3-23-1470/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1470

Haldusasi

H.S.-i kaebus Otepää Vallavalitsuse sundvalduse

seadmise korralduse ja vaideotsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.03.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.S.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – H.S. , esindaja vandeadvokaat

Kaimo Räppo

Vastustaja – XXX

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Otepää Vallavalitsuse 12.03.2025. a korraldus

nr 2-3/124, jätta ülejäänud uued tõendid haldusasja materjalide juurde võtmata ja

tagastada need esitajatele.

2. Rahuldada H.S.-i apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

07.03.2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-1470. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus ja tühistada Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korraldus nr 2-3/149 ning

30.05.2023. a vaideotsus nr 2-3/295.

3. Mõista Otepää vallalt H.S.-i kasuks välja esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud summas 2968 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, so 17.04.2025 arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrilevi OÜ esitas 11.11.2022 Otepää Vallavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse

tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks Otepää vallas Kastolatsi külas asuvale

Xxx kinnistule. Taotluse kohaselt oli vaja kinnistule seada sundvaldus elektrimaakaabelliini

ehitamiseks, et tagada Vana-Otepää külas asuva Xxx kinnistu liitumine elektrivõrguga.

2. Otepää Vallavalitsus seadis 21.03.2023. a korraldusega nr 2-3/149 Elektrilevi OÜ kasuks

sundvalduse elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi

ulatuses Kastolatsi külas asuvale Xxx kinnistule. Korralduse kohaselt on sundvalduse ala

pindala ca 16 m2 ning sundvaldus seatakse elektrimaakaabli ehitamiseks ja kasutamiseks

elektrivõrgu toimimise tagamise eesmärgil.

3. Xxx kinnistu omanik H.S. esitas 20.04.2023 Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a

korralduse nr 2-3/149 peale vaide. Otepää Vallavalitsus jättis 30.05.2023. a korraldusega

(vaideotsus) nr 2-3/295 vaide rahuldamata.

4. H.S. esitas 29.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a

korralduse nr 2-3/149 ja 30.05.2023. a vaideotsuse tühistamiseks.

4.1. Vastustaja arvestas sundvalduse seadmisel Elektrilevi OÜ ning Xxx kinnistu ja Xxx

kinnistu omanike huve, kuid vältis kaebaja huvide kaalumist. Vastustaja rikkus

kaalutlusõiguse põhimõtteid ning haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS)

nõuetele.

4.2. On arusaamatu, miks võttis vastustaja juba sundvalduse seadmise menetluse teates

seisukoha, et variant 1 põhjustaks võrreldes variandiga 2 kaebajale eelduslikult väga olulise

riive. Kaebaja huvi on likvideerida kinnistul asuv ringliin, mis vähendaks kinnistul

elektrivõrkudest tulenevaid piiranguid üle kahe korra. Kaebaja kinnistul asuv elektrivõrk ei

ole 2021. a teostatud ümberehitustööde tõttu enam proportsionaalne ning koormab kinnistut

ülemääraselt. Kinnistu omaniku jaoks on suur erinevus selles, kas tegemist on keskpinge

õhuliinist või maakaabelliinist tuleneva piiranguga. Kaebaja korduvatele palvetele alates

2021. a pole antud motiveeritud selgitust (nt kalkulatsioone).

4.3. Edaspidi võib tekkida vajadus ehitada kaebaja kinnistul asuvast alajaamast uus

elektriliitumine mõnele muule kinnistule. On arusaamatu, millisel ajahetkel või tingimustel

vaadatakse kinnistul asuvat elektrivõrku kui tervikut. Otsuse tegemisel ei hinnatud ka liinide

asukohast tingitud mõjusid: õhuliin paikneb Otepää kõrgustikul, kus rikete kõrvaldamine on

maastiku eripärade tõttu tavapärasest keerulisem.

4.4. Vastustaja ei selgitanud välja olulisi asjaolusid ega kogunud tõendeid. Kaebaja on

soovinud kogu menetluse ajal teada saada lühema maakaabelliini rajamise ja olemasoleva

keskpinge õhuliini rekonstrueerimise maksumust. Kuna kaebaja on seda huvi väljendanud ja

viitas, et väljakäidud summa pole usutav, oleks vastustaja pidanud keskpinge õhuliini

maakaabelliini vastu vahetamise maksumuse välja selgitama. Vastustaja ei hinnanud ka

varianti 3, mida kajastavad Elektrilevi OÜ taotlusele lisatud dokumendid.

4.5. Sundvalduse seadmisest huvitatud isik eiras kaebajat. Kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg 3 p 3 kohaselt tuleks eelistada kokkulepet kinnistu

omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Väited, et mitmete kuude jooksul toimusid põhjalikud

läbirääkimised ning olid suured erimeelsused, on väärad.

4.6. Vaidlustatud haldusaktide põhjendused ei ole selged ega kontrollitavad ning sisaldavad

valeväiteid. Korralduses on vääralt väidetud, justkui oleks kaebaja viidanud KAHOS §-s 22

sätestatud läbirääkimiste regulatsioonile. Vastustaja väitis ekslikult, et enne menetluse algust

toimusid läbirääkimised, mis lõppesid poolte erimeelsuste tõttu. Kaebaja ja Elektrilevi OÜ

vahel pole isikliku kasutusõiguse seadmiseks läbirääkimisi toimunud. Kaebaja suhtles üksnes

Leonhard Weiss Energy AS ja Enefit Connect OÜ esindajatega.

4.7. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt pole võrdse kohtlemise

põhimõtet riivatud, sest sundvalduse seadmisel ei pea pidama läbirääkimisi. Avalikku

ülesannet täites ei saanud Elektrilevi OÜ vabalt valida, kellega ta läbirääkimisi peab.

4.8. Kaebaja arvamuse ärakuulamine haldusmenetluses oli näilik, sest vastustaja oli juba

sundvalduse seadmise menetluse teates võtnud seisukoha, et kaebaja kinnistule tuleb seada

sundvaldus.

4.9. Sundvalduse seadmise otsuse põhjal ei ole koormatava ala pindala suurus „ca 16 m2“

üheselt ja selgelt mõistetav. Samuti on otsusele lisatud talumiskohustusega koormatava ala

plaan arusaamatu.

4.10. Vastustaja ei selgitanud välja, et kaebaja kinnistul asuvad mitmed tehnovõrgud, mille

eest on tehnovõrgu omanik kohustatud tasuma talumistasu. Seega on sundvalduse seadmise

otsus vastuolus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-ga 154. Kaebaja ei nõustu

vaideotsuses märgituga, justkui ei võeta sundvalduse tasu arvutamisel arvesse kinnistul

asuvaid teisi tehnovõrke ja neile määratud sundvalduse tasusid.

4.11. Kaebaja esitas vaides soovi osaleda vaide arutamisel, kuid vastustaja ei teavitanud

kaebajat vaide arutamise ajast ja kohast, nagu nõuab HMS § 82.

5. Tartu Halduskohus jättis 07.03.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et sundvalduse seadmise tingimused olid täidetud ja sundvalduse seadmise korraldus on

õiguspärane. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.

5.1. Vaidluse esemeks on kaebaja kinnistule sundvalduse seadmine, mitte kaebaja kinnistul

asuva keskpinge õhuliini rekonstrueerimine. Sundvalduse seadmise otsus puudutab üksnes

selles otsuses märgitud ja otsuse lisas tähistatud ala, mitte Otepää-Järvesalu 10 kV õhuliini.

5.2. Tarbija elektriga varustamine on avalik teenus asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 11

tähenduses (RKTKm asjas nr 3-2-1-91-08, p 10). Sellest tulenevalt on Xxx kinnistu

elektrivõrguga liitumise tagamiseks maakaabelliini rajamine avalikes huvides. Sundvalduse

seadmise lubatavuse teise tingimusena peab puuduma muu tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam võimalus sama eesmärgi saavutamiseks.

1.1.1. Kolmas isik pakkus sundvalduse seadmise taotluses välja kaks võimalust: kas seada

sundvaldus kaebaja kinnistule ca 779 m2 (variant 1) või ca 16 m2 (variant 2) ulatuses.

Majanduslikult otstarbekam olnuks variant 1. Sundvalduse seadmise otsuse kohaselt ei olnud

variantidel tehnilise otstarbekuse osas erisusi. On ilmselge, et olukorras, kus muid kaalutlusi

ei esinenud, oleks sundvalduse seadmine 779 m2 suurusele alale riivanud kaebaja

omandiõigust tunduvalt intensiivsemalt kui sama kitsenduse seadmine 16 m2 suurusele alale.

Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigusi, kui ta valis kahe variandi seast lahenduse, mis riivab

kaebaja õigusi teisest variandist vähem.

1.1.2. Kaebaja väitel oleks vastustaja pidanud kaaluma ka kolmandat varianti. Otsustamaks,

kas esineb mõni muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus, peab sundvalduse

seadja võtma arvesse teavet, mis osutab muu võimaluse olemasolule. See ei tähenda, et

haldusorgan peaks asuma sellist võimalust ise välja selgitama, kuid kui menetlusosalised

osutavad konkreetsele alternatiivile, tuleb haldusorganil seda teavet AÕS § 1581 lg 1

kohaldamisel arvesse võtta. Kaebaja osutas kolmandale variandile oma 23.01.2023. a

arvamuses (kaebuse lisa 9). Kaebaja ei toonud arvamuses esile, et tema hinnangul tuleks

kaaluda ka kolmandat varianti. Samuti ei ole arvamuses täpsustatud kolmanda variandi sisu.

Isegi kui vastustaja oleks pidanud kaebaja arvamuse põhjal mõistma kolmanda variandi

kaalumise vajalikkust, ei oleks see tõenäoliselt mõjutanud sundvalduse seadmise otsust

sisuliselt, sest asja materjalidest nähtuvalt oleks muust alajaamast Xxx kinnistule

võrguühenduse loomine osutunud Xxx kinnistu omaniku jaoks ülemäära kalliks. See asjaolu

oli juba enne sundvalduse seadmise menetlust teada ka kaebajale (kaebuse lisa 6, kaebaja

01.06.2022. a e-kiri). Lisaks on usutav, et kui vastustaja oleks sundvalduse menetluse käigus

Elektrilevi OÜ-le kolmanda variandi kohta järelepärimise teinud, oleks selgunud sama teave,

mille Elektrilevi OÜ esitas 03.05.2023. a kirjaga vastustajale vaidemenetluses (vastustaja

vastus kaebusele, lisa 1).

1.2. Praeguses asjas talumiskohustust välistavaid asjaolusid ei esine.

1.3. Sundvalduse seadmise otsusest tingitud kaebaja õiguste riive on vähene. Kaebaja

argumenti, et riive hindamisel ei ole arvesse võetud trassi rajamisega seotud töid, ei saa

pidada põhjendatuks, sest sundvalduse seadmise otsuse ühe tingimusena on seatud

tehnorajatise omanikule kohustus tehnorajatistega seotud tööde järgselt tagada oma kulul

maaüksuse heakorra taastamise ja kasutusala korrashoid sundvalduse kehtivusaja jooksul

(otsuse p 3.4).

1.4. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et vastustaja eksitas teda, kui märkis sundvalduse

seadmise menetluse teates, et sundvaldus tuleb seada Enefit Connect OÜ kasuks.

1.5. Kohus ei nõustu, et kaebaja ärakuulamine haldusmenetluses oli näilik. Samuti ei pea

kohus põhjendatuks kaebaja väidet, et kolmas isik eiras teda ning selle tulemusel koheldi teda

ebavõrdselt.

1.6. Seadus ei kohusta haldusorganit viima vaidemenetlust läbi avalikult ja istungi vormis.

Kuna kaebajale oli tagatud vaidemenetluses arvamuse esitamise võimalus ning kaebaja ei ole

esile toonud, et see menetluslik minetus mõjutas vaideotsuse sisu, ei pea kohus vaideotsust

õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

07.03.2024. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

6.1. Halduskohus lähtus väärast eeldusest, et vaidluse esemeks on üksnes kaebaja kinnistule

sundvalduse seadmine, mitte aga kaebaja kinnistul asuva keskpinge õhuliini

rekonstrueerimine. Sundvalduse menetluse algatamise aluseks on Elektrilevi OÜ 11.11.2022

esitatud taotlus, kus väidetakse, et Enefit Connect ei nõustu tegema õhuliini

rekonstrueerimisega seotud kulutusi ca 41 000 euro suuruses summas, ning seega Xxx

kinnistule liitumisühenduse tarbeks ehitatava maakaabelliini saab seadustada ainult

sundvalduse alusel. Seega sidus kolmas isik sundvalduse oletatava investeeringu suurusega.

6.2. KAHOS § 40 lg 2 kohaselt võib kinnisasjale sundvalduse seadmist taotleda AÕS § 1581

lg-s 11 nimetatud isik, kes soovib ehitada avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist.

Kohtumenetlusse ei ole kaasatud lisaks Elektrilevile isikut, kelle kasuks liini rajamine toimub,

seega ei ole õige kohtu hinnang, et sundvalduse seadmine kaebajale kuuluvale Xxx kinnistule

on vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 tähenduses.

6.3. Kohtu järeldus, et kolmandal isikul ei õnnestunud kaebajaga variandi 1 osas kokkulepet

saavutada kaebaja vastuseisu tõttu, on väär. Kaebajaga ei suhelnud mitte kolmas isik, vaid

Enefit Connect. Kaebaja esitas alternatiivide hindamiseks kalkulatsioonide päringu, kuid

sellele kaebaja sisulist vastust ei saanud (projekteerija e-kiri 18.08.) ja lõppes ka igasugune

suhtlus. Kogu protsessis puudus kolmanda isiku initsiatiiv. Ei saa eeldada, et maaomanik

peaks olema aktiivsem kui Elektrilevi, kes loogiliselt oleks pidanud tahtma positiivset

lahendust. Seda, et kaebaja küsis kalkulatsioone ja vastust ei saanud, ei saa nimetada

„kokkuleppe mitte saavutamiseks kaebaja vastuseisu tõttu.“

6.4. Kommunikatsiooni lõppemisel järeldas kaebaja, et tema kinnistu kasutamine Xxx

kinnistu elektrivõrguga liitumiseks pole enam vajalik, sest eksisteeris lahendusvariant C, mis

ei eelda kaebaja kinnistu kasutamist ja võiks olla kokkuvõttes Xxx kinnistu omanikule

soodsam (Xxx kinnistu omanik peab vedama liitumispunktist omal kulul palju lühema

elektriliini). Ebaõige on kohtu järeldus, et kaebaja osutas kolmandale alternatiivile vaid oma

23.01.2023. a arvamuses. Tõendid kinnitavad, et kolmas isik esitas koos sundvalduse

taotlusega kirjavahetuse, millest nähtub, et kaalumisel on olnud kolm alternatiivi. Segadust

tekitav on halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja oma alternatiivide päringus hindas variandi C

keerukamaks, siis ei pidanud vald uurimiskohustust täitma.

6.5. Majanduslikult kõige otstarbekamat võimalust ei ole tegelikkuses välja selgitatud.

Majanduslikult kõige soodsama variandi hindamisel ei saa vaadata ainult elektriliini rajamise

maksumust ja jätta kõrvale muid rajamisega seotud kulusid, sh kokkuleppeid maaomanikega.

Vastustaja ja ka halduskohus pidid hindama sisuliselt, millised on mõlema alternatiivi

tegelikud maksumused. 01.07.2022. a kirjas toodud „teenustöö indikatiivne hind 41 000

eurot“ on arusaamatu number, mille detailsemat sisu pole vastustaja välja selgitanud. Kaebaja

hinnangul on variandi 1 lahendus koos ringliini kaotamisega soodsam, kui variandi 2 lahendus

koos Xxx kinnistu omaniku kokkuleppega. Kaebaja on pakkunud välja võimaluse vaadata üle

variandis 1 kavandatud tegevused, et saaks kaasa aidata selle maksumuse vähendamisele.

Eeltoodu kinnitab, et õige oleks kogu haldusmenetlus uuesti läbi viia.

6.6. Kaebaja on läbivalt leidnud, et pole aru saada, kuidas kolmas isik on kulusid

kalkuleerinud. Elektrilevil peaks olema professionaalsed teadmised elektrivõrkude

ehitamisest, sh peaks nad olema võimelised andma oluliselt detailsemalt hinnanguid

elektrivõrgu rajamise maksumuse kohta (nt millistest peamistest töödest see koosneks, kui

pikalt on vaja liinivõrku rajada jne).

Halduskohus oleks pidanud hindama kogu menetluse protsessi, sh menetluse alustamise

etappi. Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et sundvalduse seadmise tingimused olid

täidetud. Kaebaja hinnangul eksisteerib tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus

sama eesmärgi saavutamiseks, kuid seda pole välja selgitatud.

6.7. Kaebaja märkis kaebuses, et piirangualad tekitavad kaebajale ulatuslikke probleeme.

Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas kinnistuomanikul puudub õigus nõuda, et uue liini

planeerimisel ja rajamisel vaadatakse üle kogu kinnistul asuv võrk ning vajadusel seda

optimeeritakse. Antud juhul on tegemist ulatusliku põhiõiguse riivega (PS § 32).

6.8. Arusaamatud on halduskohtu järeldused kaebaja ärakuulamise osas. Kaebajale

teadaolevat arutas vallavalitsus sundvalduse seadmist 21.03.2023, samas oli vallavalitsus juba

23.01.2023. a kirjas selgel seisukohal, et sundvaldus tuleb seada. Selline sõnastus ja

positsioon viitab sellele, et otsus variandi nr 2 kasuks oli tehtud. Samas eelistas kolmas isik

oma taotluses varianti 1 ning kaebaja palus oma arvamuses, et taotlus tuleks valede andmete

tõttu tagasi lükata ja pidada läbirääkimisi, et saaks rakendada samuti varianti 1. Sarnane

tegevus kordus ka vaidemenetluses. Ärakuulamisõigus ei saa olla näilik.

7. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

7.1. Kohalik omavalitsus ei saa asuda täitma võrguettevõtja rolli läbirääkimiste pidamisel

kinnistu omanikuga, alternatiivide pakkumisel või alternatiivide maksumuse sisulisel

hindamisel (KAHOS § 22).

7.2. Kaebaja leiab, et sundvalduse seadmise menetluses pidi vastustaja hindama ka varianti 3.

Vastustaja sai sundvalduse seadmise korralduse andmisel tugineda vaid Elektrilevi OÜ

taotluses toodud variantidele 1 ja 2. Sundvalduse seadmise taotluses ja menetluses varianti 3

ei esitatud, ka kaebaja 21.02.2023. a arvamuses ja 20.04.2023. a vaides ei esitanud kaebaja

ühtegi sarnast selget seisukohta. Seetõttu ei saanud ega pidanud vastustaja seda ka kaaluma.

7.3. Kaebaja arvamusest ja vaidest nähtub, et ta nõustub variandiga 1 vaid endale sobival

tingimusel (ringliini likvideerimine). Õhuliini maakaabelliiniga asendamine ei vaja

sundvalduse seadmist ega vallavalitsuse korralduse vastuvõtmist, kuna eelduslikult on kaebaja

sellega nõus. Tegemist on eraldiseisva menetlusega (kaabelliinide rekonstrueerimisega), mis

väljub Elektrilevi OÜ esitatud taotluse raamidest.

8. Kolmas isik palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.

9. Apellatsioonimenetluses esitasid kõik menetlusosalised ringkonnakohtule täiendavad

seisukohad ja taotlused uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Uuteks

tõenditeks on projekteerimistingimuste andmise menetluse dokumendid, kuna Elektrilevi OÜ

esitas 21.02.2025 Otepää Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse tulenevalt

Riigikohtu 30.12.2024. a otsusest haldusasjas nr 3-20-2291, milles Riigikohus selgitas, et

olukorras, kus uue elektripaigaldise rajamist ei näinud ette ükski planeering ja sundvalduse

seadmiseks puudus sundvaldusega koormatud kinnisasja omaniku nõusolek, oli sundvalduse

seadmise vältimatuks eelduseks projekteerimistingimuste olemasolu (KAHOS § 5 lg 1 p 2 ja

EhS § 83 lg 1 p 2). Kuna selles asjas projekteerimistingimusi antud ei olnud, siis tühistas

Riigikohus kohaliku omavalitsuse sundvalduse seadmise korralduse. Vastustaja esitas

ringkonnakohtule uute tõenditena 2025. a projekteerimistingimuste taotluse, Otepää

Vallavalitsuse 12.03.2025. a korralduse Elektrilevi OÜ-le Vana-Otepää ja Kastolatsi külas 0,4

kV maakaabelliini ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmise kohta ning

kaebaja 08.03.2025. a arvamuse projekteerimistingimuste väljastamise taotluse kohta.

Kolmas isik soovis 2025. a projekteerimistingimuste taotluse tõendina asja juurde võtmist ja

kaebaja palus asja juurde võtta Otepää Vallavalitsuse 27.02.2025. a kirja, millega küsiti

kaebajalt arvamust projekteerimistingimuste taotlusele ning 11.04.2025 vaide vallavalitsuse

12.03.2025. a korralduse peale.

10. Kaebaja leidis, et Riigikohtu 30.12.2024. a otsus asjas nr 3-20-2291 on praeguses asjas

keskse tähendusega. Ka praegusel juhul ei näe kavandatavat maakaabelliini ette ükski

planeering ja sundvalduse seadmisel ei ole eelnevalt väljastatud projekteerimistingimusi.

Kaebaja ei nõustu Elektrilevi OÜ seisukohaga, et 2023. a ei olnud projekteerimistingimuste

taotlemine ning väljastamine vajalik. See nõue oli juba olemas. EhS § 83 sätestab, et

projekteerimistingimused on nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise

rajamiseks. Projekteerimistingimuste taotlus ei ole tõendina vaidluse lahendamiseks oluline,

kuna see on tekitatud pärast asjas vaidlustatud korralduse vastuvõtmist. Ka kaebaja arvamus

2025. a projekteerimistingimuste väljastamise taotluse kohta ei ole käesolevas asjas

asjakohane tõend. Kaebaja ei vaielnud vastu 12.03.2025. a korralduse asja juurde võtmisele,

kuna see kinnitab, et enne vaidlusaluse 2023. a sundvalduse seadmise korralduse andmist

polnud nõutavat projekteerimistingimuste andmise menetlust toimunud.

Uus korraldus on dateeritud ringkonnakohtu määratud täiendavate tõendite esitamise

tähtpäeval (12.03.2025) ning kinnitab, et vastustaja on oma tegevuse õigusvastasusest aru

saanud ja üritab tagantjärele siluda 2023. a läbi viidud menetlust ja muuta õigusvastast 2023.

a korraldust õiguspäraseks. Õigusvastast halduse tegevust ei saa uute haldusaktidega muuta

olematuks. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud korraldused tuleb jätta

kehtima. Sundvalduse seadmise menetlus saab alata üksnes pärast projekteerimistingimuste

andmise menetlust. Praegusel juhul on aga sundvalduse menetlus algatatud ilma

projekteerimistingimuste andmise menetluseta.

11. Vastustaja selgitas, et EhS § 83 lg-st 2 ei tulenenud otsest nõuet elektriliini ja

elektripaigaldise ehitamisel projekteerimistingimuste väljastamiseks. Alles pärast Riigikohtu

2024. a lahendit asus kohalik omavalitsus oma menetluspraktikat sellega kooskõlla viima.

Kuna Xxx kinnisasjale otsustati seada sundvaldus seoses mitut kinnisasja läbiva uue

elektripaigaldise rajamisega, on selleks nõutavad ka projekteerimistingimused. Otepää

Vallavalitsuse 12.03.2025. a korraldusega nr 2-3/124 on varasem puudus kõrvaldatud.

Menetluse ökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas pöörduda sundvalduse seadmise menetluse

algusetappi tagasi, kuna projekteerimistingimuste olemasolu või puudumine ei ole olnud üks

apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja vastuväidetest. Projekteerimistingimuste andmisega

hiljem on tegemist üksnes menetlusvea parandamisega, mis ei oma praeguses kohtuasjas

sisulist tähendust. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on

leidnud, et menetlusviga, mis toob kaasa haldusakti tühistamise, peab olema oluline ja sisuline

(nt 3-20-1329) või et see võis mõjutada lõppotsust või asja otsustamist (3-21-2074). Seda

vastustaja ei tuvastanud.

12. Kolmas isik leidis, et vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljastamisega on

KAHOS § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud sundvalduse seadmise eeldus täidetud. Kolmas isik ei nõustu

kaebajaga, et selge nõue projekteerimistingimuste väljastamiseks eksisteeris juba varem ning

vastav nõue tuleneb ka EhS §-st 83. Samuti on projekteerimistingimuste taotlusest arusaadav,

et projekteerimistingimusi taotletakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud

lähteülesandele ning 0,4 kV maakaabelliini rajamine Xxx kinnisasjale toimub Xxx kinnistu

elektriliitumise tarbeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt taotlused uute tõendite asja juurde võtmise kohta. Kuna

kohus hindab vaidlusaluste haldusaktide, antud juhul 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 ja

30.05.2023. a vaideotsuse nr 2-3/295, õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS §

158 lg 2 ls 2) ning käesoleva vaidluse esemeks ei ole Elektrilevi OÜ-le

projekteerimistingimuste andmise küsimus 2025. a, siis ei ole menetlusosaliste poolt esitatud

2025. a tõenditel käesolevas asjas iseenesest otsest sisulist tähtsust HKMS § 62 lg 2 mõttes.

Siiski võtab ringkonnakohus uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde Otepää

Vallavalitsuse 12.03.2025. a korralduse Elektrilevi OÜ-le projekteerimistingimuste andmise

kohta, ilmestamaks olukorda, et need pidid olema sundvalduse seadmise aluseks ka käesoleva

vaidluse kontekstis ning 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 andmise ajal sellised

projekteerimistingimused

puudusid.

Ülejäänud

uued

tõendid

(2025.

a

projekteerimistingimuste taotlus, kaebaja 08.03.2025. a arvamus projekteerimistingimuste

väljastamise taotluse kohta, Otepää Vallavalitsuse 27.02.2025. a kiri ja 11.04.2025 vaie

vallavalitsuse 12.03.2025. a korralduse peale) ei oma käesoleva haldusasja lahendamise

seisukohast tähtsust ja ringkonnakohus jätab need asja materjalide juurde võtmata.

14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada

ning halduskohtu 07.03.2024. a otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja

tühistab Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 ning 30.05.2023. a

vaideotsuse nr 2-3/295.

14.1. Riigikohtu 30.12.2024. a otsuses haldusasjas nr 3-20-2291 selgitati, et olukorras, kus

uue elektripaigaldise rajamist ei näe ette ükski planeering ja sundvalduse seadmiseks puudub

sundvaldusega koormatud kinnisasja omaniku nõusolek, on sundvalduse seadmise

vältimatuks eelduseks ka projekteerimistingimuste olemasolu (KAHOS § 5 lg 1 p 2 ja EhS §

83 lg 1 p 2) ning kui enne sundvalduse seadmist projekteerimistingimusi antud ei ole, siis on

tegemist õigusvastase haldusaktiga ja sundvalduse seadmise korraldus tuleb tühistada.

14.2. Ka käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kavandatavat ja mitut kinnisasja läbivat

maakaabelliini ei näe ette ükski planeering, sundvalduse seadmiseks puudub sundvaldusega

koormatud kinnisasja omaniku (kaebaja) nõusolek ja sundvalduse seadmisel 21.03.2023. a

korraldusega nr 2-3/149 ei ole eelnevalt väljastatud projekteerimistingimusi (korralduses

puuduvad viited projekteerimistingimustele, mille alusel Elektrilevi OÜ kasuks sundvaldus

Xxx kinnistule seati). See tähendab, et sundvalduse seadmise kõik kohustuslikud eeldused ei

olnud 21.03.2023 täidetud.

14.3. Nõustuda ei saa

Elektrilevi OÜ seisukohaga, et 2023. a ei olnud

projekteerimistingimuste taotlemine ning väljastamine vajalik. Nagu Riigikohus 30.12.2024. a

otsuses märkis, olid asjakohane planeering või projekteerimistingimused nende koostamise

kohustuslikkuse korral sundvalduse seadmise aluseks (KAHOS § 5 lg 1) ning EhS § 83 lg 1 p

2 sätestab, et mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks on

projekteerimistingimused nõutavad. Riigikohus selgitas kõnealuses otsuses üksnes EhS § 83

lg 2 sisu leides, et selle sõnastus ei välista kõnealusel juhul vajadust projekteerimistingimuste

järele enne sundvalduse seadmist ja EhS § 83 lg 2 kohaselt ei ole projekteerimistingimused

nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks üksnes juhul, kui nende ehitamise näeb ette

detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Seega oli juba 2023. a

sundvalduse seadmise vältimatuks eelduseks projekteerimistingimuste olemasolu juhul, kui

kavandatava maakaabelliini rajamist ei näe ette ükski planeering ja see nõue tulenes KAHOS

§ 5 lg 1 p-st 2 ja EhS § 83 lg 1 p-st 2.

14.4. Kuna vaidlusaluse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 aluseks ei ole olnud eelnevalt

väljastatud projekteerimistingimused, mis on KAHOS § 5 lg 1 p-st 2 ja EhS § 83 lg 1 p-st 2

tulenevalt sundvalduse seadmise üks kohustuslikke eeldusi juhul, kui uue maakaabelliini

rajamist ei näe ette ükski planeering ja sundvalduse seadmiseks puudub sundvaldusega

koormatud kinnisasja omaniku nõusolek, siis on kõnealuse korralduse näol tegemist algusest

peale õigusvastase haldusaktiga HMS § 54 mõttes. HMS § 54 kohaselt on haldusakt mh

õiguspärane üksnes siis, kui ta on antud haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas. Nagu eelnevast nähtub, siis käesoleval juhul see nii olnud ei ole.

15. Otepää Vallavalitsus andis 12.03.2025. a korralduse nr 2-3/124, millega väljastati

Elektrilevi OÜ-le Vana-Otepää ja Kastolatsi külas 0,4 kV maakaabelliini ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimused ning leidis apellatsioonimenetluses, et sellega on

vallavalitsuse varasema, 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149, puudus kõrvaldatud ja palus

jätta varasem korraldus HMS § 58 alusel kehtima. Samuti leidis vastustaja, et varasem

haldusakt tuleks jätta kehtima, kuna projekteerimistingimuste olemasolu või puudumine ei ole

senini olnud üks kaebaja vastuväidetest kohtumenetluses.

16. Ringkonnakohus märgib esmalt seda, et asjaolu, et kaebaja ei ole enne, kui

apellatsioonimenetluses 12.03.2025 esitatud täiendavas seisukohas, välja toonud vastuväitena

seda, et Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 andmisele ei eelnenud

nõutavate projekteerimistingimuste väljastamine Elektrilevi OÜ-le, ei välista kohtu kohustust

kontrollida seda, kas vaidlusaluse korralduse andmisel olid täidetud kõik sundvalduse

seadmise eeldused. Sellele viitas ka Riigikohus oma 30.12.2024. a otsuse p-s 18, leides

viitega RKHK otsusele asjas nr 3-3-1-6-17, et vaidluse piirid määrab haldusasjas ära kaebuse

nõue ja alus, mitte menetlusosaliste õiguslikud põhjendused ning kohus peab otsuse tegemisel

ise tagama seaduse õige kohaldamise, sh hindama vaidlustatud haldusakti nii sisulisest,

vormilisest kui ka menetluslikust küljest. HKMS § 198 lg 2 p 1 järgi tuvastab ringkonnakohus

halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul,

kui halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. Ka

käesolevas asjas on kaebaja läbivalt tuginenud vaidlustatud haldusakti õigusvastasusele.

Seega tuleb kohtutel kontrollida ka sundvalduse seadmiseks vajalike projekteerimistingimuste

olemasolu seonduvalt Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korraldusega nr 2-3/149.

17. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et käesoleval juhul saaks HMS § 58 alusel kehtima

jätta Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 ka siis, kui sellele ei eelnenud

Elektrilevi OÜ-le nõutavate projekteerimistingimuste väljastamist, arvestades uue asjaoluna

ehk varasema menetlusvea parandusena seda, et vallavalitsus sellised

projekteerimistingimused Elektrilevi OÜ-le lõpuks 12.03.2025. a korraldusega väljastas.

17.1. HKMS § 158 lg 2 lause 2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab Otepää Vallavalitsuse

21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 ehk sundvalduse seadmise korralduse õiguspärasust

hinnata üksnes selle andmise aja seisuga ja nagu ringkonnakohus juba mainis, on tegemist

algusest peale õigusvastase haldusaktiga HMS § 54 mõttes, sest selle andmisel oli täitmata

üks sundvalduse seadmise vältimatu eeldus - projekteerimistingimuste olemasolu. See, et

vallavalitsus andis vastavad projekteerimistingimused tagantjärele alles 12.03.2025. a

korraldusega, ei muuda 21.03.2023. a korraldust nr 2-3/149 õiguspäraseks, sest selliste

projekteerimistingimuste olemasolu oli 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 andmise üheks

kohustuslikuks eelduseks, so need projekteerimistingimused pidid olemas olema enne

21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 andmist. Kuna selliseid projekteerimistingimusi, mis on

antud alles kohtumenetluse ajal ja pärast vaidlusaluse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149

andmist, ei saa varasema korralduse õiguspärasuse/õigusvastasuse hindamisel arvesse võtta,

siis ei saa projekteerimistingimuste puudumist enne 21.03.2023 käsitleda näiteks formaalse

või ebaolulise menetlusveana HMS § 58 mõistes, vaid tegemist on sundvalduse seadmise

menetluses ühe määrava ja seadusest tuleneva nõude täitmata jätmisega ehk sisulise veaga,

mis toob kaasa vaidlusaluse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 tühistamise. Samuti ei ole

käesoleval juhul tegemist lihtsalt haldusakti põhjendamispuudusega, mida saaks

kohtumenetluse raames kõrvaldada ja millest tulenevalt oleks menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt olla võimalik ka varasem haldusakt jõusse jätta. Kuna

projekteerimistingimuste olemasolu oli käesoleval juhul sundvalduse seadmise korralduse

andmise üks seadusest tulenevatest eeldustest, siis ei saa nende puudumist pidada selliseks

menetlusnõuete rikkumiseks, mille mõju 21.03.2023. a korraldusele nr 2-3/149 oleks

välistatud. Samuti ei ole nõutavate projekteerimistingimuste väljastamist pärast 21.03.2023. a

korralduse nr 2-3/149 andmist võimalik ringkonnakohtu hinnangul käsitleda lihtsalt

menetlusliku tähtaja rikkumisena haldusakti andmisel, mis HMS § 58 kohaselt ei anna

iseseisvat alust haldusakti tühistamiseks.

18. Nagu juba märgitud, peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele (HMS

§ 54) ja faktilisele olukorrale, mistõttu saab kohus tühistamisnõude raames haldusakti hinnata

üksnes akti andmise aja seisuga (vt ka RKHK 21.02.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 23).

Seetõttu ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle

otsustamisel arvesse võtta asjaolu, et Otepää Vallavalitsus andis 12.03.2025. a korralduse nr

2-3/124, millega väljastati Elektrilevi OÜ-le Vana-Otepää ja Kastolatsi külas 0,4 kV

maakaabelliini ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused.

Tulenevalt HKMS § 158 lg 2 ls-st 2 ei saa vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamisel

arvesse võtta asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast haldusakti andmist. Haldusakti

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga ja seega ei saa pärast haldusakti

andmist – praegusel juhul pärast 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 andmist – toimunud

sündmused muuta vaidlusalust haldusakti tagantjärele õiguspäraseks olukorras, kus see ei

olnud juba andmise ajal kooskõlas kehtiva õigusega (KAHOS § 5 lg 1 p 2 ja EhS § 83 lg 1 p

2). See, milliseid otsuseid on vastustaja teinud pärast vaidlustatud käskkirja andmist, ei saa

niisiis mõjutada vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele antavat hinnangut ega kaebuses

esitatud tühistamisnõude kohta tehtavat otsust.

19. Kuna vaidlusaluse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 aluseks ei ole olnud eelnevalt

väljastatud projekteerimistingimused, mis on KAHOS § 5 lg 1 p-st 2 ja EhS § 83 lg 1 p-st 2

tulenevalt käesolevas olukorras sundvalduse seadmise üks kohustuslikke eeldusi, siis on

kõnealuse korralduse näol tegemist õigusvastase haldusaktiga HMS § 54 mõttes ja see tuleb

tühistada. Kuna vastustaja 21.03.2023. a korraldus nr 2-3/149 kuulub tühistamisele, siis tuleb

tühistada ka Otepää Vallavalitsuse 30.05.2023. a korraldus (vaideotsus) nr 2-3/295, millega

jäeti rahuldamata kaebaja vaie vallavalitsuse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 kehtetuks

tunnistamiseks.

19.1. Ringkonnakohus rahuldab eeltoodust tulenevalt kaebaja apellatsioonkaebuse ning

tühistab halduskohtu 07.03.2024. a otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud

kaebuse ja tühistab Otepää Vallavalitsuse 21.03.2023. a korralduse nr 2-3/149 ning

30.05.2023. a vaideotsuse nr 2-3/295.

20. HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109

lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna

ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse,

jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kaebaja tasus halduskohtus ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku summas 40 eurot.

Halduskohtumenetluses oli kaebaja esindajatasu koos käibemaksuga 1830 eurot ja

ringkonnakohtus 2196 eurot. Kaebaja taotles õigusabikulu väljamõistmist koos

käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohtu hinnangul on asja

mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades halduskohtus osutatud õigusabiteenuse

näol (10 tundi teenuse osutamiseks tunnihinnaga 150 eurot = 1500 eurot pluss käibemaks 330

eurot = 1830 eurot) tegemist tervikuna vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Küll aga

tuleb ringkonnakohtu hinnangul vähendada kaebaja kasuks väljamõistetava õigusabikuku

suurust apellatsioonimenetluses.

Apellatsioonimenetluses toodi välja apellatsioonkaebuse koostamise kuluna sama summa, mis

halduskohtumenetluses kaebuse koostamise kuluna, so 1830 eurot koos käibemaksuga

(10 tundi õigusabi tunnihinnaga 150 eurot). 21.03.2025. a täiendavate seisukohtade

koostamise eest lisandus õigusabikulu nõue summas 366 eurot (2 tundi õigusabi hinnaga 150

eurot pluss käibemaks 66 eurot). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus vaidluse ese

apellatsioonimenetluses jäi samaks, kaebaja seisukohad ja põhjendused kattusid olulises osas

halduskohtu menetluses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning ringkonnakohus vaatas

apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, ei ole osa kaebaja õigusabikuludest

apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud. Samuti ei saa kehtiva kohtupraktika

kohaselt menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises

kohtuastmes (RKHK 10.01.2023. a otsus nr 3-20-1280). Seetõttu loeb ringkonnakohus

kaebaja mõistlikeks ja vajalikeks õigusabikuludeks apellatsioonimenetluses koos

käibemaksuga 1098 eurot (6 tundi õigusabi hinnaga 150 eurot = 900 eurot pluss käibemaks

198 eurot).

Koos riigilõivudega on kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus halduskohtu-

ja apellatsioonimenetluses kokku seega 2968 eurot (40 eurot pluss 1830 eurot pluss 1098

eurot). See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kuna Elektrilevi OÜ on vastustaja poolel ja kaebaja ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)