3-24-295/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-295

Määruse kuupäev

16. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Toomas Lükki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. jaanuari

2024. a otsuse nr 4.2-1/286-1 tühistamiseks ja relvasoetamisloa

väljastamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Toomas Lükk, esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristin

Annsoo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-295 menetlus.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Toomas Lükki kasuks välja menetluskulud

summas 976 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot Attela Advokaadibüroo OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Lükk (kaebaja) esitas 10. novembril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

relvasoetamisloa taotluse püstoli kohta enese ja vara kaitse otstarbel. Kaebaja selgitab, et

soovib soetada uut ja moodsamat relva, sest olemasolev relv on üsna vana ja kulunud ning ei

pruugi olla töökindel. Kaebajal on relvaluba olnud juba üle 20 aasta. Kaebaja on Kaitseliidu

liige ning ärevatel aegadel saab kaebaja relvaga kaitsta kodumaad ja oma vara.

2. PPA teatas 22. novembri 2023. a kirjaga kaebajale, et PPA-l on alus keelduda loa

väljastamisest ning andis kaebajale võimaluse esitada täiendava arvamuse ja vastuväited. PPA

asus seisukohale, et turvalisuse tagamiseks ei vaja isik erinevaid relvi. Hetkel omab kaebaja

ühte püssi ja ühte püstolit enese ja vara kaitse otstarbel. Kui hetkel kaebaja turvalisuse

3-24-295

tagamiseks soetatud relvad ei ole asjakohased, tuleks mõelda nende võõrandamisele või kui

relv ei ole töökindel, siis on võimalik see saata hävitamisele.

3. Kaebaja esitas 28. novembril 2023 PPA-le vastuse, milles selgitab, et tema relvad omavad

kaebaja jaoks emotsionaalset väärtust. Kaebaja püstol on töökindel, kuid uuemad ja

moodsamad relvad on paremad käsitseda. Õigusaktidest ei tulene, et isikul ei või olla kolme

relva.

4. PPA keeldus 8. jaanuari 2024. a otsusega nr 4.2-1/286-1 kaebajale relvasoetamisloa

väljastamisest. Kaebaja omab relvaluba nr DL10026299 kehtivusega kuni 5. november 2028

õigusega hoida ja kanda sileraudset püssi Iž kaliiber 16 nr 10049 ning püstolit Makarov

kaliiber 9x18 nr ГE5938 enese ja vara kaitse otstarbel. Kaebajal on võimalik tagada

turvalisust olemasolevate relvadega. Kaebajal on võimalik omada relva sportimise otstarbel,

kuid selleks peab ta olema vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige ning tal on

kohustus tõendada, et ta harjutab aktiivselt võistlustel osalemiseks. Kaebaja väidetav soov

soetada uut ja moodsamat relva ei ole seotud tema enda või vara turvalisuse tagamisega. Kui

kaebaja püstol on vana ja kulunud ning ei pruugi olla töökindel, siis on kaebajal võimalik

lasta teha püstol töökorda või esitada taotlus relva võõrandamiseks, hävitamiseks,

kollektsioneerimiseks või muuta laskekõlbmatuks. Kaebajal on võimalik laskmist harjutada

varasemalt soetatud relvaga. Relvaseadus ei sätesta tulirelvade piirarvu, kuid see ei tähenda, et

PPA ei peaks kaaluma iga järgneva relva vajadust taotletud otstarbele.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 31. jaanuaril 2024 kaebuse, milles palub tühistada PPA

8. jaanuari 2024. a otsus nr 4.2-1/286-1 ja teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebaja taotlus

relvasoetusloa väljastamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. PPA ei

saa loa andmisest keeldumisel tugineda relvade arvule, vaid saab hinnata, kas relva soetamise

otstarve vastab seaduses sätestatule.

6. Tartu Halduskohus võttis 5. veebruari 2024. a määrusega Toomas Lükki kaebuse

menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

7. Vastustaja esitas kohtule 6. märtsil 2024 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

8. PPA tunnistas 1. aprilli 2025. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 oma varasema 8. jaanuari 2024. a

otsuse nr 4.2-1/286-1 kehtetuks ning otsustas jätkata kaebaja relvasoetamisloa taotluse

menetlust. PPA rahuldas samal päeval kaebaja taotluse ning väljastas talle relvasoetamisloa

nr DL50048457 (püstol 1 tk) kehtivusega kuni 1. juuli 2025.

9. PPA esitas 2. aprillil 2025 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks.

10. Kohus palus 3. aprilli 2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja

menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus

kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada menetluskulude

tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

11. Kaebaja esitas kohtule 8. aprillil 2025 vastuse, mille kohaselt on ta oma kaebuses

soovitud eesmärgi saavutanud ning ei näe vajadust kohtumenetluse jätkamiseks

tuvastamiskaebuse menetluses. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 2684 eurot. Kaebaja esindaja on kohtumenetlusega seoses teinud toiminguid kokku

3-24-295

11 tundi ning vandeadvokaadi tunnihind käesolevas asjas on olnud 244 eurot (200 eurot +

22% käibemaks). Samuti palub kaebaja tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot Attela

Advokaadibüroo OÜ-le.

12. Vastustaja esitas 15. aprillil 2025 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude

väljamõistmise taotlusele, millest leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ei

ole põhjendatud. Kaebaja esindaja tunnihind ületab sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

Praeguses vaidluses ei ole põhjendatud hüvitada kaebaja õigusabikulusid, mille tunnihind

ületab 170 eurot. Samuti on selgelt põhjendamatu õigusabile kulunud aeg 11 tundi. Vastustaja

hinnangul on põhjendatud hüvitada menetluskulu maksimaalselt kokku 6 tunni õigusabi eest.

KOHTU SEISUKOHT

13. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

14. Kuna PPA on 1. aprilli 2025. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 tunnistanud vaidlusaluse

haldusakti kehtetuks, jätkanud kaebaja relvasoetamisloa taotluse menetlust ning samal päeval

väljastanud kaebajale relvasoetamisloa nr DL50048457 (püstol 1tk), siis on kaebaja oma

eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on

haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle

minna tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks

kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla.

15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

16. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS

§ 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

17. Kaebaja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku

summas 2684 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja esindaja teinud

kohtumenetlusega seoses järgmised toimingud: 1) nõupidamine kaebajaga, kaebaja edastatud

võimalike tõendite analüüs ja tõendite selektsioon, kaebuse koostamine, kaebajale

ülevaatamiseks edastamine ja kohtule esitamine – 8,1 tundi; 2) kohtu 5. veebruari 2024. a

määruse analüüs ja kommunikatsioon kaebajaga – 0,4 tundi; 3) PPA 6. märtsi 2024. a vastuse

ja lisa analüüs, nõupidamine kaebajaga seoses PPA ja Siseministeeriumi vastustes väljendatu

ja edasise menetlusliku tegevusega – 1 tund; 1. aprilli 2025. a nõupidamine kaebajaga seoses

kaebajale saabunud PPA 1. aprilli 2025. a otsusega – 0,3 tundi; 4) PPA 2. aprilli 2025. a

taotluse, selle lisade ning 3. aprilli 2025. a kohtunõude analüüs, kommunikatsioon kaebajaga

3-24-295

– 0,5 tundi; 5) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,7 tundi. Kokku on menetluskulude

nimekirja järgi osutatud õigusabiteenuseid 11 tundi tunnihinnaga 244 eurot (200 eurot, millele

lisandub käibemaks 22%, s.o 44 eurot). Vastustaja vaidleb sellises ulatuses menetluskulude,

s.o 2684 eurot, väljamõistmisele vastu ning on esitanud asjakohased põhjendused ja viited

aktuaalsele kohtupraktikale.

18. Kohus nõustub, et õigusabikulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole

põhjendatud. Kuigi kaebaja esindaja tunnihind on keskmisest kõrgem, siis ei asu kohus

käesolevas asjas seisukohale, et tegemist oleks ülemäärase tunnihinnaga. Küll aga tuleb

arvestada, et sellise tunnihinnaga vandeadvokaadi puhul peab eeldama kiiremat ning

sealjuures kõrge kvaliteediga õigusabiteenuse osutamist. Kohus ei pea vajalikuks asuda

analüüsima iga ajakulurea põhjendatust eraldi, vaid hindab kaebajale osutatud teenuse ajakulu

põhjendatust kogumis. Siiski tuleb silmas pidada, et ainuüksi kaebuse esitamisele kulunud

ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtule esitatud kaebus on ca 4,5 lehekülge pikk, millest

sisuline õiguslik analüüs ja põhjendused moodustavad ca 2,5 lehekülge. Lisaks on kaebuse

koostamisel kasutatud nn minimalistlikku ülesehitust, kus reavahe on 1,5 kordne ning tekst on

liigendatud nii, et selles on palju kahe-kolmerealisi lõike, mis võimaldab lehekülgede

koguarvu paisutada. Ilmselgelt ei saa sellises mahuga kaebuse koostamiseks kuluda kohtule

väidetud 8,1 tundi. Arvestades selle asja faktiliste asjaolude mahtu ja õigusküsimuse

iseloomu, kohtule esitatud menetlusdokumente ja nende mahtu, kaebaja kirjeldatud

õigusabiteenuse osutamise toiminguid ja võimalikku tegelikku töömahtu, peab kohus

põhjendatuks ajakuluks kokku 4 tundi. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud summas 976 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

19. Kohus tagastab kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot vastavalt kaebaja taotlusele

Attela Advokaadibüroo OÜ-le (HKMS § 104 lg 5 p 4 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

Otsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 määrusega.