2-21-19130/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

15. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19130

Tsiviilasi

C.D hagi Y.O vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning

Y.O vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja xxx

Kostja: Y.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat xxx

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja menetlus.

2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Pooled kinnitavad, et 16.10.2024 kohtuistungil vaidluse lahendamiseks

saavutatud kokkuleppe on kohtuväliselt sõlmitud ja täidetud.

2.2.

Pooled kinnitavad, et neil puuduvad üksteise suhtes mistahes varalised ja

mittevaralised nõuded seoses antud kohtuvaidluse esemeks olevate asjaoludega,

sh kaasomandi lõpetamise ja ühisvara jagamisega.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust ning enam tasutud riigilõiv 30 euro ulatuses, s.o

kokku 240 eurot C.D arveldusarvele nr xxx.

6. Rahuldada kostja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada pool

vastuhagilt tasutud riigilõivust ning menetlusse võtmata jäänud nõudelt tasutud

riigilõiv, s.o kokku 1190 eurot Advokaadibüroo Legalia OÜ arveldusarvele nr xxx.

7. Rahuldada poolte taotlus ning asendada kohtumääruse avalikustamisel poolte nimed

tähemärgiga ja mitte avalikustada nende isikukoode.

Edasikaebamise kord

Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse,

mistõttu ei ole määrus vaidlustatav.

2-21-19130

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on C.D hagi Y.O vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning Y.O

vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes. 16.10.2024 kohtuistungil saavutasid

pooled vaidluse lahendamiseks sisulise kokkuleppe, kuid vajasid täiendavat aega

kompromissi vormistamiseks. Poolte taotlusel määras kohus läbirääkimiste lõpuleviimiseks ja

kompromissilepingu kohtule esitamiseks täiendava tähtaja. 01.04.2025 määrusega peatas

kohus tsiviilasja menetluse.

2. Pooled esitasid 15.04.2025 kohtule kompromissi, mille paluvad kirjalikus menetluses

kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis sisalduvad taotlused menetluses tasutud

riigilõivust poole tagastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus

peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui

menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3). Uuendatud menetlus

jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 361 lg 4). Kohus leiab, et tulenevalt kompromissi

saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb uuendada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte

endi kanda.

6. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Samuti tagastatakse tasutud

riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem (TsMS § 150 lg 1 p

1) või kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hageja tasus hagi esitamisel

riigilõivuna 450 eurot, sellest tagastamisele kuulub hageja taotlusel 240 eurot. Kostjale

kuulub tagastamisele riigilõiv 1190 eurot.

7. Kohus rahuldab TsMS § 462 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 466 lg-ga 4

poolte ühise taotluse asendada kompromissi kinnitava kohtumääruse avalikustamisel poolte

nimed tähemärgiga ja mitte avalikustada nende isikukoode.

8. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

2 (3)

2-21-19130

õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole määrus

vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)