2-23-115879/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

16. aprill 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-115879

Tsiviilasi

N. T., A. T., D. T. hagi N. T. vastu elatise nõudes

Hagihind

4933,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: N. T. (isikukood XXX), A. T. (isikukood XXX), D.

T. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: T. K. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler

Kostja: N. T. (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

04.02.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Hagejate lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista N. T.lt A. T. kasuks elatis alates 13.04.2023.a kuni A. T. täisealiseks

saamiseni s.o kuni XXX.a summas 206,16 eurot kuus (249,78 eurot baasumma) + 50,55

eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), - 54,17

eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01.

aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista N. T.lt D. T. kasuks elatis alates 13.04.2023.a kuni D. T. täisealiseks

saamiseni s.o kuni XXX.a summas 175,24 eurot kuus (249,78 eurot baasumma) + 50,55

eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), - 54,17

eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), - 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis muutub iga

aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast

kuust

4. Välja mõista N. T.lt N. T. kasuks elatis alates 13.04.2023.a kuni N. T. täisealiseks

saamiseni s.o kuni XXX.a summas 166,74 eurot kuus (249,78 eurot baasumma) + 50,55

eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), - 54,17

eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), - 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis muutub iga

aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast

kuust.

5. N. T.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 12. kuupäevaks T.

K. arvelduskontole nr EEXXX märkides maksekorralduse selgitusse „N. T.; A. T.; D. T.

elatis“.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 13.04.2023.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palusid

kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 780 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 22.05.2023.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju

Maakohtule.

2. Hagejad esitasid 12.06.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõuetes. Hagiavalduse

kohaselt elavad hagejad alates 02.12.2022.a emaga. Lapsed veedavad kostjaga aega kuus

keskmiselt 6 ööpäeva. Kostja otsustas iseseisvalt, et laste elatis saab olema kokku 300

eurot kuus. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud

miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta

vastavalt kehtivale PKS §-le 101. Hagejad paluvad kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt vähendada elatise summasid. Alates 2022.a novembrist maksab kostja

hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus. Hagi on esitatud pahatahtlikult, sest kostjal oli

mais pöialuumurd, mille tõttu viibisid hagejad maikuus kostja juures mõjuva põhjuse tõttu

ajaliselt vähem päevi. Igakuiselt viibivad hagejad kostja juures tegelikult keskmiselt 8

ööpäeva kuus, vahel vähem ja vahel rohkem. Kostja annab ülalpidamist vahetult ning

tasus 27.05.2023.a ka hagejate linnalaagri eest 150 eurot. Kostja leiab, et hagejate kulud

on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate või poolte endi

kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejate seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

7. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras,

mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 63-64).

8. Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, kuivõrd ta on tasunud hagejatele 300 eurot kuus.

Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Alternatiivselt palub kostja

vähendada elatist koos viibitud päevade võrra ning välja mõista õiguslikult põhjendatud ja

tõendatud elatis (dtl 80-81).

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

11. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

12. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

13. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

14. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

15. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28.

oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

16. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kostja väidab, et

viibib hagejatega koos 8 ööpäeva kuus ning üksnes mais, kui kostjal oli pöialuumurd,

viibisid hagejad kostjaga vähem päevi koos (dtl 80, 106). Hagejad vaidlevad sellele vastu

(dtl 126). Hagejad väitsid kohtuistungil, et viibivad kostja juures mitte rohkem kui 6 korda

kuus (dtl 135). Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus andis peale kohtuistungit pooltele

veelkord võimaluse esitada oma lõplikud seisukohad. Kostja seisukohta kohtule ei

esitanud ning hagejate väiteid ümber ei lükanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole oma

väite kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit ning hagejad vaidlevad kostjale vastu,

siis puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra.

17. Kostja on märkinud, et annab hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kostja esiatud tõenditest

nähtub, et kostja on tasunud trennikulud N. T. eest jaanuar, veebruar, märts 2023.a ning A.

T. eest jaanuar 2023.a (dtl 87, 90). Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd hagi

esitati kohtule juunis 2023.a ning elatist nõutakse alates 13.04.2023.a, siis leiab kohus, et

pole tõendatud, et peale hagi esitamist kostja hagejate trennikulusid on tasunud.

Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa arvestada elatise summast

maha kostja poolt tasutud linnalaagri raha 150 eurot, kuivõrd poolte kirjavahetusest

nähtub, et hagejate ema tasus samuti 150 eurot, s.o pool summast. Seega tasusid vanemad

võrdselt linnalaagri eest (dtl 81, 84, 95). Asja kohtulikul arutamisel pole kostja tõendanud,

et ta on hagetava perioodi ajal andnud hagejatele ülalpidamist vahetult.

18. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista alates 13.04.2023.a elatis vastavalt

PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

19. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

20. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba

tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise

suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus

esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

21. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette

hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 12. kuupäevaks.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

23. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4933,26 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

25. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik