2-23-139103/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-139103

KOHTUOTSUS

(Tagaseljaotsus)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-139103

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.04.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagiavaldus K. E. vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

4107,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183886), lepinguline

esindaja A. L.

Kostja: K. E. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine ja menetleda hagi 14.11.2024. a

menetlusdokumendis toodud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas lõpetada

menetlus.

2. Tagastada hagejale hagi eest enamtasutud riigilõiv hagist osalise loobumise tõttu,

s.o 35 eurot OÜ GS Core arvelduskontole nr EEXXX.

3. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183886) hagi menetlusse jäänud osas K.

E. (isikukood XXX) vastu.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2999,57

eurot ja sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised summas 1237,62 eurot

(perioodi eest 14.03.2021-15.04.2025).

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2999,57 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda, v.a loobumise tõttu tagastamatu riigilõivu osa,

mis jääb hageja kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 510 eurot vastavalt

menetluskulude jaotusele.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Tsiviilasi nr 2-23-139103

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank

AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb

lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused



Bondora AS (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 09.10.2020 kirjalikus vormis

laenulepingu nr BL2101130 (Lisa 2) (edaspidi laenuleping või leping), mille alusel sai

kostja laenu 3189,00 eurot intressiga 35,46 % aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev

oli 10.04.2023. Laenuandja on laenusumma kogu ulatuses Kostjale välja maksnud (Lisa 3)

ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu

189,00 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast.

Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 59,08 %, mis ei ületa toona Eesti

Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (31.05.2020

seisuga 20,52 %) enam kui kolm korda. Laenulepingu alusel võttis Kostja laenu 3189,00

eurot, intressiga 35,46 % aastas laenujäägilt, tagasimakseperioodiga 30 kuud, lepingu

lõpptähtpäevaga 10.04.2023, igakuise maksetähtpäevaga 08. - 10. kuupäeval, kohustusega

tasuda alates 09.11.2020 iga kuu igakuiseid laenu põhiosast ja intressist koosnevaid

makseid (eritingimuste p 1 alapunktid ja üldtingimuste p 6.1.). Laenulepingu p 1.21.

kohaselt lepiti kokku lepingu haldustasu tasumises 4 % algsest laenusummast aastas, s.o

10,63 eurot kuus (3189 x 4 % / 12 = 10,63), mis on maksegraafikus arvestatud

intressimakse hulka. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud ainult ühe väikese makse –

09.11.2020 0,43 eurot – mille arvelt vähenes maksegraafiku esimese makse võla põhiosa.

Kostja jäi võlgnevusse kõigi maksetega alates esimesest, 09.11.2020 maksest. Lähtudes

kostja maksete võlgnevusest (osaliselt ühe ja täielikult 3 kuu maksed) saatis laenuandja

kostjale 09.02.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse

(Lisa 9), milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade

tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 08.03.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping

09.03.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja

Tsiviilasi nr 2-23-139103

kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud.

10.03.2021, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba 5 kuu maksed, saatis

laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate,

milles ütles lepingu üles (Lisa 10). Teade saadeti kostja poolt laenuandjale teatatud e-

postiaadressil, SMS-ga tema telefoninumbril ja tehti kättesaadavaks internetis laenuandja

iseteeninduse saidil. Sellest tulenevalt jõudis ülesütlemisteade faktiliselt kostjani ja kostjal

tekkis võimalus sellega tutvuda ülesütlemisteate saatmise päeval 10.03.2021,

alternatiivselt tuleb kokkuleppest tulenevalt lugeda ülesütlemisteade kostja poolt

kättesaaduks ja leping lõppenuks hiljemalt 13.03.2021. Nõude arvestuses lähtub hageja

sellest. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja on kostjale lepingulise kohustuse

meeldetuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil 68

meeldetuletust. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale,

millest teavitati ka kostjat.



Lepingus kokkulepitud laenusumma oli 3189 eurot. Lepingu p. 1.22. kohaselt pidi kostja

tasuma lepingutasu 189 eurot, mis peeti kinni laenusummast. Kostja kontole kanti

reaalselt üle 3000 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

langeb ära lepingutasu maksmise kohustus, väheneb põhiosa jääk lepingutasu 189 euro

võtta. Kostja põhiosa võlg on siis 3189 – 0,43 – 189 = 2999,57 €. Kostja võlgnes hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 747,55 eurot (alates 14.03.2021).



Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (e-postiga) ei vastanud

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuna

hageja on loobunud hagist osas, mida kohus ei saaks välja mõista, kui vastutustundlikku

laenamise põhimõtet oleks rikutud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).



Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui

kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise

tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tsiviilasi nr 2-23-139103



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Hagejale tuleb tagastada riigilõiv loobumise tõttu osaliselt. Kohus saab riigilõivu

tagastada menetlusse võetult nõudelt üksnes üksnes ½ ulatuses enamtasutud riigilõivust

hagimenetluses vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3. Kui esisalgu oli hagihind

4872,42 eurot ja kuulus tasumisele 560 eurot, siis uue hagihinna eest tuli tasuda 490 eurot.

Sellest vahest pool, s.o 35 eurot saab hageja tagasi.



Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Seega loobutud osas jäävad menetluskulud

hageja kanda. Kohus peab põhjendatuks 20 eurot maksekäsu eest ning uue hagihinna eest

tasutava riigilõivu osas 490 eurot. Riigilõiv osas, mis ei kuulu tagastamisele loobumise

tõttu (35) eurot, jääb hageja enda kanda.



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik