2-24-1068/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-1068

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-1068

Tsiviilasi

A. M.-i hagiavaldus OÜ Makro Trade Baltic vastu kauba

tellimuse kohale toomise eest teenustasu võtmise

lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M. (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX);

Kostja: OÜ Makro Trade Baltic (registrikood 10617776,

asukoht: Lao 5, 80010 Pärnu, e-post: XXX), lepinguline

esindaja: Karin Varikmägi (e-post: XXX).

Resolutsioon

1. Jätta A. M.-i hagiavaldus OÜ Makro Trade Baltic vastu kauba tellimuse kohale

toomise eest teenustasu võtmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Saata kohtumäärus hagejale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (5)

2-24-1068

1. 21. jaanuaril 2024 esitas A. M. Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Makro Trade Baltic vastu

kauba tellimuse kohale toomise eest teenustasu võtmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse

kohaselt hageja kannab karistust Xxxx ja leiab, et õigusaktid ei anna kostjale õigust lisada teenuse

osutamisel lisaks kauba hinnale lisanduvale 20%-le veel omakorda tellimuse kohale toomise eest

tasu.

2. Kohus keeldus 24.01.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hagi

esemeks olev nõue ei ole eraõigussuhte osa. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib

kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid,

isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või

eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja

kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla

kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli

all. Eeltoodu alusel järeldas maakohus, et hagejat ei saa lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5

kohaselt tarbijaks, kuna ta kasutab õigusaktidega sätestatud korras temale kui kinnipeetavale

ettenähtud sisseostude tegemise õigust ehk ta ei ole vaba oma õiguste teostamisel. Samuti ei ole

kostja antud kontekstis isik, kes kõigile (sealhulgas ka vanglas viibivale hagejale) vabalt oma

teenuseid osutada saab. Ta sõlmib teenuste osutamiseks küll vanglaga tsiviilõigusliku lepingu, kuid

osutab oma teenuseid vastavalt vangla sisekorraeeskirjale ja määrab oma teenuse osutamise

tingimused sellega kooskõlas. Maakohus leidis seega, et käesoleval juhul ei ole tegemist

eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega.

3. Hageja esitas Viru Maakohtu 24.01.2024 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt

on Riigikohus oma praktikas asunud seisukohale, et vanglal lasub VangS § 48 lg-st 1 kohustus

tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Kaupa võib müüa vangla ise või anda selle

ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada

kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest

ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-

õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügi-lepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle

müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja

võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad

maakohtule. Ühtlasi on Tartu Halduskohus leidnud, et VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla avalik-

õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust

tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepingust

tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning

ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused

ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt Riigikohtu viidatud otsus nr 3-3-1- 48-12, p 10).

Seega ei saa kaebaja ja Makro Trade Baltic OÜ vahelist suhet ning sellest suhtest tekkinud

vaidluste iseloomu pidada avalikõiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega.

(TrtHK 09.12.2023, 3-23-2806). Eeltoodu põhjal leiab määruskaebuse esitaja, et kohus on

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 14.11.2024 kohtumäärusega hageja määruskaebuse, tühistas

Viru Maakohtu 24.01.2024 kohtumääruse ja saatis tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus rõhutas, et Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb eristada vangla

2 (5)

2-24-1068

avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste müügilepingust

tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga

ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus

anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda

müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende

üle alluvad maakohtule (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Õigussuhe vangla kauplust pidava

äriühingu ja kinnipeetava vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused, sh vaidlus tellitud

kauba kättetoimetamise tasu üle, vaadatakse TsMS § 1 lg 1 kohaselt läbi tsiviilkohtumenetluses (s.o

maakohtus). Ringkonnakohus leidis, et hagiavaldusest ei ole käesolevaks hetkeks võimalik selgelt

aru saada, mis on hageja nõue, s.o kas hageja soovib millegi tuvastamist või 4 euro 99 sendi

väljamõistmist. Hagiavaldusest ei ole ka aru saada, kas hageja soovib esitada nõudeid hageja ja

kostja vahelisest võlasuhtest tulenevalt (näiteks põhjusel, et hageja tellis kostjalt kauba ja pidi

maksma selle kohaletoimetamise eest 4 eurot 99 senti) või ainuüksi seetõttu, et kostja on

kehtestanud kauba kohale toomise tasuks 4 eurot 99 senti (tuvastusnõue).

5. Hageja esitas kohtu nõudmisel 04.12.2024 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt kostja

on eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb kaupade hulgimüügiga. Alates jaanuarist 2024.a osutab

kostja Xxxx kinnipeetavatele VangS §-s 48 lg.1 sätestatud kaupluseteenust. Kaup tuleb tellida e-poe

lehe kaudu ning kauba tellimisel võetakse raha automaatselt maha ning sellele on kostja lisanud

tellimuse kohale toomise tasu 5,08 eurot. Hageja tellis kostjalt kaupu 05.05.24.a,

14.06.24.a,06.07.24.a, 31.07.24.a ja 14.11.24.a ning igal tellimusel võeti tellimuse kohale toomise

tasu. Hageja leiab, et kostja on kaupluse teenuse osutamisel ilmselgelt tegutsenud õigusvastaselt ja

vastuolus VangS § 48 lg.1 sätestatuga, sest õigusaktid ei anna kostjale lisada teenuse osutamisel

lisaks kauba hinnale lisanduvale 20%-le (mis ei ole käibemaks) veel omakorda tellimuse kohale

toomise eest 5.08 eurot. Hageja palus tuvastada, et kostja poolt kauba tellimuse kohale toomise eest

teenustasu 5.08 eurot võtmine on õigusvastane ja välja mõista kostjalt hageja poolt ajavahemikul

05.05.24.a-14.11.2024.a kauba tellimisele tasutud 25.04 eurot.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja ei võta oma 31.01.2025 vastuses hagi õigeks ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata.

Hageja on toetunud oma nõudes VangS §-s 48 lg 1, mis sätestab kinnipeetava õiguse oma raha

kulutada asjadele, mille omamine vanglas on lubatud. See ei tekita ühtegi kohustust kostjale, keda

seob hankes kokku lepitud kujul ja viisil vanglaga sõlmitud lepingud. Kostjal on hankest tulenevatel

tingimustel õigus võtta tasu kinnipeetava poolt tellitud kauba kohale toomise eest. Kinnipeetaval on

õigus teha mitu toodet ühe tellimusega ja seega hoida kokku kohale toomise kulu. Kohaletoomise

kulu on tellitud toodetele, seega ei ole need eluliselt vajalikud tooted vaid heaolu tooted, mis on

kinnipeetavatele lubatud. Kostjat ei seo ükski leping ja/või seadus, mis tekitaks kostjale vastutuse

vastutada kinnipeetavate s.h. hageja raha kulutuste ja tema konto kinnipidamiste eest.

7. Hageja viide, et kostja hinnastus on suurem juurdehindlus kui 20 %, on vale ja hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Vastavalt lepingule on kostjal õigus lisada

turuhinnale kuni 20% ja mitte ühegi toote hind ei ole kallim koos kohale toomise hinnaga, kui

seaduses määratletud. Hageja on ühtlasi esitanud hagis väite, mille põhiselt hageja leiab, et kostja

on müüja ja hageja on ostja. Tulenevalt hankest müüb kostja vanglale ja täidab vangla kui lepingu

teise osapoolega võetud kohustusi. Kostjal puuduvad kohustused hageja ees.

3 (5)

2-24-1068

HAGEJA VASTUS

8. Hageja leiab oma 17.02.2025 vastuses, et kuivõrd kostja toimetab Xxxxse kohale tellimusi

korraga sadu ehk hulgi, siis ei saa kostja igalt kinnipeetavalt võtta tellimuse tasu 5,08 eurot.

Samuti on ilmselgelt selline summa ebaproportsionaalne olukorras kui isik tellib näiteks 0,40

eurosendise pastapliiatsi või 0.89 eurosendise seebi jne.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja selgitab oma 07.03.2025 vastuses, et kohaletoimetamisetasu oli hanke alusdokumentides

üheks hanke tingimuseks. Antud hanke alusdokument on avalikult kättesaadav. Samuti on Vangla

e-pood erinev tavalisest e-poest selletõttu, et see ei ole avalik ja see on välja arendatud spetsiaalselt

vangla jaoks, kus kõik on salastatud ja selle loomisel on olnud eritingimused ning need kõik kulud

antud e-poe väljaarendamiseks on kandnud just kostja. Samuti on suured nõuded sissepääsuks

vangla territooriumile, kus kõik tellitud pakid tuleb kätte toimetada isikuliselt, isikuid oodates jne.

Nende nõuetega kaasnevad suured kulud – eraldi transport, pakendamiseks vajalikud vahendid –

kastid (mida kinnipeetavad ka lõhuvad), kleebised, paberkotid jne, personal nii laos kui ka

kohapeal, kaks kullerit + autojuht, kastide äravedu, pakendamine üksuste kaupa jne. Antud e-poodi

ei saa võrrelda tavalise e-poega.

10. Patsapliiatsi, kustukummi ja paberi annab vangla kinnipeetavatele tasuta, samuti vajalikud

hügieenivahendid ja selliseid tooteid kinnipeetav ise ostma ei pea. Samuti on tagatud Vanglate

poolt kõikidele kinnipeetavatele soe toit ja arstiabi seadusega nõutud koguses ja ulatuses. Seega ei

ole kinnipeetavatel vajadust tellida ühe kaupa tooteid. Selliste tellimuste tekitamiseks ongi

riigihankega kokku lepitud tingimused, et kinnipeetavad ei hakkaks pahatahtlikult ära kasutama

kauba vedajat ja ei tekiks sealhulgas ka vanglas kohapeal veel suuremat ajakulu Vangla töötajatele,

kuna juurdepääsu iga kinnipeetava juurde isikuliselt tagab kulleritele kohapeal just iga kord Vangla

töötaja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi

vaatamata.

12. TsMS § 423 lg 1 p 13 tulenevalt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et VangS § 48 lõikest 1 tulenevalt lasub

vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ja

halduskohtu pädevuses on kontrollida selle kohustuse täitmist. Nimetatud kohustus hõlmab ka

sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemist. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas

kinnipeetaval on ka tegelikult võimalik sisseoste teha. Juurdehindlus ei tohi olla

ebaproportsionaalselt suur. Vanglal säilib nimetatud avalik-õiguslik kohustus ka siis, kui kaupa

müüb vanglas eraisik. Sel juhul on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale

juurdehindluse tegemist eraisikuga sõlmitud lepingus. (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 9-11).

Haldusasjas nr 3-24-660 31.03.2025 tehtud kohtumääruse punktis 9 leidis Riigikohus, et nii kauba

juurdehindlusele kui ka kättetoimetamise kulule seatud piir 20% turuhinnast on ette nähtud selleks,

et tagada kinnipeetavatele tegelik võimalus osta vangla poest kaupa. Tegemist ei ole

müügilepingust tulenevate kohustuste üle peetava vaidlusega. Kuivõrd antud asjas vaidlustas

kaebaja vanglas poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade ja kauba kättetoimetamise

4 (5)

2-24-1068

juurdehindluse määra, peab halduskohus tegema kindlaks, kas vangla on rikkunud VangS § 48 lg 1

tulenevat tagamiskohustust.

13. Eelmises punktis viidatud haldusasjas keeldus halduskohus kaebuse menetlusse võtmisest,

leides, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuid Riigikohus tühistas

menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saatis kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Hagiavalduste ja hageja 17.02.2025 esitatud seisukoha järgi järeldab maakohus ka

praeguses asjas, et hageja tegelik eesmärk on vaidlustada vanglas poeteenust asutava äriühingu e-

poe kaupade ja kauba kättetoimetamise juurdehindluse määra. Seega leiab maakohus, et tulenevalt

Riigikohtu selgitustest ei kuulu vaidluse lahendamine maakohtu pädevusse. Eeltoodust tulenevalt

ning juhindudes TsMS §-st § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata.

14. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi

ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

15. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Lähtudes

eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, §

660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)