2-24-13588/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13588

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M. V. ja M. V. hagi V. V. vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2589,48 eurot, hageja II osas 2201,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: M. V. (isikukood xxxx)

Hageja II: M. V. (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: K.-E. V. (isikukood xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post

ramstor.ou@mail.ru)

Kostja: V. V. (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Popova (e-post

jurist@sklegal.ee)

Kohtuistung 04.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

09.09.2024 esitatud ja 19.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V. V. (kostja) M. V.i

(hageja I) ja M. V.i (hageja II) isa. Pooled elasid koos kuni oktoobrini 2023. K.-E. V. (hagejate

seaduslik esindaja /ema) ja kostja leppisid perelepitaja juures kokku, et kostja kohtab lapsi

nädalavahetustel, võttes nad reedel kell 18.00 ja viies esmaspäeval kell 8.00 lasteaeda, seega

veedavad lapsed kostjaga kuus 6 päeva. Samuti leppisid vanemad perelepitaja juures kokku, et

kostja maksab elatisena 125 eurot iga lapse kohta (kokku 250 eurot mõlema lapse jaoks), kuid

vanemad jagavad võrdselt kulud riietele, meelelahutusele, ravimitele jne. Kostja maksab küll 125

eurot lapse kohta, kuid ei soovi osaleda riiete, ravimite jne ostmises. Hagejate seaduslik esindaja

on üritanud kostjale selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega ning mõlemad

vanemad on kohustatud hoolitsema laste vajaduste rahuldamise eest ja tagama nende arenguks

vajalikud materiaalsed vahendid.

Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 578 eurot, sh eluase (kommunaalkulud, elekter, tv

ja renditasu) 135 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused vabale ajale 60

eurot, kulutused mänguasjadele 25 eurot, lasteaed 78 eurot. Hageja II igakuised kulud

moodustavad kokku 500 eurot, s.h eluase (kommunaalkulud, elekter, tv ja renditasu) 135 eurot,

kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused

mänguasjadele 25 eurot. 13.11.2024 dokumendis teatasid hagejad, et lasteaia tasu on tõusnud

100 euroni ning elektri ja kütte hinnatõusu tõttu suurenevad ka kommunaalkulud.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 09.09.2024.

Kostja vastus

Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kuigi poolte vahel sõlmitud

vanemluskokkuleppe kohaselt peaksid hagejad viibima kostja juures igal paaritul nädalal pika

nädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni, viibisid lapsed tegelikult kostja juures igal

nädalavahetusel reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Sellele lisaks on lapsed viibinud kostja

hoole all ka (töö)nädala sees. Praktiliselt on hagejad igas kalendrikuus viibinud kostja juures 12-

15 ööpäeva. Olukorras, milles kostja on lisaks tasunud laste emale lähtuvalt

vanemluskokkuleppele 250 eurot kuus ja hüvitanud tema poolt kandud lisakulutused, tekkinud

olukord ilmselgelt väljus mõistlikkuse põhimõttest. Kostja lisab seejuures, et väited, justkui ei

„kataks“ kostja laste ravimikulutusi ja/või ei osale laste riietamisel ega võimalda lastele

meelelahutust, on otsitud, alusetud ja tahtlikult moonutatud. Kostja soovis ja soovib oma lapsi

kasvatada mitte elatise maksmise vaid nagu tavaks kujunenud oli, vahetu osavõtuga laste

kasvatamisest ja vahetu ülalpidamise andmisega.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ja alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja K.-E. V.

(dtl 9-10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu iseenesest PKS §-

dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et

nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt

vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt

vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse

esitamisest ning toonud välja oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile,

kulutused transpordile, sidekulud, kulutused tervishoiule, kulutused riietele ja

jalanõudele, kulud vabale ajale ja lasteaiale. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja

toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus

selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on

see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul

alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses

sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest ei

ole ka kostja vaidlustanud hagejate igakuiste kulude olemasolu ega nende vastavust

vähemalt miinimumsuurusele.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Hagejad on 04.03.2025 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et alates detsembrist 2024

elavad hagejad üle nädala kostja juures (dtl 430, 00:09:20). Kohus saab seega eeldada, et

kostja täidab vahetult oma ülalpidamiskohustust ajal, mil hagejad temaga viibivad. Kuna

hagejad viibivad mõlema vanema juures alates detsembrist 2024 võrdse aja, siis puudub

alates detsembrist 2024 alus kostjalt elatise väljamõistmiseks.

Samuti asub kohus seisukohale, et perioodil alates hagiavalduse esitamisest kuni

novembri lõpuni 2024 on kostja oma ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud.

Tunnistaja I. V. ütlustega on leidnud tõendamist, et hagejad viibisid kostja juures

septembris 14 päeva, oktoobris 8 päeva ja novembris 14 päeva (dtl 432). Kuigi tunnistaja

näol on tegemist kostja emaga, siis puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses ning tunnistajat on hoiatatud ka valeütluste andmise eest. Käesoleval

juhul on tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et tunnistaja on hagejate vanemaid

aidanud, tuues korduvalt lapsi lasteaiast ning viibinud koos nendega ka kostja juures (dtl

432-435). Arvestades, et tegu on laste vanaemaga, siis on ka eluliselt usutav, et ta

lastelaste käekäigu ja nende viibimiskoha üle huvi tundis. Tunnistaja on kohtuistungil ka

kinnitanud, et käis hagejatel kostja juures külas ja tegi neile ka hommikuti videokõnesid

ajal, mil hagejad kostja juures viibisid (dtl 433, 00:42:04). Arvestades päevade arvuga,

mil hagejad kostja juures viibisid, oleks tulnud kostjal tasuda elatist hagejale I septembris

19,19 eurot, oktoobris 134,28 eurot ja novembris 19,19 eurot ning hagejale II septembris

16,31 eurot, oktoobris 114,14 eurot ning novembris 16,31 eurot (kasutatud

elatiskalkulaatorit). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele

elatist septembris 250 eurot, oktoobris 250 eurot ja novembris 250 eurot (dtl 96, 417-

418). Seega on kostja perioodil september kuni november 2024 oma

ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt nii vahetu ülalpidamisega, kui ka elatise

tasumisega.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

8. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik