru. J.N-i

kahel korral lüües soostus A. Bortkevics tagajärje saabumisega, st pani teo toime kaudse

tahtlusega.

47. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

48. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise

eest. Tõendatud on, et A. Bortkevics ja J.N olid lähisuhtes. A. Bortkevics on 07.10.2024 antud

ütlustes kutsunud J.N-i oma naiseks (tl 117–118) ning politseivormikaamera salvestisel on J.N

kutsunud A. Bortkevicsit oma meheks (tl 18). Sama salvestise lõpuosas avaldasid mõlemad

teineteisele armastust (tl 20). KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab vastutuse korduvalt toimepandud

kehalise väärkohtlemise eest. A. Bortkevicsit on varem karistatud Tartu Maakohtu 17.12.2021. a

otsusega nr 1-21-8730 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on

karistus endiselt kehtiv (tl 187–194). Seega tuleb A. Bortkevicsi tegu kvalifitseerida KarS § 121

lg 2 p 2, 3 järgi.

49. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Bortkevicsi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Karistus

50. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena

ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

51. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

52. Prokratuur taotles A. Bortkevicsi karistamist KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi 12 aasta pikkuse

vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul ei

vasta prokuröri taotletud karistus A. Bortkevicsi süü suurusele.

53. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Raske

tervisekahjustuse põhjustamise puhul võtab kohus arvesse, et KarS § 118 lg 1 hõlmab ka

juhtumeid, mille tagajärjeks on inimese surm. Ohtu elule ning vähemalt neli kuud kestvat

tervisekahjustust saab seetõttu pidada selle sätte kontekstis mitte kõige raskemaks tagajärjeks.

Samas tuleb arvestada, et kannatanu täielik paranemine ei ole eksperdi hinnangul tõenäoline ning

tegemist ei olnud vigastusega, millest kannatanu n-ö iseeneslikult paraneks. Nagu nähtub

kannatanu ütlustest ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse vastusest (tl 55),

peab kannatanu ise taastusravi läbimise näol nägema vaeva, et oma tervislikku seisundit

parandada ning vajab edasist statsionaarset taastusravi. Seega on A. Bortkevicsi süü keskmisest

suurem. Karistust raskendava asjaoluna võtab kohus KarS § 58 p 4 alusel arvesse, et A.

Bortkevics pani teo toime oma pereliikme (xxx) suhtes, kes L. B. ja A. Bortkevicsi ütlustest

nähtuvalt süüdlasega koos elas. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3

alusel arvesse A. Bortkevicsi 07.10.2024 antud ütlustes avaldatud kahetsust („Vabandan ema

ees, ma ise ei mäleta, aga usun teda, et võisin seda teha ja kui see nii oli, on mul sellest väga

kahju“, tl 118).

54. Kehalise väärkohtlemise puhul arvestab kohus, et A. Bortkevics lõi kannatanud vaid

kahel korral. Samas ei olnud tegemist üksnes kergemat laadi tagajärje (valu) põhjustamisega,

vaid A. Bortkevicsi tegevuse tagajärjel sai kannatanu luumurru, s.o nihketa sarnaluumurru. Teo

pani A. Bortkevics toime tahtluse nõrgimas vormis, s.o kaudse tahtlusega. Eeltoodut arvestades

on A. Bortkevicsi süü keskmisest väiksem. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

kohtu hinnangul ei esine.

55. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka eripreventiivseid

kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri 15.01.2025. a

väljavõttest selgub, et A. Bortkevicsil on viis kehtivat kriminaalkaristust. A. Bortkevicsit on

varemgi korduvalt karistatud kehaliste väärkohtlemiste eest, viimati Tartu Maakohtu 17.12.2021.

a otsusega nr 1-21-8730. Sealhulgas on A. Bortkevicsit ka varem karistatud J.N-i kehalise

väärkohtlemise eest (Tartu Maakohtu 14.07.2020. a otsus nr 1-20-4966). Viimasel korral isikule

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistus, s.o 6 kuud vangistust, ei

ole isikule mõju avaldanud ning tema teod on läinud ajas järjest raskemaks. Üldpreventiivsetel

kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks A. Bortkevicsile raskemat karistust mõista.

56. Võttes arvesse kõiki eelmärgitud asjaolusid, leiab kohus, et põhjendatud on A.

Bortkevicsit karistada KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 121

lg 2 p 2, 3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd A. Bortkevics pani lühikese ajavahemiku,

s.o kahe päeva jooksul toime kaks vägivaldset kuritegu, siis pole põhjendatud lugeda kergemat

karistust raskeimaga kaetuks, kuna nii jääks ühe kuriteo ebaõigussisu karistuses kajastumata.

Seetõttu mõistab kohus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades mõistetud vangistuse pikkust, ei ole

võimalik seda tingimisi kohaldamata jätta. Kuivõrd asi lahendati lühimenetluses, tuleb KrMS §

238 lg 2 kohaselt vähendada KarS § 64 järgi mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Seega

mõistab kohus A. Bortkevicsile lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 06.10.2024, s.o A.

Bortkevicsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg (tl 111–113).

Menetluskulude jaotus

57. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9

järgi ekspertiisikulust, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.

58. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

59. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised:

1) isiku kohtuarstlik ekspertiis 155 eurot (tl 64);

2) määratud kaitsjale Andres Veskile määratud tasu kohtueelses menetluses 192,76 + 114,68

+ 131,76 + 87,84 + 65,88 + 131,76 = 724,68 eurot (tl 143–147, 148–151, 152–155, 156–

159, 170–174, 217–220);

3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 396,26 eurot;

4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

60. Menetluskulud kokku summas 3490,94 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Määrata, et isikult

väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

makseinfo alusel.

Asitõendid

61. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite

ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

62. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

63. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus asuvad asitõendina käsitletud



DVD-plaat, millel 04.10.2024 ja 06.10.2024 vormikaamera salvestised,



CD-plaat, millel 04.10.2024 ja 06.10.2024 Häirekeskuse kõned,



CD-plaat, millel 05.10.2024 Häirekeskuse kõned

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik