2-23-120345/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-120345

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi Q.K

vastu põhivõla 914 euro 79 sendi, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

1220 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ;

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: Q.K (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Q.K-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 711 eurot 47 senti (s.o põhinõue 537 eurot 46

senti, viivis 129 eurot 01 senti ja sissenõudmiskulud 45 eurot).

3. Jätta menetluskuludest 60% Q.K ja 40% B2 Impact OÜ kanda.

4. Mõista Q.K-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 168 eurot.

5. Mõista Q.K-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (168 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; hageja) esitas 16. mail 2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.K-lt (kostjalt) 1135 euro 96 sendi saamiseks.

Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. novembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 914 eurot 79 senti, intress 109 eurot 95 senti ja

sissenõutavaks muutunud viivise 150 eurot 38 senti ja sissenõudmiskulud 45 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 22. jaanuaril

2022 laenulepingu nr 2102158928 (leping I). Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26. juunil

2022 lisalaenu lepingu nr 2102210885 (leping II). Esialgne võlausaldaja kostja sõlmisid

20. oktoobril 2022 refinantseerimislepingu nr 2102255648 (refinantseerimisleping). Hageja

lähtub viimasest lepingust. Selle lepingu katteks ei ole kostja makseid teinud. Kuivõrd kostja oli

viivituses kolme järjestiku maksega (10. detsember 2022, 10. jaanuar 2023 ja 10. veebruar

2023), andis esialgne võlausaldaja 9. veebruari 2023 teatises kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges

esialgne võlausaldaja lepingu 24. veebruaril 2023 üles öelduks.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 20. oktoobril 2022 sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2102255648 (dtl 63 – 64,

personaalsed tingimused dtl 65 – 67, üldtingimused dtl 68 – 84, Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht dtl 85 – 87). Refinantseerimislepingule eelnes kaks laenulepingut –

22. jaanuaril 2022 sõlmitud laenuleping nr 2102158928 ja 26. juunil 2022 sõlmitud

lisalaenuleping nr 2102255648.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingute I ja II kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,79% aastas. Refinantseerimislepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 29,99% aastas. Lepingute I ja II sõlmimise ajal (22.

jaanuaril 2022 ja 26. juunil 2022) olid Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrad vastavalt

16,95% ja 16,3%. Seega ei ületa lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-s 1.1 selgitanud, et enne lepingu sõlmimist on esialgne võlausaldaja

hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja pangakonto väljavõtte alusel.

Kohus selgitas 28. veebruari 2025 menetluse uuendamise määruses, et hagi lisa 2, millel hageja

viitab, ei ole konto väljavõte, vaid esialgse võlausaldaja loodud Exceli tabel. Esialgse

võlausaldaja enda loodud Exceli tabel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ei ole käsitlev

kostja konto väljavõttena. Kohtul puudub võimalus kontrollida selles toodud andmete õigsust,

samuti kontrollida, kuidas need andmed on tabelisse saanud. Kohus selgitas, et hageja peab

esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Eelnevat arvestades palus kohus hagejal täpsustada, kas

esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et

kui esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud, siis tuleb kohtule

pangakonto väljavõtted ka esitada.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue tuleneb 20. oktoobril 2022 sõlmitud

refinantseerimislepingust nr 2102255648. Sellele eelnes kaks laenulepingut – 22. jaanuaril 2022

sõlmitud laenuleping ja 26. juunil 2022 sõlmitud lisalaenuleping. Kohus on seisukohal, et

esialgne võlausaldaja pidi hindama kostja krediidivõimelisust nii 22. jaanuari 2022 kui 26. juuni

2022 laenulepingute puhul. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte perioodi 21.

september 2021 kuni 21. jaanuar 2022 eest (dtl 151 – 174). Selle põhjal ei saa analüüsida kostja

krediidivõimelisust juunis 2022.

Olukorras, kus esialgne võlausaldaja ei ole kõigi lepingute puhul kostja pangakonto väljavõtteid

nõudnud, ei ole ta nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust kindlaks teinud. Kohus on

seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Hageja on 5. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud, et kostja on saanud krediiti

kokku 1039 eurot ning tagasi maksnud 501 eurot 54 senti (põhivõlg seega 537 eurot 46 senti).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjalt mõista hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 537 eurot 46 senti, viivis põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnevast

päevast 25. veebruarist 2023 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras

ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot.

13. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on 5. märtsi 2025 menetlusdokumendis toonud välja põhivõla arvestuse (saadud krediit

1039 – 501,54). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 537 eurot 46 senti.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hageja on 5. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud, et palub mõista viivise viivis

põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 25. veebruarist 2023) kuni täpsustuseni

esitamiseni (s.o 5. märtsini 2025) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras ehk

summas 129 eurot 01 senti (dtl 180). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud

arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 129 eurot 01 senti.

15. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 45 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb VÕS §

1132 lg-le 1 (15 euro osas) ning VÕS § 1132 lg 2 p-le 2 (30 euro osas). Kohus peab

põhjendatuks see nõue rahuldada.

16. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 711 eurot 47 senti

(s.o põhinõue 537 eurot 46 senti, viivis 129 eurot 01 senti ja sissenõudmiskulud 45 eurot).

17. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1220 eurot 12 senti) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 711 eurot 47 senti, rahuldab kohus hagi ca 60% ulatuses. TsMS §

163 lg 1 alusel jääb menetluskuludest 60% kostja ja 40% hageja kanda.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 280 euro suurune

riigilõiv. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud

kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 168 eurot (280 x 0,6).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(168 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik