3-21-2254/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2254

Haldusasi

Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla

kohustamiseks 3. septembri 2021. a ettekirjutus-

hoiatuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Protesti esitaja – Andmekaitse Inspektsioon

Vastustaja – Viru Vangla

Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. mai

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X taotles vanglalt koopiat psühholoogi sissekandest vangiregistrisse

seoses Xega 28. aprillil 2021 toimunud kohtumisega. Viru Vangla keeldus sellest.

X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles palus andmete väljastamata jätmise

osas järelevalvemenetluse algatamist. AKI tegi 3. septembril 2021 Viru Vanglale ettekirjutus-

hoiatuse, milles kohustas Viru Vanglat väljastama Xele tema taotluses soovitud psühholoogi

sissekanne. Ettekirjutuse kohaselt on vangla viidanud, et psühholoogi sissekande puhul on

tegemist julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku infoga, kuid arusaamatuks jääb, kuidas

psühholoogi kommentaar saaks anda kinnipeetavale infot vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta.

Viru Vangla teavitas 17. septembril 2021 AKI-it, et ei nõustu tehtud ettekirjutusega ega väljasta

soovitud koopiat.

2. AKI esitas protesti, milles palus kohustada Viru Vanglat ettekirjutust täitma. Protesti kohaselt

ei ole täidetud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-s 6 sätestatud andmete väljastamisest

keeldumise alused.

3. Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsusega rahuldati protest ning kohustati Viru

Vanglat ettekirjutust täitma 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse

põhjendused olid järgmised.

3.1. Juurdepääs vangiregistrile ja sinna kantud andmete väljastamine on reguleeritud VangS §-s

52. Selle paragrahvi lg 6 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist

andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses

sätestatud alustel.

3.2. Kohus ei nõustunud vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohaga, et vaidlusalune sissekanne

kaebaja kohta sisaldab endas infot meetodite, taktika ja julgeolekuriskide hindamise kohta, või et

samuti võib see ohustada vangistuse täideviimist ning avaliku korra kaitset. Vaidlusaluse

psühholoogi sissekande sisuga seoses ei ole vangla suutnud ära näidata, kuidas psühholoogi

kommentaarid saaks anda kinnipeetavale infot vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta. Ainuüksi asjaolu, et psühholoogi sissekande sisu võetakse

aluseks kinnipeetavate julgeolekuriskide hindamisel kogumis teiste andmetega, ei tee seda

sissekannet teabeks kinnipeetava julgeolekuriskide hindamise või vangla töös kasutatavate

meetodite ja taktika kohta.

3.3. Asjaolust, et kaebaja on ka varem taotlenud vähemalt 6 korral päevikukannete koopiaid, ei

saa veel järeldada, et ta saaks vaidlusaluse psühholoogi sissekandega enda kasuks manipuleerida.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

protest rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus pidanuks andma õigusliku hinnangu AKI ettekirjutuse lubatavuse osas.

4.2. AKI ja halduskohus on põhjendamatult lihtsustanud vangla julgeoleku mõistet ning

jõudnud ekslikule järeldusele, nagu ei võiks psühholoogi kanne anda vanglale infot vangiga

seonduvate riskide, hoiakute jms kohta.

4.3. Kõik vangla tegevused, mis ei ole reguleeritud muude sätetega (nt tervishoiuteenus) on

suunatud vangistuse eesmärgi täitmisele. Psühholoogi töö vanglas on tihedalt seotud

kuritegeliku tegevuse riskidega, kurjategija vaadetega jne. Vangi riskide hindamine on

tegevuste kompleks, kus paljuski vangi enda avaldatud infost kujuneb vangla hinnang, kas

vangistus on oma eesmärgid täitnud. Vestluse läbiviija kannab vangiregistrisse info, mida ta

konkreetsest vestlusest peab oma erialateadmiste pinnalt oluliseks ja mis tema arvates võib

isiku hindamisele kaasa aidata.

4.4. Riskihindamise ankeet sisaldab endas erinevat infot, sh erinevaid hinnanguid, mis

kujuneb infokildudest, mida vangla kogub ja mida paljuski saadakse kinnipeetava enda käest.

Kui isik ühes kohas tunnistab enda süüd, aga teises vestluses otsib vigu ainult kannatanus või

ühiskonnas, ei ole isik oma kuriteost ja karistusest järeldusi teinud.

4.5. Riskide hindamisel on infoks nii see, mida kinnipeetav avaldab, kui ka see, mida ta

rääkimata jätab. Hinnangu andmisel on tähtis ka see, kuidas isiku seisukohad on ajas

muutunud või kas ta on erinevatele isikutele erinevat juttu rääkinud. Kuigi esmapilgul tundub,

et ühe päevikukande, mille on teinud psühholoog, väljastamine on riskide hindamise kohalt

süütu info, siis kui kinnipeetav on suutnud välja nõuda mingi selliste kannete kogumiku, saab

ta ise kontrollida, mida ta on varasemalt rääkinud ja mida võiks edaspidi öelda, et parandada

teadlikult nt enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.

4.6. Avaliku korra kaitse vajadus kaalub üles isiku õiguse saada oma isikuandmeid.

5. Justiitsministeeriumi

vastuses

apellatsioonkaebusele nõustutakse Viru Vangla

apellatsioonkaebusega .

6. AKI vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

6.1. AKI-l on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 p 8 ja § 49 lg 3 järgi õigus teha

ettekirjutusi ning pöörduda protestiga halduskohtusse.

6.2. Apellatsioonkaebuse seisukohad on esitatud ka halduskohtus ning need ei lükka ümber

halduskohtu järeldusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Nagu vangla on ise apellatsioonkaebuses märkinud, oli apellatsioonkaebuse esitamise

hetkel kohtute menetluses ka analoogne haldusasi numbriga xxx. Ka selles asjas taotleti

muuhulgas koopiat vangiregistrisse tehtud sissekannetest, taotlejaks oli samuti X ning vaidlus

jõudis halduskohtusse tänu Xe poolt AKI-le esitatud kaebusele ja AKI protestile. Ka selles

asjas rahuldas halduskohus AKI protesti.

Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2024. a otsusega jäeti selles asjas apellatsioonkaebus

rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel.

7.1. Olukorras, kus vastustaja on keeldunud kinnipeetavale andmete väljastamisest, saab

viimane pöörduda AKI poole vastavalt IKS § 28 lg-le 1. AKI-l on IKS § 56 järgi õigus

teostada haldusjärelevalvet, sh ettekirjutuse tegemise õigust isikuandmete töötlemise

kooskõlla viimiseks õigusaktides sätestatuga. Seega on vanglale ettekirjutuse tegemine

õiguspärane (p 26).

7.2. Üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames kaplani ja sotsiaaltöötaja tehtud

päevikukanded ei sisalda sellist informatsiooni, et oleks õigustatud nende väljastamisest

keeldumine VangS § 52 lg 6 alusel.

7.3. VangS § 52 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi

nende kohta vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeolekukaalutlustel või

manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks sisutuks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse

andmeid saada. Vaidlusaluste kannete puhul on suuremas osas tegemist faktiliste andmetega,

milles on kirjeldatud suhtlusprogrammi raames toimunud kokkusaamise sisu, ajalist kestust,

vestluse teemasid ja millise kirjandusega kinnipeetav soovib tutvuda. Selleks, et vanglal oleks

alust andmete väljastamisest keelduda, tuleb vanglal igal konkreetsel juhtumil hinnata küsitud

teabe olemust ning sisu ja alles seejärel saab vangla teha kaalutletud otsuse. Vangla ei ole

kaalutlusõigust teostanud. Vangla ei ole esitanud kohtule andmeid, millega koosmõjus

omandavad vaidlusalused kanded sellise tähenduse, et nende kinnipeetavale teatavaks

saamine võib kahjustada vangistuse täideviimist (otsuse p 31).

8. Selles asjas Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 11. märtsi 2025. a

määrusega menetlusse võtmata. Menetlusse mittevõtmise faktist saab järeldada, et Riigikohus

nõustus AKI protesti rahuldamisega ning ei pidanud vangla poolt kohtumenetluses esitatud

seisukohti põhjendatuteks. Kuna tegemist on olemuselt samasuguste asjadega, on põhjendatud

lahendada ka käesolev asi sarnaselt haldusasjaga nr xxx.

9. Seetõttu on eelnevalt refereeritud ringkonnakohtu varasemad seisukohad kohaldatavad ka

käesolevas asjas.

10. Ettekirjutuse tegemine AKI poolt oli õiguspärane ja lubatav (vt eespool p 7.1).

11. Sõltumata sellest, kuidas toimub riskide hindamine, on oluline see, et VangS § 52 lg 6

alusel tehtud andmete väljastamisest keeldumise otsus oleks igal konkreetsel juhul eraldi

kaalutletud (vt eespool p 7.3). Käesolevas asjas ei nähtu, et seda oleks tehtud. Kinnipeetavale

andmete väljastamisest keeldumise otsuses (dtl 9) toodud põhjendused, miks andmete

väljastamisest keelduti, on identsed nendega, mis olid esitatud ka haldusasjas xxx (vt selles

asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse p-i 29) ning neist ei nähtunud individuaalsete,

konkreetsete asjaoludega seotud kaalutluste esitamist. Kahe erineva taotluse puhul täpselt

samasuguste põhjenduste esitamine viitab hoopis vastupidisele, st sellele, et konkreetsete

asjaoludega seotud kaalumist aset ei leidnud. Ka avaliku korra kaitse vajadus ei saa õigustada

kaalutlusotsuse tegemata jätmist.

12. Sarnaselt viidatud haldusasjaga ei saa ka käesolevas asjas näha, et vaidlusalune

psühholoogi sissekanne sisaldaks sellist infot, mille puhul oleks õigustatud nende

väljastamisest keeldumine VangS § 52 lg 6 alusel, st seetõttu, et vaidlusalused andmed

sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise

kohta või kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.

Vaidlusalune psühholoogi sissekanne nägi välja järgmine: „Sisu: RH-st tulenevad ITK

vestlused kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest ja

psühholoogiline nõustamine 2021 II kv-2022 II kv.“ Psühholoogi kommentaar: „Kohtumisel

28.04.2021 käsitletud toimetulekut COVID-19 leviku tõkestamisega kehtestatud isolatsiooni

ning kaitsevisolatsioonis. Enesehinnanguliselt olevat pingeline, täheldanud unehäireid ja

meeleolu häirumist, viibinud Tartus psühhiaatria osakonnas. Seisund olevat mingil määral

stabiliseerunud, kuid ikkagi olemine häiritud. Tulevat toime. Puudust tunneb kontaktist

pojaga. Leevendavalt mõjuvat lugemine, viimasel ajal just ajaloolised asjad. Käitumiselt

korrektne, sõnakasutuselt viisakas, emotsionaalselt kontrollitud.“ (dtl 17).

Ringkonnakohus ei näe, et kõnealune kanne võiks anda kinnipeetavale infot vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta või võiks see takistada

vangistuse täideviimist. Vangla pole esitanud andmeid, mis koosmõjus selle kandega

omandaks tähenduse, mis võiks kahjustada vangistuse täideviimist (vt eespool p 7.3). Seetõttu

on oletuslik vangla väide, et mitmete vangiregistri kannetega tutvumise korral võiks isik

teadlikult parandada enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)