2-21-602/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-602

Kohtuasi

F.D hagi V.R, D.Y ja N.C vastu mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.D apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4490 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Märt Mürk

Kostja I V.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tamara Vologzanina

Kostja II D.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe

Kostja III N.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tamara Vologzanina

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 01.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

otsuse põhjendusi.

2. Jätta F.D apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud F.D kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-21-602

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.D (hageja) esitas 14.01.2021 Harju Maakohtule V.R (kostja I), D.Y (kostja II) ja N.C

(kostja III) vastu hagi, milles palub hageja kasuks välja mõista kostjatelt solidaarselt

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Samuti

palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 710

eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad korteriühistu Tallinn, Paldiski mnt 16

korteriühistu (korteriühistu) liikmed. 22.09.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus oli

päevakorras korteriühistu juhatusse uute liikmete valimine. Kuna koosolekul ei olnud

kvoorum täidetud, siis ei saanud otsuseid vastu võtta. 30.09.2020 toimus 22.09.2020

üldkoosoleku korduskoosolek, kus juhatuse liikmeteks valiti kostjad, IB ja AG. Korteriühistu

esitas 31.10.2020 registrile taotluse kande tegemiseks. 09.11.2020 toimus 30.09.2020

üldkoosoleku korduskoosolek, kus juhatuse liikmeteks valiti kostjad, hageja ja W.F. Tartu

Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusega jäeti 31.10.2020 kandeavaldus

rahuldamata.

1.2. Hageja saatis 05.12.2020 korteriühistu liikmetele e-kirja, mille manuses oli Tartu

Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus. Hageja teavitas selles korteriomanikke, et

kõik sügisesed koosolekud on olnud tühised ja uut juhatust ei ole seega valitud. Ühtlasi

märkis hageja, et juhatuse liikmed on endiselt JN, D.Y ja hageja, ehk säilib „status quo“.

1.3. Kostjad saatsid 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistu liikmetele kirja, milles viidates hageja

05.12.2020 saadetud kirjale väitsid muu hulgas, et:



„hageja on ületanud oma volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele

valeinformatsiooni“;



„hageja on korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades

sellega tahtlikult korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku

poolt 09.11.2020 valitud juhatuse normaalset tööd“;



„hageja on levitanud valeinfot“;



„valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil.“

1.4. Hageja hinnangul on kostjad esitatud väidetega loonud teistele korteriühistu liikmetele

mulje, nagu oleks hageja neile tahtlikult valetanud. Hageja vahendas teistele korteriomanikele

lihtsalt Tartu Maakohtu registriosakonna määruses sisalduvat informatsiooni. Hageja

hinnangul on ilmne, et kui süüdistada kedagi valeinformatsiooni levitamises ning kohe

seejärel viidata, et isikliku kasu eesmärgil valeinformatsiooni levitamine on karistatav, siis

luuakse sellega kuvand, et isik, keda valeinformatsiooni levitamises süüdistati, on käitunud

isikliku kasu eesmärgil.

2-21-602

1.5. Hageja hinnangul on kostjad eeltoodud ebaõigete faktiväidetega või ebakohaste

väärtushinnangutega teotanud hageja au (mainekahju) ja tekitanud talle mittevaralise kahju.

Lisaks on hagejale tekitatud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol (710 eurot).

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostjate hinnangul on hagis esitatud nõuded alusetud ja põhjendamatud. Hageja väited on

paljasõnalised, otsitud ning rajatud hageja oletustel ja väljamõeldistel. Kostjate hinnangul

pole kostjad kasutanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid, kuna hageja on esitanud korteriühistu liikmetele ebaõiget ja eksitavat

informatsiooni.

2.2. Hageja ei ole pädev ainuisikuliselt määrama, kes on korteriühistu juhatuse liikmed. Fakt

on see, et hageja teadlikult ja tahtlikult teavitas korteriomanikke, et juhatuse koosseisus pole

muudatusi toimunud.

2.3. Hageja volitused korteriühistu juhatuse liikmena algasid 29.10.2018 korteriomanike poolt

vastava otsuse üldkoosolekul vastuvõtmisest. Lähtudes korteriühistu põhikirja p-st 7.1.3

kehtisid hageja volitused kuni 29.10.2020. Seega hageja 05.12.2020 e-kirja saatmise päeval

tema volitused ei kehtinud. Hageja oli ja pidi olema eeltoodud tähtajast teadlik, kuna oli olnud

korteriühistu juhatuses juba 8 aastat. Seega hageja 05.12.2020 e-kirjas edastatud info endise

juhatuse koosseisu D.Y, JN ja F.D volituste kehtivusest ja „status quo“-st on ilmselt vale ja

on käsitatav „tahtliku valetamisena“ korteriühistu korteriomanikele.

2.4. Hageja oli 05.12.2021 e-kirja saates teadlik, et Tartu Maakohtu 04.12.2020

registriosakonna eitav kandemäärus ei olnud jõustunud. Sellises olukorras ootaks iga mõistlik

inimene ära määruse jõustumise.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 15.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi.

3.2. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjate 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistu liikmetele

saadetud kiri sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

3.3. Esile toodud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest nähtus, et kostjate 07.12.2020

korteriühistu liikmetele saadetud kiri oli vastus hageja 05.12.2020 e-kirjale. Maakohtu

hinnangul oli usutav kostjate vastuväide, mille kohaselt tekkis korteriühistu liikmete hulgas

ebaselgus pärast hageja 05.12.2020 e-kirja, milles hageja teavitas korteriomanikke, et

30.09.2020 ja 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekute otsused on tühised ja uut juhatust ei

ole seega valitud.

3.4. Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusest nähtus, et sellega jäeti

rahuldamata korteriühistu 31.10.2020 kandeavaldus. Nimetatud määrus oli edasikaevatav ja ei

olnud seetõttu hageja 05.12.2020 kirja edastamiseks jõustunud.

2-21-602

3.5. Asjas esitatud registriosakonna kohtunikuabi 07.12.2020 e-kirjast järeldus maakohtu

hinnangul see, et kohtunikuabi oli hagejale selgitanud, et juhatuse liikme kanne on

deklaratiivne ja registrikaardile kantud juhatuse liikmete, sh hageja, volituste tähtaeg on

registripidajale teadaolevalt möödunud, millest tulenevalt pidi hageja hiljemalt 07.12.2020

olema teadlik, et tema juhatuse liikme tähtaeg on lõppenud ja teda ei saa enam korteriühistu

juhatuse liikmeks lugeda. Samas kirjas on kohtunikuabi hagejale selgitanud, et eitav

kandemäärus on tehtud peamiselt seetõttu, et korduvkoosoleku korraldamine ei vastanud

seaduse nõuetele ja seejärel korraldati lisaks korduskoosolekule veel korduskoosolekuid.

Samas kirjas selgitati hagejale, et kandemäärus jõustub 20.12.2020, kui sellele ei esitata

määruskaebust.

3.6. Hageja valiti korteriühistu juhatuse liikmeks 29.10.2018 üldkoosoleku otsusega ja seega

lõppes hageja juhatuse liikme volituste tähtaeg korteriühistu põhikirja p 7.1.3 kohaselt kahe

aasta möödumisel ehk hiljemalt 29.10.2020.

3.7. Maakohtu hinnangul järeldus eeltoodust, et hageja esitas 05.12.2020 kirjas korteriühistu

liikmetele eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid juhatuse liikme koosseisu ja

registriosakonna 04.12.2020 määruse sisu ning 30.09.2020 ja 09.11.2020 üldkoosolekute

otsuste tühisuse kohta. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud kostjate kui 09.11.2020

üldkoosoleku otsusega valitud uute korteriühistu juhatuse liikmete pöördumine ja olukorra

selgitamine. Asjaolu, et kostjad nimetasid hageja informatsiooni valeinformatsiooniks, mida

see kujunenud olukorda arvestades oligi, ei ole maakohtu hinnangul ebaõige faktiväide või

ebakohane väärtushinnang.

3.8. Kostjate hinnangul ei vastanud tõele hageja väide, et ta väidetavalt edastas üksnes infot,

mis sisaldus Tartu Maakohtu registriosakonna määruses. Maakohus leidis, et väärad olid

hageja väited selle kohta, et korteriühistu üldkoosoleku otsused uute juhatuse liikmete

valimise kohta on tühised. Hageja esitas ebaõigeid andmeid korteriühistu liikmetele, millega

eksitati korteriühistu liikmeid. Sellest järeldus, et kostjad ei esitanud hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

3.9. Maakohus leidis, et kuna hageja väide selle kohta, et kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub,

et hageja on esitanud „valeväiteid isikliku kasu saamise eesmärgil“, ei sisaldu 07.12.2020

kirjas ja kostjate kirja kogumis hinnates ei ole võimalik sellist järeldust teha, siis on hageja

väide, et kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub, et hageja kasutas „valeväiteid isikliku kasu

saamise eesmärgil“ oletuslik ja tõendamata.

3.10. Hageja õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kuna tulenevalt VÕS § 1046 lg-test 1 ja 2

olid kostjate viited hageja poolsetele valeväidete esitamisele õigustatud ja arvestasid

korteriühistu liikmete huve. Maakohtu hinnangul pidi hageja korteriühistu liikmetele

ebaõigete andmete esitamisel arvestama, et sellele võidakse teiste korteriühistu liikmete poolt

tähelepanu juhtida. Samuti leidis maakohus, et isegi juhul, kui eeldada, et kostjate esitatud

väited valeandmete esitamise kohta olid ebaõiged faktiväited või ebakohased

väärtushinnangud, oli tegemist väheolulise rikkumisega, mida hageja pidi korteriühistu

juhatuse liikmena korteriühistus kujunenud olukorda arvestades taluma.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2-21-602

4.1. Maakohus rikkus hagi rahuldamata jättes menetlusõigust, jättes põhjendamata, milliste

tõendite alusel jõudis maakohus seisukohale, nagu oleks hageja kellelegi valetanud või kedagi

tahtlikult eksitanud. Toimikus ei ole selliseid tõendeid. Ühtlasi kohaldas maakohus ebaõigesti

materiaalõigust, asudes seisukohale, nagu oleks kostjate tegevus olnud õiguspärane.

4.2. Vastab tõele, et Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus, mille põhjal hageja

05.12.2020 kirja saatis, osutus ebaõigeks, kuid seda tuleb eristada valeinformatsiooni

levitamisest ja korteriomanike tahtlikust eksitamisest. Hageja ei ole valetanud ega

korteriomanikke tahtlikult eksitanud. Seisukoha esitamine, mis osutub hiljem ekslikuks, ei

võrdu valeinformatsiooni esitamise ega tahtliku eksitamisega. Valetamine eeldab teadlikkust.

Hageja lähtus eeldusest, et kohtumääruses toodud info on tõene. Hageja ei saanud 05.12.2020

teada, et 25.01.2021 tehakse määrus, millega 04.12.2020 määrus tühistatakse.

4.3. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostjad on avaldanud mh väite, mille kohaselt „hageja

on korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult

korteriomanikke“. Asjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, nagu oleks hageja teisi

korteriomanikke tahtlikult eksitanud. Hageja ei ole ka isikliku kasu eesmärgil valetanud.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjate väide „isikliku kasu eesmärgi“ kohta ei

puutu hagejasse.

Vastustajate seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

7. Ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil avaldas hageja, et vaidluse all ei ole see, et 04.12.2020

registriosakonna määrus osutus ebaõigeks. Hageja selgitas, et hagiavalduse aluseks on

asjaolu, et kostjad on nimetanud hagejat valetajaks, väitnud, et ta tahtlikult eksitas teisi

korteriomanikke ja viitasid, et see toimus isikliku kasu eesmärgil – mitte see, kas hageja

edastatud informatsioon oli sisuliselt tõene (II kd tl 37–38, ajamärk 00:17:20). Seega hageja

nõuded tuginevad kostjate 07.12.2020 e-kirjas avaldatud väärtushinnangutele, et hageja

valetas tahtlikult ja hageja avaldas valeandmeid avaldanud isikliku kasu eesmärgil.

8. Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mida saab põhjendada, kuid mitte

tõendada (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 28). Ringkonnakohus leiab, et kostjate

07.12.2020 kirjas sisalduvad väited selle kohta, et hageja on esitanud korteriühistu liikmetele

tahtlikult isikliku kasu eesmärgil valeandmeid, on käsitatavad väärtushinnangutena. Need

kujutavad endast kostjate antud hinnangut hageja käitumisele.

9. Esmalt käsitab ringkonnakohus kostjate avaldatud väärtushinnangut sellest, et hageja on

avaldanud valeandmeid tahtlikult.

2-21-602

9.1. Hageja heidab maakohtule ette, et kuigi 04.12.2020 määrus osutus ebaõigeks, tulnuks

seda eristada valeinformatsiooni levitamisest ja korteriomanike tahtlikust eksitamisest. Hageja

leiab, et „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt eeldab valetamine sihilikult vale

rääkimist ja teadlikult tõsiasjade moonutamist, mida hageja ei teinud. 04.12.2020

registriosakonna määruses on avaldatud seisukohta, et vaidlusaluste üldkoosolekute otsused ei

ole kehtivad, ning keeldutud uusi juhatuse liikmeid registrisse kandmast. Ringkonnakohtu

hinnangul võis hageja neil asjaoludel olla üldkoosolekute kehtivuse osas eksituses ning

seetõttu ei olnud hageja 05.12.2020 e-kirjas avaldatu osas, mis puudutas üldkoosolekute

otsuste tühisust, tahtlik valeinfo.

9.2. Sellele vaatamata ei saa mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist VÕS § 1046

tähenduses lugeda õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2)

(RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). VÕS § 1046 alusel ei loeta õigusvastaseks

väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist,

kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11,

RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 12). Igale avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Kui väärtushinnangul ei ole

isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, võib olenevalt asjaoludest väited

lugeda isiku au teotavaks üksnes tühisel määral. Selline hinnang ei ületa VÕS § 1046 lg 1

õigusvastasuse künnist (vt ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

9.3. Ringkonnakohus leiab, et siinse vaidluse asjaoludel ei ületa kostjate 07.12.2020 e-kirjas

esitatud väide tahtlikust valeandmete avaldamisest õigusvastasuse künnist.

9.4. Kostjate e-kiri oli vastus hageja 05.12.2020 e-kirjale, milles hageja esitas väite selle

kohta, nagu ei oleks 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetel volitusi

ja üldkoosoleku otsused ei kehti. Nii hageja 05.12.2020 kui ka kostjate 07.12.2020 e-kiri

edastati korteriühistu sisemises meililistis. Kirjavahetuse kohaselt avaldasid hageja ja kostjad

arvamusi selle üle, kas 2020. aasta oktoobris ja novembris toimunud üldkoosolekute otsused

olid kehtivad. Juhatuse liikmete vahelise eriarvamuse väljendamine üldkoosoleku otsuse

kehtivusest ja juhatuse koosseisust ei ületa siinse vaidluse asjaoludel õigusvastasuse künnist,

mida juhatuse liikmed korteriühistu siseses auditooriumis (meililistis) taluma peavad.

9.5. Seejuures tingis kostjate 07.12.2020 e-kirja saatmise üksnes hageja enda 05.12.2020

saadetud teave, mis asjaoludest nähtuvalt korteriühistu liikmetes segadust tekitas. Hageja

väitis 05.12.2020 e-kirjas, et „kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised /…/ ja

juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib „status quo“.“ (I kd tl 81). Kostjad on tõendanud,

et korteriühistu liige palus 07.12.2020 selgitada, kes on juhatuse liikmed, kelle poole ühistu

liikmed saavad pöörduda (I kd tl 82). Samal ajal pidi hageja korteriühistu juhatuse liikmena

olema teadlik, et hageja nimetatud juhatuse liikmete volituste tähtaeg oli möödunud. Juhatus

valiti 29.10.2018 (I kd tl 63) koosolekul ja korteriühistu põhikirja punkti 7.1.3 järgi valitakse

juhatuse liige tähtajaliselt kaheks aastaks (I kd tl 65–69 pöördel). Seega ei olnud tõele vastav

hageja 05.12.2020 e-kirjas avaldatu, nagu oleks juhatus endiselt koosseisus JN, D.Y, F.D ,

isegi, kui üldkoosoleku otsused oleksid osutunud tühiseks. 30.09.2020 koosoleku

hääletusprotokollist (I kd tl 73–75) nähtub, et „Endised juhatuse liikmed Juri Niitepõld ja F.D

igati püüdsid takistada koosoleku kokku kutsumist ja läbi viimist, mõjutada omanike

2-21-602

arvamust (ei andnud vajalikke andmeid, saatsid omanikele kirju, püüdsid veenda omanike

hääletuse teel koosoleku läbiviimise ebaseaduslikkusest jne.). Tundmatud isikud takistasid

koosoleku läbiviimist ning mitmel korral võtsid kutse/hääletuslehe korteriühistu teadete

tahvlilt maha, mis oli samal päeval uuesti välja pandud.“ Seega nähtub asjaoludest, et vaidlus

uue juhatuse valimise üle algas juba enne 30.09.2020 koosolekut ja kohtule on usutav, et

korteriühistu liikmetes tekitas erinevatelt isikutelt saadud teave segadust. Ringkonnakohus

arvestab korteriühistus tekkinud konfliktset olukorda ka õigusvastasuse hindamisel VÕS §

1046 kohaselt.

9.6. VÕS § 1046 järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest. Isegi, kui hageja ei saanud mõista, et 04.12.2020 määruses

sisalduvad järeldused üldkoosolekute otsuste kehtivusest ei ole õiged, on hageja sellele

vaatamata edastanud ebaõiget teavet juhatuse koosseisu kohta. Arvestades, et hageja oli

Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liige juba alates 2012 ning valitud uuesti 29.10.2018

üldkoosoleku otsusega, pidi hageja olema teadlik ka eelmise juhatuse liikmete volituste

tähtaja saabumisest. Asjaoludest nähtuvalt toimus vaidlus korteriühistu sisemises meililistis

erinevate juhatuse liikmete vahel ning vaidluse algatas eksitava teabe esitamisega hageja. Ka

ei olnud 04.12.2020 määrus hageja 05.12.2020 e-kirja saatmise ajaks jõustunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas tegemist kostjate väheolulise rikkumisega, mida

arvestades, et rikkumine toimus korteriühistu siseselt (meililistis), rikkumise aluseks oli

hageja avaldatud eksitav teave ja see tekitas korteriühistu liikmetes segadust, ei tule pidada

õigusvastasuse künnist ületavaks.

10. Teiseks käsitab ringkonnakohus hageja väidet au teotavast väitest „valeinfo levitamine on

karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil.“

10.1. Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et esitatud väide on üldine konstateering ja

kostjad pole väitnud, et hageja oleks valeinfot levitanud omakasu eesmärgil.

Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et arvestades kirja konteksti ja seda, et see rääkis

eranditult hagejast, järeldub, et mõistlik lugeja seostab avaldatud väidet hagejaga. 07.12.2020

e-kirjas on kostjad märkinud: „09.11.2020 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liige F.D on

ületanud oma volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni

seoses Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse koosseisuga. Valeinformatsiooni levitamine on

karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil.“ Ringkonnakohus leiab, et e-kirjas sisalduvast

kõnealusest lausest ei saa järeldada, et kostjad oleksid väitnud, et hageja on esitanud

ebaõigeid andmeid isikliku kasu eesmärgil. Kostjad on nimetatud lauses selgitanud valeinfo

edastamise tagajärgi ning viidanud, et isikliku kasu eesmärgil on valeteabe levitamine

karistatav. E-kirjas ei sisaldu viiteid sellele, et hagejale saabuks valeinfo levitamisest isiklik

kasu ja selles väites avaldatu ei käi hageja kohta, vaid tegemist on kostjate üldise

konstateeringuga.

10.2. Ka hageja on oma 12.12.2020 kell 11.06 e-kirjas (I kd tl 14) ja 12.12.2020 kell 15.48 e-

kirjas (I kd tl 16) küsinud kostjatelt, kas nimetatud lausega peetakse silmas hagejat kui

isikliku kasu saajat. Ringkonnakohtu 01.04.2020 istungil selgitas hageja: „Need kirjad saatsin,

et nad konkreetselt ütleksid ja et nad pärast ei hakkaks midagi tagasi ajama. Tahtsin

täpsustada, kelle kohta see käib ja et nad selgitaksid, mida nad sellega mõtlevad ja kas see

käib minu kohta. Sellele vastust ei tulnud.“ Seejuures selgitas hageja ka, et tundis end

avaldusest puudutatuna. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja avaldused seejuures

vastuolulised. Juhul, kui hageja oleks 07.12.2020 kirja mõistnud ühemõtteliselt selliselt, et

selle kohaselt avaldab hageja valeinformatsiooni isikliku kasu eesmärgil, ei olnuks hagejal

vajadust 12.12.2020 saata kahte e-kirja, milles küsis, kas lause käib tema kohta.

2-21-602

10.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega sellest, et kui tegemist oleks ebakohase

väärtushinnanguga hageja kohta, siis ei ületaks väide „valeinfo levitamine on karistatav,

iseäranis isikliku kasu eesmärgil“ üksikult ega kogumis koos teiste e-kirja väidetega

õigusvastasuse künnist siinse otsuse p-s 9 ja selle alapunktides toodud põhjendustel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

12. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud

otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)