1-25-1349/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

1-25-1349

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

kriminaalasi kokkuleppemenetluses Kevin-Georg Soo

(isikukood: 39505092760) süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. aprilli 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kevin-Georg Soo, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Kevin-Georg Soo apellatsioon Tartu Maakohtu 1. aprilli 2025 otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule

kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi

vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 1. aprillil 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Kevin-Georg Soo ja tema kaitsja

vandeadvokaadi abi Anne Vissak kriminaalasjas nr 249229000053 kokkuleppe. Selles kirjeldatu

kohaselt kasutas varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud K.-G. Soo 27. juulil 2024 kella

13.18 paiku Tartu Vanglas kaaskinnipeetav M.L. i suhtes füüsilist vägivalda: süüdistatav viskas

kannatanut metallist kruusiga, tabades viimast rindkerre. Niisuguse teoga põhjustas K.-G. Soo

M.L. ile valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasakul pool rindkerel. Prokuratuur taotleb neil

asjaoludel K.-G. Soo süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist 4 kuu

pikkuse vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja algust arvata alates K.-G. Soo

vahistamisest 27. veebruaril 2025.

2. Tartu Maakohtus 1. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. K.-G. Soo kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav,

selle sõlmimine toimus tema soovil ning ta jääb selle juurde. Kaitsja leidis, et kokkulepe on

seaduslik ja palus maakohtul see kinnitada.

3. Tartu Maakohtu 1.märtsi 2025 otsusega tunnistati K.-G. Soo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi

ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Karistusaja alguseks loeti 27. veebruar 2025.

4. K.-G. Soo esitas 9. aprillil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav märgib, et ta

ei soovinud kannatanut kohviga visata – see juhtus kogemata. Seetõttu pole ta nõus karistusega.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimisel sai ta aru, et kokkuleppe kohaseks karistuseks on 6 kuud

(vangistust), millest võetakse maha 4 kuud nii, et kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 kuud

vangistust. Kohtuistungil küsiti tema käest vaid seda, kas ta on süüdistusest aru saanud ja sellega

nõus – vangistuse pikkuse osas küsimusi ei esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et K.-G. Soo apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas K.-G. Soo kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4

ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud:

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate

normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. K.-G. Soo väljendab rahulolematust mõistetud karistuse osas. Samas ei viita ta oma

apellatsioonis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et

kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks K.-G. Sool olla

apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme.

Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus K.-G. Soo poleks sõlmitud kokkuleppest

aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes

kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest olnud ei ole. Ekslikuks osutub

ka apellatsioonis välja käidud argument, justkui poleks K.-G. Soolt kohtuistungil karistust

puudutavas osas seisukohta küsitud. Kokkuleppest ülevaate andmisel tõi prokurör välja, et ta

taotleb K.-G. Soo karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega. Sellele järgnevalt küsis kohus

süüdistatavalt, kas kokkulepe on tema jaoks arusaadav ning kas ta jääb selle juurde. K.-G. Soo

vastuväiteid ei esitanud, tõdedes, et kokkuleppes kirja pandu on õige ning selle sõlmimine

toimunud tema vabal tahtel (1. aprilli 2025 kohtuistungi helisalvestis). Liiati ei saanud

kohtuotsusega kinnitatud karistus osutuda süüdistatava jaoks üllatuslikuks, kuna taotletav

vangistus on otsuse aluseks olnud kokkuleppe tekstis üheti mõistetavalt välja toodud. Lähtudes

sellest, et K.-G. Soo on kokkuleppele oma käega alla kirjutanud ning pole sellele kohtuistungil

vastu vaielnud, saab öelda, et selle kinnitamine on toimunud tema soovil. Pelgalt tagantjärele

tekkinud rahulolematus mõistetud karistuse osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole K.-G. Sool apellatsioonis välja käidud argumentidel

õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus, juhindudes KrMS § 326 lg 2

p-st 3, apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle K.-G. Soole.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)