2-24-110041/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn

Otsuse kuupäev

17.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-110041

Tsiviilasi

W.P hagi OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA vastu

leppetrahvi ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3810,33 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) W.P (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Tristan Karu

Kostja (apellant) OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA

(registrikood 10938813), lepinguline esindaja Tiina Kiipus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.12.2024 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta

osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa p-le 9 koos

selle alapunktidega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja W.P taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 1854,40 € ja mõista see summa kostjalt OSAÜHINGULT

CAPITAL KINNISVARA hageja W.P kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. W.P (hageja) esitas 14.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSAÜHINGU

CAPITAL KINNISVARA (kostja) vastu 3340 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja

asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 24.04.2024 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 3340 € ja sellelt

summalt viivise maksmist.

2.1.

Hageja tõi esile, et sõlmis kostjaga osta.ee müügiportaali (portaal) vahendusel

02.03.2024 kell 20.02 müügilepingu, mille ese oli sõiduk Moskvich MZMA 400/420A 1953.

a kabriolett, VIN: 100592 (edaspidi vastavalt: sõiduk ja müügileping). Kostja kasutajanimega

„CKV“ tegi oksjonil parima pakkumise summas 16 700 €. Müügileping sõlmiti portaalis

toimunud

oksjoni

https://www.osta.ee/moskvich-mzma400420a-1953-a-kabriolett-

208438180.html tingimustel.

2.2.

Kostja oma kohustusi ei täitnud, st ostuhinda ei tasunud ega tulnud sõidukile järgi.

Hageja saatis 05.03.2024 kostjale nõudekirja, milles andis täiendava tähtaja lepingu täitmiseks

ja ostuhinna tasumiseks. Lisaks nõudis hageja, et kui kostja põhjendamatult keeldub

ostuhinna tasumisest ja sõiduki vastuvõtmisest, tuleb tal maksta leppetrahv 3340 € kolme

tööpäeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest. Kostja ei reageerinud.

2.3.

Hageja taganes hagis müügilepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ning

nõuab kostjalt leppetrahvi maksmist, samuti VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 10.03.2024

viivist, millest oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks 52,47 €.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

3.1.

Portaali kasutusleping ei loo lepingulisi suhteid ostja ja müüja vahel, vaid ainult portaali

omaniku ja selle kasutaja vahel. Portaali kasutustingimuste kohaselt on selles võimalik

pakkumiste tegemine ja nende aktsepteerimine. Hilisem müügileping tuleb sõlmida

täiendavalt. Pooled ei ole sõiduki müügilepingut sõlminud ja seega ei kehti nende vahel ka

leppetrahvi kokkulepe. Lisaks on portaal juba nõudnud kostjalt leppetrahvi põhjusel, et ta ei

sõlminud müügilepingut hagejaga. Põhjendatud, õige ega seaduslik pole nõuda kaks korda

leppetrahvi sama tegevuse eest. Selline nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega.

3.2.

Kui kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu, tuleb arvestada sellega, et kuulutuse

viite kohaselt võib müüja nõuda leppetrahvi kuni 20% müügihinnast. Seega ei ole kostja

automaatselt kohustatud leppetrahvi tasuma. Samuti ei ole leppetrahvi suurus kindlalt

fikseeritud. Hagejal tuleb põhjendada leppetrahvi nõudmist ja selle suurust.

3.3.

Hageja taganes müügilepingust, mis vabastas lepingu pooled selle täitmise kohustusest.

Hagejal on õigus ja võimalus sõiduk uuesti müüa, mistõttu pole õiglane nõuda kostjalt

leppetrahvi 20% müügihinnast. Müük toimus enampakkumisel ja huvilisi oli teisigi, st hagejal

oli võimalus sõlmida uus müügileping samadel tingimustel. Hageja pani sõiduki uuesti üsna

pea müüki ja müüs teisele kasutajale, seega kahjulikke tagajärgi talle ei tekkinud. Samuti ei

saanud hageja mainekahju, sest portaalis on tema hinnangud kõrged. Sõiduki müügist

loodetud hüve sai hageja teiselt ostjalt. Leppetrahvi nõue ja selle suurus ei tohi tuua kaasa

alusetut rikastumist. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult kõrge, seda tuleks vähendada 5

€-ni.

2 (6)

3.4.

Väär on hageja arusaam, et kostjal on küllalt vara ja see õigustab leppetrahvi nõuet.

Leppetrahvi nõudeõigus ei sõltu teise poole varakusest. Bilansis vara kajastamine ei tähenda,

et kostjal on vaba raha mistahes nõudes leppetrahvi tasumiseks. Majandusaasta aruandest

nähtuvalt on kostjal varade ulatuses kohustused. Kostja oli 2022. a kahjumis 272 261 €-ga ja

2023. a kasumis 1825 €-ga, kuid akumuleeritud kahjum 2023. majandusaasta lõpus oli 32 822

€. Praegu on oodata veelgi suuremat kahjumit. Arvestades esitatud majandusnäitajaid, tuleks

leppetrahvi nõuet vähendada ka kostja kehva majandusliku olukorra tõttu.

3.5.

Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja

müüs sõiduki uuel oksjonil samaväärse hinnaga ja seega teenib viivise (ja ka leppetrahvi)

nõude rahuldamine ainult alusetu rikastumise eesmärki.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 18.12.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja

kasuks välja 3340 € ja sellelt summalt viivise. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt.

4.1.

Poolte vahel on sõlmitud sõiduki müügileping vastavalt VÕS § 8 lg-le 1, §-le 9 ja § 10

lg-le 1. Viimati viidatud sätte kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale

pakkumisele nõustumuse andmisega. Lepingu sõlmimine järeldub portaali kasutajalepingu

tingimuste p-dest 2.2, 2.4, 3.1.8, 3.2.3 ja 3.2.4. Tingimuste p 3.2.4 tuleb mõista selliselt, et

lepingud sõlmivad pooled omavahel, mitte portaaliga, ja pooled kannavad riisikot, et nende

lepingud saaks kehtivalt sõlmitud. Poolte õigussuhe vastab VÕS § 208 lg 1 tunnustele ja

müügilepingu sõlmimisega tekkis kostjal ostuhinna tasumise kohustus.

4.2.

Hageja leppetrahvinõude õiguslik alus on VÕS § 158 lg 1. Nõude rahuldamise eeldused

on poolte kokkulepe, kostja lepingurikkumine ja vastutus ning leppetrahvinõudest mõistliku

aja jooksul teatamine. Need tingimused on täidetud. Müügikuulutuses oli viide müüja

leppetrahvi nõudeõigusele kuni 20% müügihinnast. Kostja rikkus lepingut, jättes sõiduki

ostuhinna tasumata, mille tõttu hageja lepingust taganes (VÕS § 116 lg 2 p-d 4 ja 5). Kostja ei

toonud esile vastutust välistavaid asjaolusid. Hagejaga teatas kostjale leppetrahvi nõudmisest,

andes eelnevalt täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks. Lepingust taganemine ei välista õigust

nõuda leppetrahvi (VÕS § 188 lg 2). Seega on hagejal leppetrahvi nõudeõigus.

4.3.

Kostjale portaali omaniku poolt määratud leppetrahv ei välista hageja leppetrahvi nõuet.

Trahviarvest nähtub, et leppetrahv määrati kasutajalepingu p 3.1.8 rikkumise eest (ostja ei

osta eset välja/ei vii tehingut lõpule), seega leppetrahv tulenes kostja kui portaali kliendi ja

portaali omaniku õigussuhtest. Hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue eraldiseisvast

õigussuhtest.

4.4.

Hageja selgitas, et tegutseb portaalis hobisõidukite- ja tehnika müügiga, tal on 161

jälgijat ja viimase aasta jooksul 54 edukat oksjonit. Hageja jaoks on leppetrahvi klausel

oksjoni tingimustes kaitse tühjade pakkumiste tegijate eest. Seega on leppetrahvi kui

sunnivahendi funktsioon asjakohane. Kui oksjoni võitja ei ole seotud enda tehtud parima

pakkumisega ja võib tagajärgedeta loobuda ostu eest maksmisest, muutub enampakkumiste

korraldamine sisuliselt mõttetuks ning kaotab oma majandusliku tähenduse.

4.5.

Nõutav leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ja puudub alus seda VÕS § 162 lg 1 alusel

vähendada. Viide leppetrahvi nõudeõigusele ja määrale (20%) oli müügikuulutuses ning

kostja pidi sellega arvestama. Nõudekirjas nimetati leppetrahvi konkreetne summa. Hageja ei

nõua leppetrahvi müügikuulutuses märgitust suuremas määras. Samuti ei ole leppetrahv

poolte kokku lepitud müügihinna (16 700 €) suhtes ebaproportsionaalne. Hageja tegi

usutavaks temale varalise kahju tekkimise. Hageja tõi esile müügilepingute hinnavahe 1700 €

(sõiduk müügi uuel enampakkumisel hinnaga 15 000 €) ja kostjale nõudekirja koostamise

kulu 380 € (lisandub käibemaks). Hageja selgitas, et kui esimesel oksjonil asja müük ei

3 (6)

õnnestu, tuleb lepingueset hoiustada üüripinnal, müüa see nn jätkuoksjonil madalama hinnaga

(sest varasemad tõsised pakkujad enam osaleda ei soovi) ning kokkuvõttes kaasneb selliste

olukordadega täiendav ajakulu, aga lisaks nii varaline kui ka mainekahju. Eeltoodut

arvestades ei saa väita, et hagejal ei tekkinud kahjulikke tagajärgi. Nii ei ole alust leppetrahvi

vähendada kahju puudumise tõttu.

4.6.

Puuduvad ka muud alused leppetrahvi vähendada. Kostja ei põhistanud sellist

majanduslikku olukorda, et ta ei suuda nõutud suuruses leppetrahvi maksta.

4.7.

Hageja viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ning sellele õigusele on

viidatud ka müügikuulutuses ja nõudekirjas. Kostja pidi nägema ette, et kui ta leppetrahvi

tasumisega viivitab, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Sarnaselt

leppetrahviga, puudub ka alus viivist vähendada.

4.8.

Hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades vaidluse asjaolude ja töö

mahuga. Hageja esindaja ajakulu 13,25 t oli vajalik ning tunnitasu 190 € (lisandub

käibemaks) on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele

tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 3071,35 € ja riigilõiv 455 € – kokku 3526,35 €.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

5.1.

Esiteks

jättis maakohus tähelepanuta, et kasutuslepingu poolteks on kostja ja portaali

omanik, mitte hageja. Hagejaga ei ole kostja ühtegi lepingut sõlminud. Puudub kokkulepe, et

pakkumise tegemisega loetakse leping sõlmituks tingimustel, mida müüja kirjeldas

pakkumises. Seega kohaldas maakohus valesti VÕS § 8, § 9 ja § 10 lg 1. Seetõttu ei nõustu

kostja maakohtuga, et pakkumise tegemisega on müügileping poolte vahel sõlmitud. Portaali

ülesanne on viia kokku müüja ja asjast huvitatud ostja ning parima pakkujaga alles sõlmitakse

poolte vahel müügileping, millele viitab selgelt ka tingimuste p 3.2.4. Müügilepingut ei ole

pooled sõlminud ja seega ei tekkinud lepingust õigusi ega kohustusi kummalegi poolele.

5.2.

Teiseks

hindas maakohus valesti leppetrahvi olemust. Vaidlustatud otsuse põhjendused

selles osas on puudulikud. Maakohus ei selgitanud välja, mis eesmärki järgis väidetav

leppetrahvi kokkulepe (kohustuse täitmisele sundimine või kahju hüvitamine). Kui eesmärk

oli sundida kohustust täitma, siis tuleb jätta nõue rahuldamata, sest hageja lõpetas ise

müügilepingu ja vabastas pooled vastastikustest kohustustest. Pärast lepingu lõpetamist ei saa

teist poolt leppetrahvi instrumendi kaudu kohustuse täitmisele sundida. Kui eesmärk oli

hüvitada kahju, tulnuks hagejal välja tuua talle tekkinud kahju suurus ja seda tõendada. Peale

kahe oksjoni müügihinna vahe ei ole hageja muid tõendeid esitanud. Lepingu lõpetamise teate

esitamine isiku poolt, kes igapäevaselt müüb oksjonikeskkonnas asju ja kelle jaoks on see

tavapärane, ei ole müügilepingu lõpetamise teate edastamine esindaja kaudu kahju, mida teine

pool peaks hüvitama. Lepingu lõpetamise teate edastamine ei ole keeruline õigustoiming, mis

tuleks teha esindaja kaudu.

5.3.

Kolmandaks

puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused leppetrahvi suuruse kohta.

Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on leppetrahvi määr mõistlik ja miks puudub

alus seda vähendada. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 162 lg 1. Hageja ei tõendanud

kahju tekkimist, mistõttu ei ole leppetrahv nõutud ulatuses mõistlik.

5.4.

Neljandaks

tuleb jätta rahuldamata viivisnõue, sest põhinõuet ei saa rahuldada või tuleb

viivist olulises ulatuses vähendada.

5.5.

Viiendaks

on menetluskulu täies ulatuses kostja kanda jätmine ebaõiglane ja menetlus-

norme eirav. Hageja ei esitanud hagiavalduses kõiki asjaolusid ja tõendeid, millele maakohus

4 (6)

otsuses viitab. Hageja esitas tõendid menetluse lõpus pärast kostja viimast

menetlusdokumenti. See tõi kaasa täiendava töö esindajatele. Õiglane oleks jätta hageja

menetluskulu tema enda kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb hageja kanda jätta

menetluskulud tervikuna.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, aga muudab osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Kostja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest oksjoni toimumise ja tingimuste ning portaali omanikuga sõlmitud

kasutuslepingute kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ühtlasi pole vaidlusalune, et kostja ei tasunud

hagejale oksjonil tema pakutud parimat hinda ega võtnud vastu sõiduki valdust.

9. Poolte lepingu sõlmimise osas tuleb maakohtu õiguslikke põhjendusi täpsustada.

9.1.

Maakohus eristas õigesti ühelt poolt kostja ja portaali omaniku ning teiselt poolt kostja

ja hageja vahelist õigussuhet. Kostja ja portaali omaniku vahel portaali kasutamise kohta

kasutajalepingu sõlmimine ei välista portaali vahendusel lepingu sõlmimist hagejaga.

Maakohus kohaldas VÕS § 8 ja 9 õigesti, aga vähemalt käesoleval juhul ei kohaldu

vaidlusaluse elektroonilise oksjoni puhul VÕS § 10 lg 1.

9.2.

VÕS § 10 lg 1 ls 1 sätestab, et enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale

pakkumisele nõustumuse andmisega. Nii reguleerib seadus olukorda, kus lepingulise suhte

tekkimiseks viimane vajalik tahteavaldus ei ole parima pakkumise tegemine, vaid sellele

nõustumuse andmine. Portaali teenuse üldtingimuste (kasutajalepingu osa 2) p 2.2 ls 2

kohaselt loetakse elektroonilise oksjoni vormis eseme müümisel müügileping sõlmituks juba

parima pakkumise esitamisega (dtl 29–32). Pooled ei vaidle, et nad mõlemad sõlmisid portaali

omanikuga kasutajalepingud. Järelikult on nad nõustunud oksjoni korraldamise ja sellel

osalemisega mh nimetatud tingimusel. Nii saabus lepingu sõlmimiseks viimase vajaliku

tahteavalduse (VÕS § 9 lg 1) vahetamine oksjoni lõppemisega olukorras, kus kostja seni

parimale pakkumisele ei järgnenud enam uut pakkumist.

9.3.

Eelnevat toetab ka õiguskirjanduses esitatud Saksa õiguspraktikal tuginev arusaam, et

eraõigusliku enampakkumise läbiviimisega lepingu sõlmimise kohta sätestatut ei kohaldata

internetioksjonile. Nimelt loetakse internetioksjoniga lepingu sõlmimisel leping sõlmituks

mitte parimale pakkumisele nõustumuse andmisega, vaid mehhaaniliselt, oksjoni toimumise

aja lõppemisel hetkeks parima pakkumuse teinud isikuga. Niisugusel juhul ei ole täidetud

VÕS § 10 sisule vastavad nõuded, mis eeldavad oksjoni korraldaja tahteavaldust selleks, et

lugeda leping sõlmituks (VÕS komm I, § 10 p 4.5).

10. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.

10.1. Arvestades lisaks eelmise p 9 alapunktidega, on kokkuvõttes õiged maakohtu järeldused

poolte vahel müügilepingu sõlmimise kohta. Siinjuures tõlgendas maakohus õigesti kasutaja-

lepingu tingimusi. Ekslik on kostja arusaam, et poolte õigussuhte tekkimiseks pidanuks nad

vahetama veel mingeid tahteavaldusi.

10.2. Maakohus ei eksinud leppetrahvi nõude õiguslikul kvalifitseerimisel ja põhjendas oma

õiguslikke ja faktilisi järeldusi piisavalt. Leppetrahvi eesmärkide puhul on kasutusel kaebuses

viidatud õiguslik eristamine: esiteks preventiiv– ehk survefunktsioon, millega soovitakse

tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus;

teiseks lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon (vt nt

5 (6)

VÕS komm I, § 158 p 4.1.2). See eristus ei oma otsest tähtsust VÕS § 158 lg 1 kohaldamisel.

Hageja ei nõua lisaks leppetrahvile kostjalt müügilepingu täitmist ega leppetrahvi ületava

kahju hüvitamist. Nii hageja esile toodud asjaoludest kui ka maakohtu põhjendusest on

üheselt arusaadav, et käesoleval juhul oli müügikuulutuses avaldatud ja pakkumise

tegemisega sellega nõustutud leppetrahvi eesmärk sundida ostjat tasuma tema pakkumisele

vastav hind, aga selle kohustuse rikkumise korral tasuda müüjale kohutuse täitmise asemel

leppetrahv.

10.3. Leppetrahvi võib kahjustatud lepingupool nõuda tegelikust kahjust sõltuma (VÕS § 161

lg 1). Seetõttu pole asjakohased kostja väited hagejal tegeliku kahju puudumise või suuruse

kohta. Maakohus põhjendas õigesti, et leppetrahv ei ole võimaliku kahjuga võrreldes eba-

mõistlik. Ainetu on etteheide leppetrahvi suuruse hindamata ja VÕS § 162 lg 1 kohaldamata

jätmise kohta, sest maakohus kontrollis just selle sätte alusel leppetrahvi vähendamise aluseid.

Hageja nõuab leppetrahvi kokku lepitud määras (20% pakutud hinnast), mida maakohus

käsitles vaidlustatud otsuse p-des 31 ja 32. Ühtlasi põhjendas maakohus p-des 34–37 leppe-

trahvi vähendamata jätmist.

10.4. Viivise nõude rahuldamine on asjakohaselt põhjendatud vaidlustatud otsuse p-des 39 ja

40. Viivise vähendamiseks alust ei ole, sest hageja nõuab viivist seaduses ette nähtud määras

(VÕS § 113 lg 1 ls 2). Nimetatud määras viivise vähendamine eeldaks väga erandlikke

asjaolusid, mida kostja esile ei toonud. Kostja ei väida, et hageja või maakohus oleks eksinud

viivise arvutamisel või selle määra osas.

10.5. Menetluskulud jaotas maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel. Hagi rahuldamise

korral on üldjuhul põhjendatud, et kostja kannab kõik menetluskulud. Hageja ei ole oma

menetlusõigusi kuritarvitanud ja tõi juba hagiavalduses esile asja lahendamiseks olulised

asjaolud. Toimikust ei nähtu TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 ega § 162 lg 4 kohaldamise vajadust.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel kostja kanda. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 2491,85 € hüvitamist,

mis on tasu 10 t 45 min õigusteenuse tasumääraga 190 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei

esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

kulunimekirjas kajastatud esindaja kulu vajalik ja põhjendatud kokku 8 t ulatuses järgmiselt:

maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumine 2 t, vastuse koostamine ja esitamine 5 t ning

kohtumäärusega tutvumine ja kulunimekirja koostamine 1 t. Ringkonnakohus võtab vastuse

koostamise ja esitamise kulu 2 t 45 min võrra vähendades arvesse, et vaidluse praegune ulatus

ja poolte väited kattuvad sisuliselt maakohtu menetluses esitatuga. Hageja esindaja tunnitasu

määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb

kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1854,40 € (= 8 t × 190 + 22%).

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)