2-24-17669/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-17669

Tsiviilasi

V I hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse

Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja: V I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Pavel

Põld

Kostja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja

Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli kaudu), lepingulised esindajad

Uljana Zaidentsal ja Svetlana Vladimirova

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Kohtla-Järve

Slaavi Põhikooli kaudu) taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata V I hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse

Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses.

3. Jätta rahuldamata V I taotlused uue kohtuistungi määramiseks ja asja sisuliselt

lahendamiseks.

4. Jätta menetluskulud V I kanda. Kindlaksmääratavad ja hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse

kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta

põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest

õigeaegselt kohtule teatada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Töövaidluskomisjoni menetluses oli töövaidlusasi nr 4-1/1254/24 V I avaldus Kohtla-

Järve Slaavi Põhikooli vastu töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, hüvitise

nõudmiseks töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel ning taotlustes lõpetada leping TLS §

107 lg 2 alusel ning töötamise registrikande muutmiseks. Töövaidluskomisjoni tegi 22.

oktoobril 2024 otsuse, millega jättis avalduse rahuldamata.

2. V I (hageja) esitas 21. novembril 2024 (täiendatud 23. detsembril 2024) Viru

Maakohtule hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse Kohtla-Järve Slaavi

Põhikooli kaudu; kostja) vastu töövaidluses. Hageja palus:

1) tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 või

TLS § 106 alusel;

2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel;

3) kohustada kostjat tegema kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta ja

asendada kostja vastav tahteavaldus kohtulahendiga;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6326,50 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt jääb hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, mis on esitatud

töövaidlusasjas nr 4-1/1254/24. Hageja palub ennistada töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise avalduse esitamise tähtaeg.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

4. Hageja ei ilmunud 16. aprillil 2025 kell 13.00 toimunud kohtuistungile. Kostja esitas

istungil taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

5. Hageja esitas 16. aprillil 2025 pärast kohtuistungi toimumist taotluse uue kohtuistungi

määramiseks või alternatiivselt asja lahendamiseks asjas esitatu alusel. Põhjuseks on V. I

järsk haigestumine.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

7. TsMS § 409 lg 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile,

siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi

õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4)

lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 412 lg 1 sätestab, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata

jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi

läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud

istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud

muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest

istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja

asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks.

8. Kostja taotles istungil TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmist. Kohus

märgib, et hagejale toimetati kohtukutse kätte isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO)

vahendusel 16. veebruaril 2025. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jäi vähemalt

kümme päeva (TsMS § 343 lg 2).

Kohtukutse sisaldab TsMS § 344 lg-s 1 ja 3 sätestatut. Hagejale on koos kohtukutsega

selgitatud, et kohtusse ilmumata jätmisest tuleb õigel ajal teavitada ja seda põhistada (TsMS §

345). Samuti on hagejale selgitatud, et istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata

jätmiseks on eelduseks on mõjuv põhjus. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks

hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata

jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske

haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse

esindajat. TsMS § 422 lg 2 sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile

vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule

tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile

ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. TsMS § 422 lg 3 kohaselt võib lg-s 2 nimetatud tõendi

puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

Hageja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jätmisest enne istungi toimumist. Kohtuistungi

sekretäri 16. aprilli 2025 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtukordnik kell

13.51 ja teatas, et hageja tuli kohtumajja ning oli kellaajad segamini ajanud (dtl 406).

Hageja lepinguline esindaja esitas 16. aprillil 2025 kell 14.04 e-kirja, milles taotles asjas uue

istungi määramist või asja sisulist läbivaatamist. Põhjuseks on hageja järsk haigestumine.

9. Hageja ei ole haigestumist põhistanud ega esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Istungile

ilmumata jätmisest tuli teavitada enne istungi toimumist (TsMS § 412 lg 1 p 3). Samuti on

kohtuistungi sekretär protokollinud, et hageja oli siiski ilmunud kell 13.51 kohtumajja ning

selgitas, et oli kellaajad segamini ajanud. Lisaks nähtub, et hagejal oli lepinguline esindaja,

kes oleks saanud hagejat istungil esindada sõltumata hageja väidetavast haigestumisest.

Volikiri on antud 16. aprillil 2025 (dtl 395). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest

nähtub, et hagejal oli sama esindaja juba töövaidluskomisjoni menetluses. Lisaks on hageja

käitumine vastuoluline, kuivõrd ilmus kohtumajja ligi tund aega pärast istungiaega väites

kohtukordnikule, et ajas kellaajad segamini.

10. Kohus on eeltooduga tuvastanud, et ei esine TsMS § 412 lg-s 1 p-des 1-5 sätestatud

aluseid, mis takistaks hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja soovis istungi pidamist (dtl 3,

hagiavalduse p 1.3). Hagejale toimetati kutse kätte õigeaegselt istungile kutsumise nõudeid

järgides, hageja ega tema esindaja ei teavitanud kohtuistungile eelnevalt istungile ilmumata

jätmisest ega põhistanud seda, kostja ei taotlenud asja sisulist lahendamist ega võtnud hagi

õigeks.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel.

12. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus rahuldamata hageja taotlused uue

istungi määramiseks või asja sisuliselt läbivaatamiseks. Selliste taotluste esitamise võimalus

ei tulene ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

13. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette TsMS § 409 lg 1 p 1

alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral hagejale ega kostjale määruskaebuse esitamise õigust

(vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 409, p 3.2). Kohus märgib,

et hagejal on õigus taotleda menetluse taastamist § 412 lg-te 3 ja 4 järgi.

14. Kohus jätab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda, sest hagi jääb läbi

vaatamata. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seega

kindlaksmääratavad ja kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(digitaalselt allkirjastatud)