2-23-142154/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-142154

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Z.Z vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2025. a otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.Z apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja Z.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.Z apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.02.2025. a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Z.Z kanda. Osaühingul EUROPARK

ESTONIA ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

2-23-142154

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 16.10.2023 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale Z.Z (võlgnik, kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 100 euro

saamiseks. Maakohus tegi 17.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja võla 100 eurot (leppetrahv 85 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot). Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja leppetrahvide määramise ajal sõidukite numbrimärgiga

XXX ja XXXXXX omanik. Sõidukid pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 18.03.2021,

Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas ja 10.09.2023 Meresuu Spa (EP221, 1667) Narva-Jõesuus

parkimistingimusi rikkudes. Parkimise ajal ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist ega parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale kohe pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue nr 1351 8032 1112 8163, 30 eurot,

maksetähtaeg 01.04.2021, leppetrahvinõue nr 1881 0092 3152 6352, 55 eurot, maksetähtaeg

17.09.2023. Leppetrahvinõuded paigutati kummagi sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis

enne kohtumenetlust kostjale meeldetuletuse võlanõuete kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.

2.2. 27.02.2024 avaldusega loobus hageja leppetrahvinõudest 55 eurot, seega jäi hagi

menetlusse 30 euro ulatuses leppetrahvi nõude osas ning sissenõudmiskulu osas (15 eurot).

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja edastatud sõiduki pildid ja andmete väljavõte

Transpordiametist ei võimalda identifitseerida sõiduki registreerimisriiki. Pildil kujutatud

sõidukil registrinumbriga XXX puuduvad nõutele vastavad registreerimisnumbrid. Hageja

edastatud sõiduki omaniku andmete väljavõte on koostatud Excelis ilma digitaalallkirjata ja

see ei tõenda, et antud andmed oleksid väljastatud Transpordiameti poolt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 25.02.2025 a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võla 45 eurot. Maakohus lõpetas menetluse 55-eurose leppetrahvinõude osas.

Menetluskulud jättis maakohus 45% ulatuses kostja kanda ning 55% ulatuses hageja kanda,

kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

2-23-142154

4.1. Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki

registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja ning leidis, et Transpordiameti

väljavõte on kohane dokumentaalne tõend tõendamaks kostja omandiõigust sõidukile. Hagile

lisatud fotodega sõidukist ning sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on

tõendatud, et kostja sõiduk oli 18.03.2021 pargitud Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas hageja

opereeritavale parkimisalale ning et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Parkimislepingu tingimustes on sätestatud, et

parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõue oli jäetud

sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale meeldetuletusekirjad leppetrahvi nõuete

kohta.

4.2. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei parkinud hageja parkimisalale oma

sõidukit, samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli luba parkimisalale parkida või et ta kasutas

mobiilset parkimist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta paigutas sõiduki armatuurlauale

vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud

parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis

parkimise eest tasumata. Kui sõiduki kojamehe vahele asetatakse leppetrahv, on kostjal

võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda

muutub leppetrahv sissenõutavaks. Leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele asetamisega teavitati

sõiduki juhti mõistlikul viisil vormistatud leppetrahvist. Seega on sõidukijuht leppetrahvist

teada saanud ning kostjal tuleb sissenõutavaks muutunud leppetrahv tasuda. Kostja vastutab

lepingu rikkumise eest.

4.3. Transpordiametile ning rahvastikuregistrisse saadetud päringutega sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on

hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võla kohta on kostjale saadetud

nõudekiri Omniva vahendusel. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustust täitnud.Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel

sissenõudmiskulu 15 eurot.

4.4. Menetluskulud jättis maakohus haginõudest 55 euro ulatuses loobumise tõttu TsMS § 168

lg 4 kohaselt 55% ulatuses hageja kanda ning 45 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulusid

maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles teatas, et ei nõustu maakohtu otsusega ning palus

maakohtu otsuse uuesti läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-23-142154

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 100 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405

lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude jaotuse osas.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavas parklas parkimiskorda

rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Hageja on kostjale parkimistrahvi esitanud

ning saatnud täiendava meeldetuletuskirja. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest

leppetrahvinõude teate sõiduki kojamehe vahele paigutamisega ning tegi sellest foto.

Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo

05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637

lg 2¹), kui tuvastas Transpordiameti andmebaasi väljatrüki alusel, et kostja on sõiduki vastutav

kasutaja. Maakohus ei pidanud kindlaks tegema sõiduki registreerimisriiki, sest see ei mõjuta

vastutava kasutaja kohustusi.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda tagastada.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Liis Arrak