2-24-7690/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7690

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

23 089,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: K. K. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata 14.04.2025 esitatud kompromiss.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 15 549,79 eurot, viivis perioodi 12.07.2024 –

16.04.2025 eest 1403,89 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 332,55 euro ulatuses ja viivisenõue 15.05.2024

seisuga 2125,24 euro ulatuses.

5. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda. Jätta hageja poolt tasutud

riigilõiv 75,19% ulatuses kostja kanda ja 24,81% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja

menetluskulud 24,81% ulatuses hageja kanda ja 75,19% ulatuses kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 947,39 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 15.05.2024 hagi kostja vastu ning 06.08.2024 alternatiivse

nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 15 882,34 eurot ja hagi esitamise seisuga (15.05.2024)

sissenõutavaks muutunud viivis 2125,24 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivis määraga 32% aastas põhinõudelt (15 882,34 eurot) alates 16.05.2024 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

Alternatiivselt

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud

laenulepingust (refinantseerimislaen) nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kokku summas 14 098,13 eurot vastavalt 06.08.2024 esitatud maksegraafikule

(maksegraafiku maksete kuupäevad ja summad toodud 19.09.2024 menetlusse võtmise

määruses);

1.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxxx tulenevatest tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. F OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid laenulepingu nr xxxx, mille alusel laenuandja

refinantseeris kostja kohustusi kokku 16 627,73 euro ulatuses. Kostja allkirjastas lepingu

08.07.2022 kell 13:51 (hagiavalduse lisa 1) iseteenindusportaalis ja seal oli ja on see kostjale

nähtav ja kättesaadav siiani. Seega sai kostja lepingu digitaalsel kujul kätte.

2.2. Kostja avaldas soovi ja andis nõusoleku F OÜ-le laenulepingu nr xxxx alusel

väljamakstava laenusumma arvelt tasuda kostja võlausaldajatele. Laenu maksis F OÜ

08.07.2022 välja P OÜ kontole nr xxxx summas 3321,64 eurot (lisa 1) ja B AS kontole nr xxxx

summas 12 973,54 eurot, kokku 16 295,18 eurot (lisa 2). Kostja kinnitas, et nende summade

tasumisega loetakse laenusumma laenulepingu nr xxxx alusel kätte saaduks.

Lepingutasu 332,55 eurot kostjale välja ei makstud, vaid see lisati kostja maksegraafikule,

kokku 16 627,73 eurot (16 295,18 + 332,55).

2.3. Hageja selgitab, et kostja teostas laenulepingu alusel ainult ühe osamakse 530,73 eurot.

Hageja määras tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi

kostja laenu tagastama 72 osamaksega (lisa 1, lk 1). Maakohus on 12.07.2023 kohtuotsusega

tsiviilasjas number xxxx välja mõistnud kostjalt lepingujärgsed 8. ja 9. osamaksed, seega

kostjal on tasumata laenuleping alates 10. osamaksest, mis on alates 10.05.2023.

Kostja on tasunud kohtulahendi nr xxxx alusel hagejale kohtutäituri K. P. vahendusel

09.10.2023 kokku 348,80 eurot, mille saab lugeda kohtulahendi nr xxxx täitmiseks, sest

nimetatud lahendi alusel on kostjalt välja mõistetud põhivõlg 214,66 eurot ja intress 134,14

eurot, kokku 348,80 eurot. Rohkem tasumisi kostja teostanud pole.

Hageja esitab hagi põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas võlaõigusseaduse (VÕS) §

403 lg-t 6 ja 7 arvestades.

2.4. Kostjal on tasumata uuesti määratud osamaksed alates 10. osamaksest, s.o alates

10.05.2023. Sellest tulenevalt teavitas laenuandja kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest

ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023 ning kuna kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 15.12.2023 üles (hagiavalduse lisa 3).

Lepingu ülesütlemise avaldus on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX

(hagiavalduse lisa 3) ja on kostjale e-posti teel kätte toimetatud. Kostja on nimetatud e-postilt

suhelnud nii laenuandja kui ka hagejaga. Kostja sai KTP vahendusel 27.06.2024 kätte koos

hagimaterjalidega lepingu ülesütlemise avalduse (hagiavalduse lisa 3).

Hageja leiab, et kui kohus ei saa lugeda lepingu üles ütlemise avaldust kätte toimetatuks, siis

saab lugeda selle kätte saaduks koos hagimaterjalidega 27.06.2024 ning täiendav tähtaeg

kohustuse täitmiseks s.o 14 päeva hakkas kulgema sellest päevast. Lähtuvalt eeltoodust muutus

kogu nõue sissenõutavaks hiljemalt 12.07.2024 kuupäeva möödumisega.

2.5. Kui lugeda, et leping ei ole üles öeldud, siis tuleb kostjal krediit tagastada alusetu

rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediidi kanda P OÜ kontole ja B AS

kontole. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue F OÜ-lt

alusetult saadu tagastamiseks.

2.6. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja selgitab, et kui kohus ei saa rahuldada hagi lepingu

ülesütlemisest tulenevalt, siis kostja maksegraafikust tulenevad osamaksed muutusid

sissenõutavaks nende maksetähtpäevade saabumisega. Laenuandja ja laenuvõtja leppisid kokku

krediidi tagastamises maksegraafiku alusel (hagiavalduse lisa 1). VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb

krediit osamaksetena tagastada maksegraafikus märgitud aegadel. Kostjal on tasumata põhivõla

jääk 15 882,34 eurot (1784,21 + 14098,13), millest 1784,21 eurot on alternatiivnõude esitamise

seisuga s.o 06.08.2024 muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 14

098,13 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Osamaksed alates 10.09.2024 kuni 10.07.2028

muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval.

Kostja tegi F OÜ-le lepingu täitmiseks kokku 9 tagasimakset minimaalses nõutud summas ja

neist viimase makse 10.04.2023, s.o pea poolteist aastat tagasi. Kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset nõude katteks hagejale pärast nõude loovutamist. Hageja on proovinud kostjaga

korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla

tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Samuti ei ole kostja üles näidanud

huvi võla tasumiseks kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida

oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed alates 10.08.2024 kuni 10.07.2028 kokku summas 14 098,13 eurot osamaksete

maksetähtpäevale järgneval päeval.

2.7. Laenuandja loovutas 18.12.2023 laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu

hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Loovutusteatis on kostjale

saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti

teel. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana teatise nõude loovutamise kohta, mille kättesaamist

on kostja kinnitanud 27.06.2016 kell 18:39 e-toimiku vahendusel.

Hagiavalduse lisast 4 nähtub Lepingu lisa nõude loovutamiseks, millel on kinnitatud

laenulepingu nr xxxx põhiosa võlgnevust summas 16 587,25 eurot. Nimetatud tõenditest on

võimalik üheselt tuvastada, et esialgne võlausaldaja on oma nõude tervikuna üle andnud teisele

isikule s.o hagejale (nõude loovutamine koostoimes VÕS § 164-ga). Seega on hagejal õigus ka

lepingust tulenevatele kõrvalnõuetele vastavalt VÕS § 167 lg-le 3. Hageja on arvamusel, et

nimetatud nõude loovutamise kinnituse ja seaduse koostoimega saab lugeda loovutamise

järgselt sissenõutavaks muutunud osamaksed hagejale loovutatuks kooskõlas VÕS § 165-ga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kompromissi kinnitamata jätmine

3.1. Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud, kostja on kinnitanud

kättesaamist, vastanud, et on nõus kirjaliku menetlusega, aga hagile vastust esitanud ei ole.

Kohus teavitas pooli, et lahendab poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses ja kuulutab

otsuse 16.04.

3.2. Pooled esitasid 14.04 kompromissi, mille kohaselt peaks kostja hagejale tasuma põhivõla

15882,34 eurot, viiviseid 6697,56 eurot ja menetluskulusid 1030 eurot. Tasuda tuleks eeltoodu

osamaksetena, ühe aasta jooksul 350 eurot kuus, edasi järgmise aasta jooksul 650 eurot kuus ja

kolmandal aastal 1000 eurot kuus. Kompromissi kohaselt, kui kostja jätaks ühe maksegraafiku

makse õigeaegselt tasumata, oleks hagejal õigus kogu võlg pöörata sundtäitmisele ning nõuda

viivist 32% aastas põhivõlalt.

Ka kohtuliku kompromissi sõlmimisele kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid

ning muid tarbijakrediiti reguleerivaid VÕS sätteid (vt VÕS § 402 lg 5 sätestab erandi,

milliseid sätteid ei kohaldata). Seega kui olemasoleva krediidilepingu asemele sõlmitakse uus

tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastav leping või kui olemasolevaid kohustusi suurendatakse

(vt VÕS § 4034 lg 9), tuleb kõiki VÕS 22. ptk teise jao kohustusi täita. Sellest erand on tehtud

üksnes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel sõlmitava

lepingu puhuks, mis lubab tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ümber kujundada üksnes

tingimusel, et see ei muuda võlgniku olukorda halvemaks.

Kohus kompromissi ei kinnita, sest see ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse

eesmärgiga ega võlgade restruktureerimise tingimustega. Esiteks ei võlgne kostja hagejale

hageja nõutud summat ega viivist (vt otsuse punkt 5). Seetõttu halvendaks kompromissi

sõlmimine kostja olukorda. Teiseks on hageja ise esile toonud, et tugineb sellele, et on lepingu

üles öelnud pärast eelviidatud kohtuotsuse tegemist (otsus tehti 12.07.2023), sest kostja ei

tasunud ka edaspidi tagasimakseid. Arvestades, et kostja ei ole kohustust seni täita suutnud, seda

ka peale eelmist kohtuotsust, ei ole kohtul mitte mingit alust arvata, et kostja suudaks ka uut

kompromissi täita, eriti arvestades igakuise tagasimakse summasid. Seega ei oleks uue

maksegraafiku sõlmimisel mingit perspektiivi.

Kohus selgitab, et mitte igasugune maksegraafiku tegemine ei ole võlgniku olukorda leevendav

ning võla tasumist soodustav. Näiteks on Finantsinspektsioon selgitanud (“Krediidilepingust

tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku

makseraskustest“, 02.10.2020. a märgukiri) kuidas tuleks valida ja rakendada võla

restruktureerimise meetmed. Lihtsalt uue, võlgnikule ilmselgelt mittejõukohase maksegraafiku

sõlmimine ei ole kooskõlas ei restruktureerimismeetmete rakendamise kriteeriumide,

vastutustundliku laenamise kohustuse ega ka KIOS § 3 lõikega 9.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 8, millele kostja on 08.07.2022

andnud digiallkirja ja F OÜ digitempli. Digiallkirjastatud konteineris on laenulepingu nr xxxx

eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht,

laenutaotlus ja avaldus raha väljamaksmise kohta. Hageja on esitanud ka maksekorraldused (dtl

69 ja 71), mis tõendavad hageja väiteid laenusumma väljamaksmise kohta. Hageja on esile

toonud, et leping oli ja on kostjale kättesaadav laenuandja iseteenindusportaalis.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses)

on välja makstud. Kohus kontrollis lepingus toodud tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse

määr on arvestatud õigesti. Kohus on tsiviilasjas xxxx juba vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise tuvastanud ning sellest tulenevalt on tehtud ümberarvestus.

5. Hageja nõuded

5.1. Kohus tuvastas, et laenuandja F OÜ kuulub 100%-liselt F OÜ-le, mille osanik on AS

PlusPlus Capital. F OÜ loovutas nõude hagejale 08.07.2022. Hageja loovutas 19.10.2023 nõude

osaliselt tagasi laenuandjale. Laenuandja loovutas 18.12.2023 tagasi hagejale (esitatud ka tõend,

dtl 38) nõude lepingu nr xxxx maksegraafiku alusel alates 10.05.2025 kuni 10.07.2028

sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas, koos kõrvalnõuetega.

5.2. Tsiviilasjas xxxx tehtud otsuses on tuvastatud, et 21.04.2023 seisuga olid sissenõutavaks

muutunud osamaksed kuni osamakseni 9, millise maksetähtaeg oli 10.04.2023. Kohus tuvastas

ettemaksu 163,59 eurot ja leidis, et selle arvelt on täielikult tasutud osamaksed 6 ja 7 (80,16 +

82,37) ja 1,06 euro ulatuses osamakse 8. Kohus leidis, et hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks osaliselt osamakse 8 (maksetähtajaga 10.03.2023) osas 126,51 eurot ja osamakse

9 (maksetähtajaga 10.04.2023) 88,15 eurot ehk kokku oli hagiavalduse esitamise seisuga

muutunud sissenõutavaks põhivõlg 214,66 eurot. Need kohus ka välja mõistis.

Hageja on hagis väitnud, et on tagasimaksed uuesti määranud. Kohtule sellist eraldi dokumenti

(tõendit), kus oleks kogu lepingu kehtivuse ulatuses tagasimaksed uuesti määratud, esitatud ei

ole. Kui aga kohus võrdleb hageja menetlusdokumentides esitatud tagasimaksete kuupäevi ja

summasid, siis need ühtivad lepingu osaks oleva maksegraafiku põhiosamaksete tulbaga. Seega

kohus saab aru, et hageja on tagasimaksete uuesti määramisena lähtunud algse lepingu

maksegraafiku põhiosamaksete tulbast.

Vastuseks kohtule selgitas hageja, et kostja on laenulepingu alusel teinud enne kohtumenetlust

ühe osamakse 530,73 eurot ning pärast kohtumenetlust kohtulahendi nr xxxx alusel hagejale

kohtutäituri K. P. vahendusel 09.10.2023 kokku 348,80, millest põhivõla katteks arvestati

vastavalt kohtuotsusele 214,66 eurot ja intresside katteks 134,14 eurot.

5.3. Hageja tugineb sellele, et on lepingu üles öelnud pärast eelviidatud kohtuotsuse tegemist

(otsus tehti 12.07.2023), sest kostja ei tasunud ka edaspidi tagasimakseid.

Hageja on kohtule esitanud tõendina e-kirja, mis on 30.11.2023 saadetud kostjale (dtl 35),

millest nähtub, et laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 14 päeva

arvates tahteavalduse kättesaamise hetkest. Kirjas on märgitud, et võla tähtajaks tasumata

jätmise korral loeb laenuandja lepingu üles öelduks, st laenuandja käsitles seda teadet ühtlasi

lepingu üles ütlemise teatena.

Hageja on esile toonud, et lepingu ülesütlemise avaldus saadeti kostjale ka postiga ning et e-

posti aadressilt XXX on kostja suhelnud nii laenuandja kui ka hagejaga. Samas ei ole hageja

välja toonud konkreetset kuupäeva, millal kostja e-kirja kätte sai, vaid on asunud seisukohale, et

täiendav tähtaeg oli antud kuni 14.12.2023. Nagu öeldud, üles ütlemise teates sellist kuupäeva

ega üles ütlemise päeva kuupäeva kirjas ei olnud ning üles ütlemise tähtaeg oli teates seatud

sõltuvusse teate kostja poolt kätte saamisest. Seda arvestades ei saa kohus lugeda lepingut üles

öelduks alates 15.12.2023.

Hageja leiab, et kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte hiljemalt kohtumenetluses

kättetoimetamisportaali vahendusel 27.06.2024. Sellega kohus nõustub. Hageja märgib, et sel

juhul algas täiendav tähtaeg 14 päeva kohustuse täitmiseks sellest päevast ning kogu nõue

muutus sissenõutavaks hiljemalt 12.07.2024. Ka sellega kohus nõustub.

5.4. Hageja nõuab põhivõlana 15 882,34 eurot.

Laenuna maksti välja 16 295,18 eurot ning kostja on hageja väitel põhivõla katteks

tagasimakseid teinud 530,73 + 214,66 = 745,39 eurot.

Kohus on seega tuvastanud, et kostjal on laenulepingu nr xxxx alusel tagastamata laenuks

saadud summast 15 549,79 eurot.

Hageja nõue 15 882,34 eurot sisaldab ka lepingutasu 332,55 eurot, mida aga kostja VÕS § 4034

lg 7 kohaselt ei võlgne. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg

1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 osaliselt ja mõistab kostjalt välja 15 549,79 eurot.

5.5. Hagis nõuab hageja põhivõlalt viivist 32% aastas alates 15.12.2023.

Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub,

analoogselt intressimääraga, ka viivisemäär seadusjärgse viivisemääraga, aga tingimusel, et see

ei ületa lepingujärgset viivisemäära.

Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust

olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Regulatsiooniga on asendatud

lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga ent tingimusel, et seadusjärgne intressimäär ei ole

lepingujärgsest kõrgem. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et

viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis

antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt

on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem

lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus asus seisukohale, et põhivõla nõue muutus sissenõutavaks 12.07.2024, seega kohus

mõistab kostjalt viivise välja alates sellest kuupäevast. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6,

§ 108, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel põhivõlalt välja viivise seadusjärgses viivisemääras kuni

põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

1403,89 eurot.

6. Menetluskulud

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leidis asjas 2-

23-126294, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitab seetõttu põhjendamatu nõude.

Antud juhul võtab kohus arvesse, et hageja on laenuandjaga samasse gruppi kuuluv ettevõte ja

jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et laenuandja rikkus laenu andmisel vastutustundliku

laenamise kohustust. Laenu andmata jätmisel ei oleks tekkinud võla tagasinõudmise kulusid. Sel

põhjusel jätab kohus hageja õigusabikulud tervikuna hageja enda kanda.

Hageja on hagilt vastavalt TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tasunud

riigilõivu 1260 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 15.05.2024 esitatud hagi hind oli 23 089,93 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 15 549,79 eurot ja viivisenõude põhivõlalt

alates 12.07.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras,

mis ühe aasta eest arvestatuna on 1812,27 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi

summas 17 362,06 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (23 089,93 eurot)

75,19%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivu 75,19% ulatuses kostja kanda ja 24,81% ulatuses hageja

kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus 24,81% ulatuses hageja kanda ja 75,19% ulatuses

kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75,19% riigilõivust (1260 eurot), millele vastab

summa 947,39 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik