3-24-1190/77 · 3-24-1190/77 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Legislator headnote

AI generated

3-24-1190/77 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Viimane päev apellatsioonkaebuse esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Keywords

AI generated

school accident insurance monopoly educational needs public institution user fee educational contract pedagogical and therapeutic measure educational curatorship

AI generated

3-08-959/15

27.02.2008 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 12 otsustati lõpetada alates 01.09.2008 Kabli Lasteaed-Algkooli kooliosa tegevus ja kujundada Kabli Lasteaed-Algkool ümber Kabli Lasteaiaks (tl 9).

3-21-1795/10

Haldusasi OÜ Vormsi Suuremõisa Farm kaebus Vormsi Vallavolikogu 28.06.2021 otsuse nr 8 punkti 3 tühistamise nõudes.

3-18-786/5

19.04.2018 sai Tallinna Halduskohus V.

3-20-572/12

Üllar Schaffrik, Terje Sieglinde Ponder, Margus Liebenau ja Tarmo Õun esitasid 27.

3-20-810/28

Rahuldada Irina Möldri, Ljubov Gorodetskaja, Jelena Paramonova, Svitlana Nyzhnyki, Tatjana Rižskaja ja Irina Orlova kaebus.

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-1190

Otsuse kuupäev

16. aprill 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Sirli Nellise, Imbi Soosalu, Eneli Nurga, Reigo Nurga, Merily Saare,

Merit Kalavuse, Signe Stami, Guido Saareoksa, Atse Pääro, Piret

Uusküla, Kati Lilienthali, Eliisa Jürmani, Veiko Heinmetsa, Gerli

Joosti, Kairi Lahe, Maris Laose, Jussi Levini, Mihkel Makarovi, Julia

Murašova, Gunnar Rosenbergi, Artur Rüütnurme, Martin Umbleja,

Kätlin Varblase, Margus Varblase ja Janno Lamuse kaebus Tapa

Vallavolikogu 23. märtsi 2024. a otsuse nr 127 tühistamiseks Jäneda

Kooli ja Lehtse Kooli III kooliastet puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja 1 – Sirli Nellis

Kaebaja 2 – Maris Laos, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 3 – Veiko Heinmets, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 4 – Kätlin Varblas, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 5 – Margus Varblas, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 6 – Merit Kalavus, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 7  Atse Pääro, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 8  Eneli Nurk, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 9  Reigo Nurk, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 10  Imbi Soosalu, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 11  Gunnar Rosenberg, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 12  Kati Lilienthal, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 13  Julia Murašova, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 14  Mihkel Makarov, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 15  Janno Lamus, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 16  Signe Stam, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 17  Guido Saareoks, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 18  Martin Umbleja, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 19  Artur Rüütnurm, esindaja Sirli Nellis

Kaebaja 20  Gerli Joost

Kaebaja 21  Eliisa Jürman

Kaebaja 22  Kairi Laht

Kaebaja 23  Jussi Levin

Kaebaja 24  Merily Saar

Kaebaja 25  Piret Uusküla

Vastustaja – Tapa vald, esindajad Margit Halop ja Kai Puhasmets

Asja läbivaatamine

9. aprilli 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

3-24-1190

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 16. mai 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa Vallavolikogu võttis 23. märtsil 2024 vastu otsuse nr 127 „Tapa valla

munitsipaalkoolide ümberkorraldamine“, mille punkt 1 sätestab järgmist:

1. Korraldada Tapa valla munitsipaalkoolide tegevus alates 1. septembrist 2024 ümber

järgmiselt:

1.1. Tamsalu Gümnaasium (registrikood 75026968):

1.1.1. muudetakse kooli tegutsemise vormi gümnaasiumist põhikooliks, kus tegutseb kolm

kooliastet (I-III);

1.1.2. gümnaasiumiaste (10.-12. klass) liidetakse Tapa Gümnaasiumiga;

1.1.3. kooli nimeks määratakse Tamsalu Kool;

1.2. Tapa Gümnaasium (registrikood 75019558):

1.2.1. I ja II kooliaste (1.-6. klass) liidetakse Lehtse Kooliga;

1.2.2. kooli nimeks määratakse Tapa Valla Gümnaasium;

1.3. Lehtse Kool (registrikood 75016272):

1.3.1. muudetakse kooli tegutsemise vormi: ühe asutusena tegutsevast koolieelsest

lasteasutusest ja kolme kooliastmega (I-III) põhikoolist saab ühe asutusena tegutsev

koolieelne lasteasutus ja kahe kooliastmega (I-II) põhikool;

1.3.2. III kooliaste (7.-9. klass) liidetakse Tapa Gümnaasiumiga;

3-24-1190

1.3.3. kooli nimeks määratakse Tapa Valla Kool;

1.3.4. kooli tegutsemiskohad on Lehtse alevik, Jäneda küla ja Tapa linn;

1.4. Jäneda Kool (registrikood 75016295):

1.4.1. III kooliaste (7.-9. klass) liidetakse Tapa Gümnaasiumiga;

1.4.2. koolieelne lasteasutus ning I ja II kooliaste (1.-6. klass) liidetakse Lehtse Kooliga;

1.4.3. Jäneda Kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetatakse 31. augustil 2024.

2. Sirli Nellis, Imbi Soosalu, Eneli Nurk, Reigo Nurk, Triinu Uutar, Merily Saar, Merit

Kalavus, Signe Stam, Guido Saareoks, Atse Pääro, Piret Uusküla, Kati Lilienthal, Eliisa

Jürman, Birgit Astula, Artur Ellermaa, Silvia Ellermaa, Veiko Heinmets, Gerli Joost, Kairi

Laht, Maris Laos, Jussi Levin, Mihkel Makarov, Julia Murašova, Gunnar Rosenberg, Artur

Rüütnurm, Vendo Tamminen, Martin Umbleja, Kätlin Varblas, Margus Varblas, Triin

Vokksepp ja Janno Lamus esitasid 22. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa

Vallavolikogu 23. märtsi 2024. a otsuse nr 127 tühistamiseks Jäneda Kooli ja Lehtse Kooli III

kooliastet puudutavas osas.

3. Menetluse käigus loobusid kaebusest Triinu Uutar, Silvia Ellermaa, Artur Ellermaa,

Triin Vokksepp, Birgit Astula ja Vendo Tamminen.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebajad leiavad, et vastustaja on 23. märtsi 2024. a otsuse vastuvõtmisel teinud

olulisi kaalutlusvigu, mis toovad kaasa otsuse tühistamise Lehtses ja Jänedal III kooliastme

sulgemist puudutavas osas.

Jääb arusaamatuks, kuidas Lehtsest ja Jänedalt III kooliastme ära kaotamine aitab kaasa

kulude vähenemisele ja hariduse kvaliteedi tõstmisele. Et I ja II kooliaste jäävad Lehtsesse ja

Jänedale alles, siis on koolihooneid igal juhul tarvis kütta, elektrienergia ja veega varustada

ning korras hoida, samuti tuleb koolihoonetes töötavale personalile igal juhul palka maksta

ning lisaks on vastustaja kinnitanud, et hariduslike erivajadustega lapsi puudutavas osas on

kavas jätkata III kooliastme tegevust ka Lehtses ja Jänedal. Kui peaks selguma, et enamik

õpetajaid, kes õpetavad III kooliastmes, teevad seda Lehtses ja Jänedal ka II kooliastmes, siis

ei pruugi III kooliastme likvideerimine Lehtses ja Jänedal omada mingisugust

nimetamisväärset majanduslikku efekti Tapa valla jaoks, sest II kooliastmes õppetöö

jätkamiseks läheb ikkagi samasid õpetajaid vaja. Samuti kui peaks selguma, et kõik või

enamik Lehtses ja Jänedal III kooliastmes õpetavatest pedagoogidest tegelevad hariduslike

erivajadustega lastega, siis ei pruugi Lehtses ja Jänedal III kooliastme sulgemine nii-öelda

tavapäraste õpilaste jaoks anda lõppkokkuvõttes Tapa vallale mingisugust kokkuhoidu.

Vastupidi, kui hariduslike erivajadustega laste Lehtses ja Jänedal III kooliastmes õpetamise

kuludele lisanduvad veel niinimetatud tavaõpilaste regulaarsed sõidukulud Tapale ja tagasi,

siis on tõenäoline Tapa valla kulude suurenemine, mitte aga kokkuhoiu saavutamine. Ka

ilmneb portaalist Haridussilm, et vähemalt Jäneda 9. klassi eesti keele ja matemaatika

põhikooli lõpueksamite tulemused on olnud Tapa vallas kõige paremad ning üle Eesti

keskmise.

Ka jääb mõistetamatuks, kuidas Lehtsest ja Jänedalt III kooliastme ära kaotamine peaks

aitama kaasa sellele, et Tapa valla õpetajate vanus nooreneks ning kvalifikatsioon paraneks.

Jäneda koolis on kvalifitseeritud õpetajate osakaal Tapa vallas kõige kõrgem.

3-24-1190

Puudub analüüs selle kohta, milline peaks olema Lehtsest ja Jänedalt III kooliastme ära

viimise korral transport Tapale ja tagasi, et Lehtse ja Jäneda III kooliastme õpilased saaksid

hakata Tapal koolis käima. Samuti puudub kaebuse esitajatele teadaolevalt igasugune analüüs

selle kohta, kui palju hakkaks selline transport maksma. Ühistranspordiga Jänedalt ja Lehtselt

Tapale ja tagasi saamine on vähemalt kaebuse esitamise ajal komplitseeritud. Lihtsasti võib

tekkida olukord, kus õpilane peaks Tapal peale kooli mitu tundi aega veetma, et siis lõpuks

koju saada. Mitmed õpilased, kes hetkel käivad Jänedal ja Lehtses III kooliastmes või

soovivad seal hakata käima tulevikus, elavad Jänedast või Lehtsest eemal asuvates veel

väiksemates maakohtades. Millisel viisil peaks sellised õpilased oma kodunt Tapale jõudma,

ka selle kohta igasugune analüüs puudub. Lisaks on selgusetu, kas ja kuidas õnnestub

ühendada Tapal koolis käimist huviringides käimisega, kuivõrd transpordiajad ei pruugi

sobida.

Ebaselgeks jääb ka otsuses sisalduv viide III kooliastmes väidetavalt tekkivale vajadusele

spetsiifiliste klassiruumide järele. Vastustaja on otsuses jätnud arvesse võtmata, et 2020/2021.

õppeaastal leidis aset Jäneda Kooli põhjalik rekonstrueerimine, mis läks kokku maksma 456

568 eurot. Seega on õppetingimused vähemalt Jänedal III kooliastme jaoks väga head. Tõik,

et Jäneda Kooli hoonesse on lähiminevikus investeeritud rohkem kui 450 000 eurot, on

oluliseks argumendiks, mille vastustaja on otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata.

Oluliselt pärsitakse kaebajate riikliku õppekava alusel õppivate hariduslike erivajadustega

laste toimetulekut kooli ja õppimisega. Lehtse ja Jäneda koolide III kooliastmes on tänu

koolide ja klasside väiksusele tagatud selliste laste toimetulek ja hakkamasaamine

õppimisega. Olukorras, kus riikliku õppekava alusel õppivad hariduslike erivajadustega

lapsed peaksid III kooliastmes hakkama käima Tapal koolis, tekivad suured raskused ja

väljakutsed nii lastele endile kui ka nende vanematele.

Otsuses puudub analüüs selle kohta, miks peaks Tapa vallas peale säilima võimalus

gümnaasiumihariduse omandamiseks ning kas ja milline kokkuhoid Tapa vallale võiks

kaasneda gümnaasiumihariduse andmise lõpetamisega Tapa vallas. Samuti puudub analüüs

selle kohta, miks peaks olema võimalik gümnaasiumiharidust omandada nii Tapa linnas kui

ka Tamsalu linnas.

Samuti puudub otsuses analüüs selle kohta, millist mõju Lehtse ja Jäneda III kooliastme

õpilaste haridustasemele peaks hakkama avaldama see, et need õpilased peaksid hakkama

õppima Tapal koos vene emakeelega lastega. Vastustaja on jätnud otsuses analüüsimata, kas

esineb ja kuivõrd tõsine võiks olla oht, et III kooliastmes kulub Tapal pedagoogide oluline

tähelepanu vene emakeelega laste eesti keele taseme parandamiseks ning seetõttu ei leia

Lehtse ja Jäneda piirkonnast tulnud eesti emakeelega laste III kooliastme õpingud piisavat

pedagoogilist tähelepanu ning suunamist.

Tapa Gümnaasiumis on olulisi probleeme erinevate rahvuste vaheliste suhetega ja

koolikiusamisega ning Tapa Gümnaasiumi hoone on väga halvas seisukorras.

Tamsalu Gümnaasiumi (alates 1. septembrist 2024 Tamsalu Põhikooli) juures tegutseb ka

Vajangu õppekoht. Selle kohta, kui palju on Vajangu õppekohas õpilasi, millised on Vajangu

õppekoha õpitulemused, milline kulu tekib Tapa vallale Vajangu õppekoha lahti hoidmisest

ning milline kokkuhoid tekiks Tapa vallale Vajangu õppekoha sulgemisest, otsuses igasugune

analüüs puudub.

3-24-1190

Kui isegi asuda seisukohale õppeasutusi, kus III kooliastmel saab haridust omandada peaks

Tapa vallas olema vähem, siis tuleks esmalt kaaluda III kooliastme sulgemist kas Lehtses või

Jänedal selliselt, et teises koolis III kooliaste säiliks. Jäneda Kool asub Lehtse Koolist 9,4 km

ning Lehtse Kool paikneb omakorda Tapa Gümnaasiumist 11,2 km kaugusel, mis tähendab, et

Jäneda ja Lehtse vaheline kaugus on lühem kui Jäneda või Lehtse kaugust Tapa võrreldes.

Otsuses on vastustaja jätnud analüüsimata, millist mõju kohalikule kogukonnale avaldab see,

kui nii Lehtses kui ka Jänedal III kooliaste suletakse. Muuhulgas on jäetud analüüsimata, kui

paljud lapsevanemad tahavad, et nende lapsed jätkaksid õpinguid Tapal III kooliastmes.

Oluline on silmas pidada, et mitmed Jänedal elavad lapsevanemad käivad tööl Tallinnas ning

seetõttu oleks neil lihtsam viia oma lapsi mõnesse Tallinna suunda jäävasse kooli, kui Jänedal

III kooliaste suletakse, selle asemel, et lapsed hakkaksid hommikuti vanematega võrreldes

vastassuunas ehk Tallinna asemel Tapa suunas liikuma. Ka on jäetud otsuses analüüsimata,

millist mõju eviks Tapa vallale see, kui lapsevanemad ei hakkaks III kooliastme sulgemise

järel Lehtses ja Jänedal viima oma lapsi mitte Tapale või mõnda naaberomavalitsusse kooli.

Sellisel juhul tekiks Tapa vallal kohustus maksta naaberomavalitsustele nende oma valla laste

eest, kes naaberomavalitsustes koolis käivad.

Tapa valla arengukava 2023-2035 ja eelarvestrateegia 2024-2028 leheküljel 23 punktis 3.4.3

on arengueesmärgina sätestatud olemasoleva haridusvõrgustiku stabiilne areng põhikooli

osas. 23. märtsi 2024. a otsusega kaldutakse sellest arengueesmärgist kõrvale. Samuti on Tapa

valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025 leheküljel 23 sätestatud, et eesmärgiks on

põhihariduse omandamine paikkondades. Paikkondade mõiste on sisustatud sama arengukava

lehekülgedel 6, 7 ja 39, mille kohaselt on paikkondadeks Assamalla, Jäneda, Karkuse, Lehtse,

Moe, Porkuni, Tamsalu linn, Tapa linn ja Vajangu. On õige, et Tapa Vallavolikogu 18. märtsi

2024. a määrusega nr 36 on otsustatud Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025

muuta, sätestades selle lisas 9, et 2024/2025 õppeaastal viiakse Jäneda ja Lehtse kooli

esimene ja teine kooliaste ühtse juhtimise alla Tapa Gümnaasiumi põhikooli esimese ja teise

kooliastmega. Samas ei ilmne ka Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025 lisast nr

9, et Lehtses ja Jänedal tuleks III kooliaste sulgeda. Arengukava ja tegevuskava muutmise

korral ei järgitud Tapa Vallavolikogu 30. septembri 2019. a määruse nr 66 „Arengukava ja

eelarvestrateegia koostamise ja muutmise kord“ §-s 4 sätestatud nõudeid.

Otsuse poolt hääletas 11 volikogu liiget ja vastu 10 volikogu liiget. Otsuse poolt hääletanute

hulgas oli ka Rein Tali. Rein Tali on Tapa Autobussipark OÜ juhatuse liige, ainuosanik ja

tegelik kasusaaja. Tapa Autobussipark OÜ korraldas otsuse tegemise hetkel Tamsalu

õpilasliini. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ametiisikul

keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametisik on teadlik tema enda või temaga seotud

isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Rein Tali pidi

olema teadlik, et reformi tulemusena pikenevad õpilasliinid märkimisväärselt, mistõttu esines

temal kui Tapa Autobussipark OÜ ainuosanikul ja tegelikul kasusaajal selge majanduslik huvi

otsuse jõustumise vastu. Rein Talil oli vaidlustatava otsuse tegemisel huvide konflikt ning ta

rikkus toimingupiirangut.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajatel ei ole õigust nõuda konkreetse

kooli või kooliastme säilitamist ja koolivõrgu korraldamist endale sobivaimal viisil.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46 lõikele 9 lähtub kool õppe

korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest ja igale õpilasele tagatakse tulenevalt õpilase

3-24-1190

individuaalsest vajadusest võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide,

abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Kõikidel haridusliku erivajadustega Lehtse ja

Jäneda koolide senistel õpilastel on õigus õppida III kooliastmes Tapa Valla Gümnaasiumis

õppekohaga Tapa linnas, kus on eraldi avatud väikeklassid (erituge vajavatele õpilastele) ja

klassid kuni 12 õpilasele (tõhustatud tuge vajavatele õpilastele), lisaks kaasatakse vajadusel

tõhustatud toe õpilasi tavaklasside õppetöösse, kui see on sobilik nende arendamiseks. Kui

õpilasele on määratud koolivälise nõustamismeeskonna otsusega näiteks üks-ühele õpe või ta

oma haridusliku erivajaduse tõttu vajab teistsugust lähenemist, mida ei ole võimalik pakkuda

Tapa Valla Gümnaasiumis, leitakse koostöös kooli, õpilase ja lapsevanemaga igale õpilasele

parima lahendus arvestades kooli võimalusi, vajadusel saavad õpilased õppida individuaalsete

õppekavade alusel Lehtse ja Jäneda koolimajades.

Vastustaja nõustub, et Jäneda Kooli põhikooli lõpueksamite keskmised tulemused on olnud

kõrgemad võrreldes Eesti keskmise tulemusega. PGS § 7 lõike 1 kohaselt on kooli pidaja

ülesanne tagada riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu,

turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning

võimalused õpilase arengu toetamiseks. Tuleb arvestada, et kooli pidaja ressursid on seejuures

piiratud ja vastavalt võimalustele on kooli pidaja analüüsinud põhihariduse kättesaadavuse

tagamise võimalusi õpilastele võimalikult kodukoha lähedal. Selleks, et tagada põhihariduse

kättesaadavus I ja II kooliastmes võimalikult kodulähedal, on pidaja otsustanud jätta avatuks I

ja II kooliastme kõikides seni tegutsenud koolimajades. Õppetöö III kooliastmes jätkub

omavalitsuse tõmbekeskustes - Tapal ja Tamsalus. Kooli pidaja korraldab kõikide III

kooliastme õpilaste transpordi tõmbekeskustesse.

Tapa valla munitsipaalhariduse analüüs on koostatud lähtuvalt Tapa Vallavalitsuse 27.

detsembri 2023. a korraldusega nr 807 moodustatud töörühma eesmärgist ja kokkulepitud

tingimustest. Üheks tingimuseks oli, et Tapa vallas on võimalik omandada

gümnaasiumiharidus. Gümnaasiumihariduse omandamise võimalikkus Tapa vallas on oluline,

sest maakonda loodud riigigümnaasiumi vastuvõtuvõimekus ei kata tegelikku vajadust ning

maakonna piiripealse omavalitsusena on loodud gümnaasiumis õppimisvõimalused ka teiste

omavalitsuste õppuritele.

Selleks, et tagada hariduse kättesaadavus kõikidele omavalitsuse õpilastele (sh Jäneda ja

Lehtse piirkond), korraldab pidaja õpilaste liikumise kodu ja kooli vahel õpilastranspordiga

neile võimalikult kodu lähedalt. Seni Jäneda ja Lehtse koolis õppinud õpilaste koolitee

tõmbekeskusesse on tulevikus korraldatud 3 õpilasiiniga ja on kuni 20,1 km pikk õpilastele,

kes elavad Jäneda külas. Teiste õpilaste koolitee on mõnevõrra lühem. Transport on

korraldatud õpilasliiniga edasi-tagasi ja vajadusel on õpilastel lisaks võimalik kasutada

transpordivahendina avalikke ühistranspordiliine. Lisaks õpilasliinide korraldamisele jätkab

kooli pidaja vajadusel transpordikulude hüvitamist lapsevanematele sarnaselt kehtinud

korrale.

Vastustaja on analüüsinud erinevaid võimalusi põhikooli võrgu korrastamiseks ja on jõudnud

seisukohale, et I ja II kooliastmes korraldatakse õppetöö õpilastele võimalikult elukoha

lähedal käesoleval ajal kasutusel olevates koolimajades, sest varasemas eas võib

koolivahetuse mõju olla suuremaid probleeme tekitav. Erinevad teadusuuringud on jõudnud

tulemusele, et õpilaste vanus ei ole peamine tegur, mis koolivahetuse õnnestumist või

tõhusust mõjutab. Vastustaja koos kooliga lähtub erinevatest teadus- ja tõenduspõhistest

ettepanekutest õppetöö korraldamisel III kooliastmes, et tagada õppijate sujuv üleminek ühest

koolist teise.

3-24-1190

Vaadates Haridus- ja Noorteameti poolt läbi viidud rahulolu-uuringute tulemusi 2023. aastal

8. klassi osas, siis on näha, et õpilaste osakaal, keda ei ole kaaslased viimase nädala jooksul

kordagi mõnitanud või norinud, on Tapa valla teistest koolidest madalaim Lehtse ja Jäneda

koolimajades.

Tegevuskava muutmisel ei tule järgida arengukava muutmise sätteid, sest arengukava ei

muudetud. Tegevuskava üksnes täpsustab arengukavas kokkulepitut.

Riigihanke viis läbi vallavalitsus avatud menetlusena ning igal hanke tingimustele vastaval

ettevõtjal oli võimalus sellel osaleda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kaebajad on vaidlustanud Tapa Vallavolikogu 23. märtsi 2024. a otsuse osas, milles see

näeb ette Lehtse ja Jäneda koolides III kooliastme sulgemise.

7. Kohus peab esmalt vajalikuks peatuda kaebeõiguse küsimusel. Kaebajad on kaebuses

selgitanud, et vaidlusalune otsus riivab nende õigust saada oma lastele haridus (Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37) ja õigust heale haldusele (PS § 14). Kohtuistungil viitas Sirli

Nellis kaebeõiguse olemasolu põhjendamisel täiendavalt sellele, et vaidlusaluse otsuse

tagajärjel kaebajate kinnisvara väärtus kahaneb, sest nende elukoha lähedal

haridusvõimalused vähenevad. Kohtu hinnangul on viidatud omandiõiguse (PS § 32) riivele.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kolmanda kooliastme sulgemise otsuse

vaidlustamise korral saab kaebeõigus olla nendel lapsevanematel, kelle lapsed käisid otsuse

tegemise

ajal

5.-8. klassis. Nooremate klasside õpilastele või lasteaiaealistele saabub väidetav negatiivne

mõju alles mitme aasta pärast, 9. klassi õpilased lõpetavad aga põhikooli enne, kui otsus neid

mõjutama saab hakata. (Vt Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-23-970,

p 7.)

Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kaebeõigust ei saa olla nendel

lapsevanematel, kes ise ja kelle lapsed ei ela selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus kool

või kooliaste suletakse. PGS § 7 lõike 2 kohaselt tagab koolikohustuse täitmise ja põhikooli

riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna

haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele vald või linn, vajaduse korral

kaasates erakooli pidajat või riiki. Üks vald ei pea tagama koolikohustuse täitmist teise valla

elanike puhul. (Vt Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2023. a määrus asjas nr 3-23-888, p 2.)

Kaebuse esitamisel ajal käisid alles lasteaias või 1.-4. klassis järgmiste kaebajate lapsed: Sirli

Nellis, Kätlin Varblas, Margus Varblas, Merit Kalavus, Imbi Soosalu, Kati Lilienthal, Artur

Rüütnurm, Gerli Joost ja Merily Saar. Kohus peab siiski võimalikuks Sirli Nellise, Kätlin

Varblase, Margus Varblase, Merit Kalavuse, Imbi Soosalu, Kati Lilienthali ja Artur

Rüütnurme osas kaebeõigust jaatada, sest nende osas on kohtuistungil täiendavalt selgitatud,

et õiguste riive seisneb ka omandiõiguse riives. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et

kooliastme kinnipanek võib kinnisvara väärtusele negatiivset mõju avaldada ning

omandiõiguse riive ei sõltu sellest, millises klassis kaebajate lapsed käivad või kas nad käivad

alles lasteaias.

3-24-1190

Kuna aga kaebajatest Gerli Joost, Eliisa Jürman, Kairi Laht, Jussi Levin, Merily Saar ja Piret

Uusküla ei ole volitanud end esindama Sirli Nellist ega osalenud ise kohtuistungil, ei saa Sirli

Nellise poolt kohtuistungil antud selgitused kaebeõiguse kohta nendele laieneda. Seetõttu

leiab kohus, et kaebeõigust ei saa jaatada Gerli Joosti osas, kelle laps käis kaebuse esitamisel

ajal 2. klassis, ja Merily Saare osas, kelle kaks last käisid kaebuse esitamise ajal lasteaias.

Eliisa Jürmani, Kairi Lahe ja Jussi Levini osas saab kaebeõigust siiski jaatada, sest nende

lapsed käisid kaebuse esitamise ajal 5.-8. klassis. Piret Uusküla osas ei saa kaebeõigust

jaatada, sest kaebuse esitamise ajal oli nii kaebusest kui ka rahvastikuregistrist nähtuvalt tema

elukohaks Järva vald, mitte Tapa vald. Kaebuse sisu põhjal võib eeldada, et Järva vallas elas

ka tema laps.

Kaebeõiguse puudumise tõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata Gerli Joosti, Merily Saare ja

Piret Uusküla osas.

8. Hariduse kättesaadavuse tagamiseks on kohalikul omavalitsusel PS § 37 lõike 2

kohaselt kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lõike 2 esimese lause kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud

vallas või linnas muu hulgas põhikoolide ülalpidamist, kui need on omavalitsusüksuse

omanduses.

PGS § 80 lõikest 1 tuleneb vallale õigus koolide ümberkorraldamiseks. Kuna kohalikul

omavalitsusel lasub lisaks põhihariduse kättesaadavuse tagamisele ka kohustus tagada talle

kuuluva põhikooli finantseerimine ning seadusandja ei ole koolide ümberkorraldamise

tingimusi täpsemalt reguleerinud, on kohalikul omavalitsusel koolivõrgustiku kujundamisel,

sh vajalike õppasutuste arvu üle otsustamisel, avar otsustusruum. Lapsevanemate

otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle on munitsipaalkoolide puhul piiratud (nt

Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2012. a määrus nr 3-11-2982, p 48, Riigikohtu 18. juuni

2002. a otsus nr 3-3-1 37 02, p 9; PGS § 80).

Kooli tegevuse ümberkorraldamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud –

kohus ei saa vastavat kaalutlusotsust vallavolikogu asemel teha. Samuti ei hinda kohus sellise

kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lõige 3). Kohus kontrollib üksnes kaalutlusreeglite

järgimist.

Lastel ega nende vanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et koolivõrk oleks korraldatud ja

sellega seotud ümberkorraldused mingil kindlal viisil, mis tagaks konkreetsete õppeasutuse

loomise või säilimise. Küll aga riivavad vastavad otsustused nende isikute õigusi, mistõttu on

neil õigus sellele, et need tehtaks kooskõlas kehtiva õigusega ning haldusorgan teostaks

seejuures õiguspäraselt enda kaalutlusõigust.

9. Kaebajad on osutanud sellele, et vastustaja ei ole ära näidanud, kuidas Lehtsest ja

Jänedalt III kooliastme ära kaotamine aitab kaasa kulude vähendamisele.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses märkinud, et Tapa valla koolivõrgu ümberkorraldamisel

võetakse arvesse erinevaid tegureid, eeskätt ressursse, mida on võimalik kasutada ja riiklikke

suuniseid koolivõrgu korrastamisel. Üks oluline ressurss, millega koolivõrgu korrastamisel

tuleb arvestada, on laste arv. Statistikaameti prognoosi kohaselt on Lääne-Virumaal laste arv

langustendentsis. 2022. aastal oli Tapa valla põhikoolides keskmine klassikomplekti täituvus

3-24-1190

põhikoolis 11,9 õpilast tavaklassides. Riigipoolne haridustöötajate tööjõukulude toetus (2023.

aastal 2,9 miljonit eurot) ei kata tänaste Tapa valla koolide tööjõukulusid. Koolivõrgu

korrastamise tulemusel väheneb aine- ja klassiõpetajate vajadus Tapa vallas võrreldes hetkel

kinnitatud kooli struktuuridega 27,46% võrra. Muudatuste rakendamine võimaldab pakkuda

kvalifitseeritud õpetajatele täistööajaga tööd, mis tagab neile suurema sissetuleku. Muudatuse

rakendamisel katab riiklik tööjõukulude toetus õpetajate töötasu.

Vaidlustatud otsusest nähtub seega, et vastustaja on soovinud Tapa valla haridusvõrgu

ümberkorraldamisega vähendada kulusid seeläbi, et hoida kokku koolide tööjõukulusid, et

saavutada olukord, kus riigipoolne haridustöötajate tööjõukulude toetus kataks aine- ja

klassiõpetajate töötasu. Vastustaja poolt 14. aprillil 2025 esitatud andmetest nähtub, et

haridusvõrgu ümberkorralduse tagajärjel on Tapa valla koolide koosseisud vähenenud 38,54

ametikoha võrra (232,18-193,64) ning aine- ja klassiõpetajate ametikohtade arv vähenenud

16,22 ametikoha võrra (128,22-112). Seega on vastustaja vaidlustatud otsuse tagajärjel

soovitud viisil kulusid vähendanud. Kohus ei näe seejuures probleemi selles, et kokkuhoid

võidi saavutada nende ametikohtade arvelt, mis reaalsuses ei olnudki varem täidetud. Ehkki

mõned ametikohad võisid olla täitmata, tuli vastustajal siiski eelarve koostamisel nende

ametikohtadega arvestada ja nende jaoks raha broneerida juhuks, kui õnnestub need täita.

Ametikohtade kaotamisega vastustajal selline kohustus kadus ja ta sai vabanenud raha

kasutada muuks otstarbeks. Nagu vastustaja kohtuistungil õigesti selgitas, siis ei ole üheski

õigusaktis määratletud, keda tuleb lugeda kooli juhtkonda kuuluvaks, vaid seda mõistet

sisustab igaüks subjektiivselt. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks hakata kindlaks tegema, kas

kooli juhtkonna osas eraldivõetuna on ametikohtade arv vähenenud. Oluline on see, et

haridusvõrgustiku ümberkorralduse järel on koolides tervikuna ametikohtade arv vähenenud

ning ka aine- ja klassiõpetajate rühma lõikes, mis oli vastustaja eesmärk. Lubamatuks ei saa

pidada seda, kui ametikohtade vähenemine on saavutatud muu hulgas seeläbi, et osad

ametikohad viidi Tapa Vallavalitsuse hallatava asutuse Tapa Vallahoolduse koosseisu.

Vastustajal on õigus otsustada, kuidas vallas teenuste osutamist korraldada ja vajaduse korral

koondada sarnast teenust osutavad ametikohad ühe asutuse alla, mis võib vallale olla

majanduslikult otstarbekam. Asjaolu, et mõnede kaotatud ametikohtade ülesanded on pandud

õpetajatele, ei ole samuti lubamatu. Vaidlustatud otsusest nähtubki, et vastustaja soov on

olnud saavutada olukord, kus õpetajatele saab pakkuda täistööajaga tööd, et tagada neile

suurem sissetulek. Vastustaja on istungil asjakohaselt osutanud ka sellele, et vaidlustatud

otsusega tehtud ümberkorralduste mõju, sh kokkuhoid ei pea avalduma kohe, vaid tegu on

pikema protsessiga. Lisaks on vastustaja osutanud sellele, et tulevikus on plaanis veelgi

koolivõrku ümber korraldada gümnaasiumiastmete ühendamise kaudu, mis vähendab veelgi

ametikohtade arvu. Seejuures ei ole vastustajal kohustust konkreetselt ära näidata, kuidas

tulevikus tehtavad muudatused gümnaasiumiastmes mõjutavad Lehtse ja Jäneda III kooliastet

praegusel ajal. Ümberkorralduste mõju tuleb vaadata tervikuna ning vastustaja on ära

näidanud, et soovitud viisil kulude kokkuhoid on võimalik ja teostumas.

Kuna vastustaja ei ole muul viisil majanduslikku kokkuhoidu vaidlustatud otsusega taotlenud,

ei pidanud vastustaja ka muid kõikvõimalikke majanduslikke mõjusid valla eelarvele

analüüsima. Ei ole nõutav, et koolivõrgu ümberkorraldamisega peab kokkuhoiu saavutama

igas võimalikus aspektis ning vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole vastustaja seda ka

taotlenud. Samuti ei saa ilmselgelt õigusvastaseks pidada seda, kui mõnes aspektis valla kulud

hoopis suurenevad (nt õpilaste ja muu personali transport). Majandusliku kokkuhoiu

saavutamisel tuleb arvestada ka sellega, et koolivõrgu ümberkorraldamine võib olla

mitmeetapiline protsess ning lõplik kokkuhoid saavutatakse siis, kui viiakse ellu ka järgmised

etapid. Vastustaja ei ole välistanud tulevikus täiendavate koolivõrgu ümberkorraldamise

3-24-1190

otsuste tegemist. Ilmselgelt õigusvastaseks ei saa vastustaja otsust pidada ka seetõttu, et

haridusvõrgu ümberkorraldamise tagajärjel võivad mõned lapsevanemad otsustada oma

lapsed panna hoopis teise omavalitsusüksuse kooli ja sellega võivad vallale kaasneda kulud.

Majanduslike mõjude kõrval tuleb kogumis arvesse võtta ka kõiki muid eesmärke, mida

vastustaja on koolivõrgu ümberkorraldamisega soovinud saavutada.

Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isegi kui tegelik kokkuhoid on valla kavandatust

väiksem (st kooli ümberkorraldamisega kaasnevad prognoositust suuremad tegelikud

lisakulud või arvestatud ei ole ühekordseid väljaminekuid), ei järeldu sellest, et kooli

ümberkorraldamine oleks õigusvastane. Vastustaja peab haridusvõrku kujundama pikaajaliste

prognooside alusel ja võib arvestada mh edaspidi tekkivat säästu vms (nt olemasolevasse

taristusse investeerimise vajaduse vähenemist). Millist kokkuhoidu pidada ümberkorralduse

muid eesmärke arvestades piisavaks, et õigustada haridusvõrgu korrastamist, kujutab endast

suuresti vastustaja otstarbekusotsust. Kaalutlusviga oleks põhjust tuvastada siis, kui vastustaja

on lähtunud täiesti ebaõigetest majanduslikest kaalutlustest. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.

mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-970, p 18.) Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud

otsuse tegemisel lähtunud täiesti ebaõigesti majanduslikest kaalutlustest, mistõttu ei ole alust

kaalutlusviga tuvastada.

10. Kaebajad on osutanud sellele, et vastustaja ei ole ära näidanud, kuidas Lehtsest ja

Jänedalt III kooliastme ära kaotamine aitab kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses märkinud, et viimastel aastatel on langenud kvalifitseeritud

õpetajate osakaal Tapa valla koolides. 2022. aastal ei vastanud esitatud

kvalifikatsiooninõuetele 31% õpetajatest ja ⅓ õpetajaid olid üle 60-aastased. Kodulähedast

kvaliteetset haridust I ja II kooliastmes on võimalik pakkuda, kui III kooliaste koondub

omavalitsuse piirkondlikesse keskustesse. III kooliastmes lisanduvad uued õppeained, milles

kvaliteetse õppe eelduseks on oma ainevaldkonnas professionaalse õpetaja olemasolu ja

spetsiifilisem klassiruum. Koolide ümberkorraldamisel tekib vaimse, sotsiaalse ja füüsilise

keskkonna kooslus piirkonnas, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks

ning annab koolile võimaluse senisest paremini ressursse planeerida.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses selgitanud, et kehtivas haridusvaldkonna riiklikus

õppekavas on kokku lepitud, et I ja II kooliaste on lastele võimalikult kodu lähedal ning III

kooliaste koondub valla/linna piirkondlikesse keskustesse. Tapa valla puhul on suurimad

piirkondlikud keskused Tapa linn ja Tamsalu linn. Seega on riiklikku arengusuunda

arvestades põhjendatud, et III kooliaste koondatakse nendesse linnadesse. III kooliastme

koondumisel on rohkem lapsi ühes kohas ja seeläbi on võimalik ühele õpetajale pakkuda ka

rohkem tööd, et ta saaks töötada täistööajaga. Seevastu kui III kooliaste on killustatult mööda

valda laiali, on keerulisem ühes koolis III kooliastmes õpetajale pakkuda täiskohaga tööd. Kui

õpetajale on võimalik pakkuda tööd ainult osaajaga, on raskem sellisele kohale meelitada

kvalifitseeritud õpetajat. Seda arvestades on III kooliastme koondumine valla suurematesse

keskustesse kooskõlas kvalifitseeritud õpetajate leidmise eesmärgiga. Kvalifitseeritud ja

nooremate õpetajate osakaalu märkimisväärne suurenemine ei pea olema selgelt avaldunud

praeguseks momendiks, sest õpetajate värbamine võib võtta aega. Siiski on vastustaja ära

näidanud, et väike paranemine õpetajate kvalifikatsiooninäitajate osas on juba praeguseks

toimunud. Vastustaja ei pidanud õpetajate kvalifitseeritust ja vanust analüüsima eraldi iga

kooli lõikes, vaid võis mõjusid hinnata valda tervikuna vaadeldes.

3-24-1190

Samuti on vastustaja esile toonud, et III kooliastmes on vaja spetsiifilisemaid klassiruume. On

mõistetav, et laste arvu vähenemise olukorras ei ole mõistlik igas väikeses koolis teha

investeeringuid selliste spetsiifiliste klassiruumide rajamiseks, vaid otstarbekam on need

rajada suuremate keskuste koolidesse. Selliste investeeringute tegemata jätmisel väikestesse

koolidesse ja seetõttu selliste klassiruumide puudumisel kannatab aga seal III kooliastmes

õppivate laste hariduse kvaliteet. Et kõigile III kooliastmes õppivatele lastele oleks siiski

tagatud arendav õppekeskkond, on põhjendatud vastustaja otsus suunata III kooliastme lapsed

valla suurematesse keskustesse. Jäneda koolimaja võidi küll 2020/2021. õppeaastal

rekonstrueerida, kuid kaebajad ei ole tõendanud, et sinna rajati ka III kooliastme õppetöö

jaoks vajalikud spetsiifilised klassiruumid.

Eeltoodut arvestades ei saa vastustajale ette heita, et ta ei kaalunud III kooliastme jätmist ühte

kohta, s.o kas Jänedale või Lehtsesse.

Asjaolu, et Jäneda kooli 9. klassi eesti keele ja matemaatika põhikooli lõpueksamite

tulemused on olnud Tapa vallas kõige paremad ning üle Eesti keskmise, ei viita

kaalutlusveale. Õigusaktides ette nähtud kvaliteediga hariduse andmine tuleb tagada

sõltumata kooli asukohast. See tähendab seda, et vanemal on õigus nõuda kohalikult

omavalitsuselt oma lapsele õpet, mis vastab vähemalt õigusaktides sätestatud nõuetele, sh

riiklikule õppekavale. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ka osutanud eesmärgile III

kooliastme koondamisega parandada hariduse kvaliteeti.

Kaalutlusveaga saaks tegu olla siis, kui vastustaja otsusega ei oleks ilmselgelt võimalik

hariduse kvaliteeti positiivselt mõjutada. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsuse tagajärjel ei

oleks võimalik hariduse kvaliteeti Tapa vallas tõsta. Seega ei saa selles osas kaalutlusviga

tuvastada.

11. Kaebajad on osutanud sellele, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud, miks

peaks Tapa vallas säilima võimalus gümnaasiumihariduse saamiseks ning miks on seda vaja

anda kahes kohas, s.o Tapa linnas ja Tamsalu linnas.

Vastustaja selgitas, et Tapa Vallavalitsuse 27. detsembri 2023. a korraldusega nr 807

moodustati komisjon Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava tegevuskava

ülevaatamiseks. Komisjonile antud lähteülesanne nägi ette, et vallas peab säilima

gümnaasiumihariduse andmine. Sellest eesmärgist lähtuti ka vaidlustatud otsuse andmisel.

Kuna vastustaja jaoks oli sel hetkel vallast gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse

kaotamine mõeldamatu, ei pidanud vastustaja seda ka eraldi kaaluma hakkama. Ka ei nähtu,

et koolide hoolekogude arvamuses oleks viidatud vajadusele kaaluda Tapa vallas

gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist või kokkutõmbamist. Vastustajalt ei saa eeldada, et

ta suudab ette näha lapsevanemate kõikvõimalikke tulevikus esitatavaid vastuväiteid ning

taipab neid analüüsida juba otsuses. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et vallas on

gümnaasiumi olemasolu vajalik, sest maakonda loodud riigigümnaasiumi vastuvõtuvõimekus

ei kata tegelikku vajadust. Samuti tõi vastustaja kohtuistungil välja, et gümnaasiumiastmes on

õpilaste arv suurenenud. Vastustaja selgitustest võib aru saada, et seda, kas gümnaasiumi

tegevus koondada ainult ühte kohta, analüüsitakse tulevikus. Kohus leiab, et kaalutlusveaks ei

saa pidada seda, et vastustaja ei analüüsinud gümnaasiumiharidusega seonduvat juba

vaidlustatud otsuse tegemisel. Vastustajal ei ole kohustust kogu koolivõrgu

ümberkorraldamine ära otsustada ühe korraga, vaid see on pikem protsess, mida võib teha

etapiti.

3-24-1190

12. Kaebajad on osutanud sellele, et vaidlustatud otsuses ei ole analüüsitud Vajangu

õppekoha sulgemist.

Vajangu õppekoha kaotamise ettepanekut ei ole koolide hoolekogud teinud. On vastustaja

poliitiline otsustus, millisel viisil, st milliste õppekohtade osas ta koolivõrgu

ümberkorraldamist ellu viib ning milliste etappide kaupa ta seda teeb. Arvestades, et Vajangu

õppekoha sulgemise teema ei tõusetunud hoolekogude arvamuse küsimise käigus, ei saa

kohtu hinnangul pidada kaalutlusveaks seda, et vastustaja seda küsimust vaidlustatud otsuses

ei käsitlenud. Ei saa välistada, et koolivõrgu ümberkorraldamise vajadust edaspidi hinnates

peab vastustaja otstarbekaks sulgeda ka Vajangu õppekoha.

13. Kaebajad on osutanud sellele, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud,

millist mõju avaldab Jäneda ja Lehtse III kooliastme õpilastele see, kui nad peavad hakkama

õppima Tapal koos vene emakeelega lastega. Samuti on kaebajad osutanud rahvuste

vahelistele pingetele.

Tegu on jällegi väitega, mida hoolekogu arvamuses pole esile toodud. Seda arvestades ei saa

eeldada, et vastustaja pidi taipama seda küsimust lähemalt otsuses analüüsida. Eesmärk, et

eesti ja vene kodukeelega lapsed hakkavad koos õppima, on riigis üldine ning koolides on

selleks välja töötatud ka vastavad meetmed (nt õppimine eraldi rühmades sõltuvalt

kodukeelest). Samuti on kooli kohustus tagada õpilastele turvaline keskkond ja kasvatada

erinevast rahvusest õpilaste kokkukuuluvustunnet. Asjaolu, et kaebajad pelgavad teisest

rahvusest õpilasi, ei saa tingida keeldu sulgeda Jänedal ja Lehtses III kooliaste. Kohtu

hinnangul ei saa meelevaldseks pidada vastustaja otsust suunata erineva kodukeelega lapsed

samasse koolimajja õppima. Seetõttu ei ole võimalik vastavas osas kaalutlusviga tuvastada.

14. Kaebajad on osutanud ka sellele, et Tapa linna koolis on probleeme koolikiusamisega.

Kiusamise oht ei ole selline asjaolu, mille pärast tuleks vaidlustatud otsust pidada

kaalutlusvigaseks. Igal koolil on kohustus tagada koolis viibivate õpilaste vaimne ja füüsiline

turvalisus ning tervise kaitse (PGS § 44). Kohus märgib, et koolikiusamist jm lastevahelisi

pingeid võib ette tulla igas koolis, kuid selle vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid

meetmeid (näiteks saab kool liituda kiusamisvaba kooli programmiga). Vastustaja kinnitas

kohtuistungil, et Tapa Valla Koolil on plaanis selle programmiga järgmisest õppeaastast

liituda ja ettevalmistused selleks käivad. Kiusamise esinemise korral on vanemal õigus nõuda

meetmete võtmist, kuid võimaliku kiusamise väitele tuginedes ei saa nõuda olemasoleva kooli

säilitamist. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a määrus nr 3-23-338, p 17.)

15. Kaebajad on osutanud ka sellele, et Tapa linnas asuva koolihoone ehitustehniline

seisukord on tunduvalt halvem Lehtse ja Jäneda koolide seisukorrast.

Kohus leiab, et Tapa koolihoone remondivajadus ei ole samuti asjaolu, mille tõttu tuleks

vaidlustatud otsust pidada kaalutlusvigaseks. Vastustaja on selgitanud, et Tapa Valla Kooli III

kooliastme tegutsemiskohaks mõeldud hoonet on kavas remontida ning soetada uus inventar,

sh laua- ja toolikomplektid; keemia, matemaatika ja füüsika klasside instrumendid ja

õppevahendid; kaasaegsed ekraanid ja tahvlid. Puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et

asjaomane hoone ei vasta koolihoonele ette nähtud minimaalsetele nõuetele. Kaebajatel pole

subjektiivset õigust nõuda, et nende laste õpetamine toimuks algusest peale uues õppehoones.

3-24-1190

16. Kaebajad on osutanud sellele, et lastel pikeneb kooliteekond ega ole selge, kuidas on

tagatud laste transport kooli ja tagasi.

Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kooli tegevuskohtade vahel on tagatud koolitransport,

õpilased saavad liikuda piirkonnas ka õppetöö järgselt huviringidesse kooli teise

tegevuskohta. Tapa valla koolide õpilasliinide planeerimisel arvestatakse sarnaselt

varasematele õppeaastatele õpilaste tundide ja huviringide toimumiste aegu. Täiendavalt on

õpilastel võimalik tasuta kasutada avalikke bussiliine. Lastele sobiva transpordikorralduse

planeerimiseks on valminud ülevaatlik kaardirakendus, mis annab ametnikele informatsiooni

erinevates Tapa valla koolides õppivate laste elukohtade kohta.

Vastustaja on ka kohtumenetluses selgitanud, et kõikidele Jäneda ja Lehtse piirkonna lastele

on tagatud koolitransport, mis viib nad võimalikult kodu lähedalt kooli ja toob koolist koju

tagasi. Koolitranspordi korraldamisel arvestatakse laste tunniplaanidega ja huviringide

aegadega. Vastustaja kinnitusel on ta jooksvalt valmis tegema koolitranspordi aegades

muudatusi ja on seda juba ka teinud, et veel paremini arvestada tunniplaanidega ja huviringide

aegadega. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Jäneda ja Lehtse piirkonnas Tapa linna suhtes

kõige kaugemal elava lapse koolitee kestuseks on 35 minutit. Vastustaja on vaidlustatud

otsuses esile toonud, et III kooliastmes võib koolitee ajaline kestus maksimaalselt olla 60

minutit, mida ületatud ei ole. Lisaks koolitranspordile saavad lapsed tasuta kasutada avalikke

bussiliine ning vajaduse korral hüvitatakse lapsevanematele transpordikulud, kui tasuta

transporti ei ole võimalik kasutada.

Kohus mõistab, et ümberkorraldused mõjutavad kahtlemata kaebajate ja nende perede

harjumuspärast elurütmi, kuid kaebuse rahuldamiseks peavad need mõjutused olema

ebaproportsionaalsed. Praegu pole sellise olukorraga tegemist. Laste koolitee küll pikeneb

mõnevõrra ja sellega seoses suureneb ajakulu, kuid seda ei saa III kooliastme õpilaste vanust

arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Paljudel III kooliastme lastel üle Eesti tuleb kooli ja

koju tagasi jõudmiseks kulutada sarnases suurusjärgus aega. Samuti on paljudel

lapsevanematel üle Eesti teatud aja- ja transpordikulu seoses laste sõidutamisega kooli ja

huviringi ning tavatuks ei saa pidada seda, et lapsevanema töökoht ei pruugi jääda samasse

suunda lapse koolimajaga. Pole võimalik tõmmata täpset piiri, kust alates sellised

ebamugavused muutuvad ülemääraseks. Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades on kohus

veendunud, et muutused pole sellised, mis mõjutaksid arvestatavalt juurdepääsu haridusele.

Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende elukorraldus ei muutuks. On tõsi, et

koolitee pikenemine ning lisanduv ajakulu bussi-, auto- või rongisõidu tõttu on

märkimisväärne negatiivne muudatus senise harjumuspärase kooliteega võrreldes, kuid samas

puudub kaebajatel õigus nõuda, et laps peaks saama koolis käia jalgsi või jalgrattaga nagu

seni. (Vt Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-23-739, p 19.) Lapsele

füüsilise aktiivsuse tagamiseks on võimalik leida päeva jooksul ka muu aeg ja viis.

Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et koolitee pikenemisega ja transpordiga seoses oleks

vastustaja teinud kaalutlusvigu.

17. Kaebajad on vastustajale ette heitnud, et vaidlustatud otsuses pole analüüsitud

hariduslike erivajadustega lastega seonduvat.

Hariduslike erivajadustega laste teemat pole koolide hoolekogud oma arvamuses tõstatanud,

mistõttu ei saa selle käsitlemata jätmist vaidlustatud otsuses vastustajale ette heita.

3-24-1190

Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et vastavalt PGS § 46 lõikele 9 lähtub kool õppe