2-22-17297/94 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-22-17297

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-17297

Tsiviilasi

A., B. ja C. hagi D. vastu elatise nõudes

D. avaldus A., B. ja C.-ga suhtlemise korra kindlaks

määramiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A., isikukood XXX

Hageja II B., isikukood XXX

Hageja III C., isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja E. , isikukood XXX

Hagejate lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Suhtluskorda puudutava avalduse osas on lastele määratud

riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Alar Neiland

Kostja D., isikukood XXX

Kostja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg

Menetlemise viis

Kohtuistungite toimumise ajad 09.02.2023, 10.03.2023,

27.10.2023, 15.04.2025

RESOLUTSIOON

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-17297 poolte vahel 15.04.2025 kohtuistungil sõlmitud

kompromiss järgnevalt:

1.1.

A. (isikukood XXX, laps 1) elukoht on E. igakordne elukoht Pärnu linnas.

1 (4)

2-22-17297

1.2.

D. ja E. lepivad kokku, et A. viibib vähemalt kahel õhtul nädalas D. juures õppimise

eesmärgil. E., D. ning A. lepivad konkreetsed õhtud ja ajavahemiku kokku eelmise

nädala pühapäeval. Nimetatud kokkulepe kehtib kuni lepitakse kokku teistmoodi.

1.3.

Vaba aja veetmise lepivad D., E. ja A. kokku jooksvalt, arvestades vanemate

võimalusi ning A. soove.

1.4.

D. ja E. teevad koostööd A. koolikohustuse täitmise ja tervislike küsimuste osas.

1.5.

Mõista D. lt A. kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2025 kuni A. täisealiseks

saamiseni, s.o XXX perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates

01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (alates 01.04.2025 59,43 eurot), millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS

§ 101 lg 5). Igal paaritul kuul (esimest korda mais 2025) arvestatakse igakuise elatise

suurusest maha pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega

(laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/3=37,50 eurot). Käesolevas punktis

välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb

korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Käesolevas punktis

väljamõistetud elatis tasutakse E. arvelduskontole nr XXX selgitusega „elatis, A. “

jooksva kuu 10. kuupäevaks.

1.6.

Pooled lepivad kokku, et D. tasub täiendavalt igakuiselt 50 eurot (taskuraha, mis ei

ole elatise osa) A. kontole nr XXX hiljemalt kuu viimaks päevaks alates aprillist 2025

kuni A. täisealiseks saamiseni.

1.7.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17297.

3. Käesolev kohtumäärus on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses.

4. Menetluskulud, v.a riigi õigusabi kulud, on jagatud kompromisslepinguga. Riigi

õigusabi kulud jätta riigi kanda.

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

6. Kohtumäärus resolutsiooni p-d 1.1. – 1.4. kehtivad ja kuuluvad täitmisele sõltumata

jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta

määrus on tehtud (TsMS § 5621 lg 3).

Edasikaebamise kord

D. ja E. ei saa määruse peale määruskaebust esitada, kuivõrd nad on määruskaebuse esitamise

õigusest loobunud (poolte kokkulepe, TsMS § 661 lg 4). A.-l on õigus määruse p-de 1.1. – 1.4.

peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (kohtumääruse resolutsiooni p-de 1.5. – 1.6. peale

määruskaebuse esitamise õigust ei ole). A.-l on õigus määruse peale edasi kaevata ilma

2 (4)

2-22-17297

seadusliku esindaja kaasabita.

Sisulised asjaolud ja kohtu seisukoht

Pärnu Maakohtu menetluses olid A. , B. ja C. hagiavaldused D. vastu elatise saamiseks ja D.

avaldus A. , B. ja C.-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Alaealiste laste B. ja C. elatise

nõuded ning D. nõue alaealiste laste B.-ga ja C.-ga suhtluskorra kindlaks määramiseks on

lahendatud Pärnu Maakohtu 30.10.2023 poolte kompromissi kinnitava määrusega.

15.04.2025 kohtuistungil jõudsid laste vanemad E. ja D. alaealist last A. puudutavates nõuetes

kompromissile. Kompromissis palusid pooled kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas

lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jäävad kompromissi kohaselt

menetlusosaliste endi kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 alusel menetleb kohus hagita asjana ka

hagita perekonnaasju. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 561 lg 1 kohaselt

eelistatakse last puudutavates vaidlustes kokkulepete saavutamist. Kohus saab esitatud avalduses

menetluse lõpetada kompromissi kinnitamise tõttu. Kohus on kompromissi sisuga tutvumise järel

seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi, on alaealiste laste huvides ja

kuulub rahuldamisele. Seega tuleb menetlusosaliste sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada

ning lõpetada käesolevas asjas menetlus.

TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses

sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Vastavalt

Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 määruse nr 2-22-12109 p-le 78 ei ole tegemist kohtu

valikuõigusega, s.t kohus peab TsMS § 5621 lg-t 1 kohaldama. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab

kohus, et kohtumääruse resolutsiooni p-de 1.1. – 1.4. täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Jõu

rakendamine ei ole lubatud. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut (lapsevanemat), kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2).

Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62

sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest

(TMS § 179 lg 22).

Vastavalt TsMS § 430 lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab

tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja

kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad

ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 3

järgi võib kohus jätta hagita perekonnaasja kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab,

et kuna antud lahend tehakse alaealiste laste huvides ja lahendi tegemisel arvestatakse alaealistest

endist tulenevaid asjaolusid, siis on põhjendatud jätta laste riigi õigusabi kulud riigi kanda. Laste

esindajale riigi õigusabi kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

TsMS § 5621 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

3 (4)

2-22-17297

kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult

täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.

TsMS § 553 lg 1 sätestab, et vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib

tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja

kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära

kuulata. Eeltoodust tulenevalt on A.-l iseseisev kaebeõigus kohtumääruse resolutsiooni p-de 1.1.

– 1.4. osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

4 (4)